KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Geete Lahi Kohtujurist Anu Vismann Määruse teatavaks tegemise aeg 14.12.2016, Tallinn, Kentmanni kohtumaja ja koht Tsiviilasja number 2-16-12981 Tsiviilasi Xx

) § 123 lõikest 1 lahendab kohus lapsesse puutuva vaidluse esmajoones lähtuvalt lapse huvidest. Lastekaitseseaduse §-i 5 lg 3 kohaselt on lastekaitse põhimõtteks, alati ja igal pool, seada esikohale lapse huvid.

§ 137

lõike 1 kohaselt, kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus taotleda kohtult hagita menetluses, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Avaldust ei rahuldata, kui vähemalt 14-aastane laps vaidleb hooldusõiguse üleandmisele vastu või on alust eeldada, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja avaldajale ainuhooldusõiguse määramine ei ole kooskõlas lapse huvidega. Sama paragrahvi lõike 3 järgi lähtub kohus ühise hooldusõiguse lõpetamise korral hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi.

§ 116

lõike 2 alusel on lapse vanemal kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest.

§-ide 96 ja 97 kohaselt on vanemal kohustus anda ülalpidamist oma alaealisele lapsele.

1. Kohus leiab, et lapse Xxxx hooldusõigus peaks kuuluma alaealise lapse emale, Xxxx, kellega koos laps peale vanemate lahkuminekut elab ja kes on hooldusõigust ka seni reaalselt teostanud, olles seejuures taganud lapse eluks vajalikud elamistingimused, samuti hoolitsuse ja turvalisuse. Hingeline seos lapse ja ema vahel on tugev ja ainuke, kuna lapse isa lapse kasvatamisega ei tegele. Xxxx avaldas, et ei tea oma isast suurt midagi, ei mäleta millal viimati teda nägi ja ei mäleta midagi head ajast kui isa võis kodus elada. Xxxx ei igatse isa – see oli kategooriline „ei“.
2. Arvestades lapse huvisid, kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele, samuti asjaolu, et lapse isa käitumisest ja suhtumisest võib järeldada, et lapse isa ei soovi hooldusõigust lapse suhtes teostada, lõpetab kohus käesoleva kohtumäärusega Xxxx ja Xxxx ühise hooldusõiguse Xxxx suhtes. Kohus annab alaealise lapse Xxxx hooldusõiguse täielikult üle Xxxx. Hooldusõiguse üleandmisega lapse emale viiakse tegelik olukord vastavusse ka õiguslikult ja tagatakse selles asjas selgus. Xxxx saab käesoleva kohtumääruse alusel alaealise lapse ainuke seaduslik esindaja, kellele kuulub Xxxx isikuhooldusõigus kui ka varahooldusõigus.
3. Kohus selgitab, et juhindudes

§ 143lg-s 1 sätestatust on vanemal õigus ja kohustus lapsega suhelda.

Üksnes juhul, kui lahus elava vanemaga suhtlemine ei oleks lapse huvides, sh avaldaks lapsele kahjulikku mõju, võib vanem lapse heaolu tagamiseks takistada lahus elaval vanemal lapsega suhelda. Seda, kas lahus elava vanema ja lapse suhtlemise takistamine on lapse huvides põhjendatud, saab kohus hinnata vanema avalduse alusel vanema ja lapse suhtlemise korda määrates. Vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine ja ühele vanemale täielikult lapse hooldusõiguse andmine ei lõpeta teise vanema ülalpidamiskohustust lapse suhtes. 4 14. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 172 lõikes 1 sätestatust, mille kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna käesolevas hagita asjas tehakse lahend alaealise lapse huvides ja kohus määras alaealisele lapsele riigi kulul õigusabi vastavalt TsMS § 219 lõikes 2 sätestatule, asub kohus seisukohale, et alaealisele lapsele riigi kulul määratud õigusabi kulud jäävad Eesti Vabariigi kanda. Ülejäänud menetluskulud jätab kohus neid kandnud isikute kanda. Kuna kohus jätab menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda, puudub vajadus kohtumääruses kindlaks määrata menetluskulude rahalist suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik 5