KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Kadri Palm Otsuse tegemise aeg ja koht
(5)3-15-1560 hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Kahju hüvitamise eelduseks on nimetatud sättest tulenevalt avaliku võimu kandja õigusvastane tegu, isiku subjektiivsete õiguste rikkumine, kahju tekitamine, põhjuslik seos õigusvastase teo ja tekkinud kahju vahel ning esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus. RVastS § 9 lg 1 kohaselt kuulub mittevaraline kahju hüvitamisele üksnes juhul, kui see on põhjustatud selles sättes kirjeldatud õiguse rikkumisega – väärikuse alandamine, tervise kahjustamine, vabaduse võtmine, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumine, au või hea nime teotamine. Mittevaralise kahju hüvitamise täiendavaks eelduseks on RVastS § 9 lg 1 kohaselt avaliku võimu kandja süü. Praeguses asjas on kaebaja väitnud talle kahju tekitamist tervise kahjustamisega.
- Vastustaja (Viru Vangla) on avaliku võimu kandja, kes täidab talle seadusest tulenevat avalik-õiguslikku ülesannet (vangistuse täideviimine).
- Järgnevalt võtab kohus seisukoha küsimuses, kas kahju tekkis avaliku võimu kandja õigusvastase teo tagajärjel. Viru Vangla JVO peaspetsialist H. Tark on
- mai
- a õiendis selgitanud, et „Kinnipeetavatele võimaldati talvel kasutada välispordiväljakut korvpalli mängimiseks ning trenni tegemiseks. Finants- ja majandusosakonnaga oli kokkulepe, et iga päev ajavahemikul 9.00-10.00 teeb järelevalveosakond värava lahti ja traktorist käib seal väljakut liivatamas. Libedatele jääga kaetud aladele sai pandud ka peent kildu, paksema kinni tallatud kohtadele lisati liiva, kuna killu lisamisest ei oleks seal abi olnud, see vajuks lihtsalt lume sisse.“ (tl 10). Seega saab järeldada, et välispordiväljakut liivatati
- a veebruarikuus regulaarselt. Seda kinnitab ka Viru Vangla väliväljaku kasutamise graafik, millest nähtub, et hommikune aeg 8.00-10.00 oli broneeritud hoolduseks (tl 8). Kaebaja küll märgib, et spordiplatsil oli libe ja see oli jääkattega, aga ei väida samas, et libedusetõrjet üldse ei tehtud. Vastupidi, kaebaja on vanglale esitatud taotluses selgitanud, et mänguväljak oli kaetud ühtlase jääkattega, millel ei olnud ka kuigipalju killustikku vms kattematerjali (tl 13). Kohus nõustub vastustajaga, kes on kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsuses leidnud, et isegi parimal viisil teostatud libedusetõrje ei saa täielikult välistada, et mõni koht libedaks ei jää.
- Kaebaja viitab tsiviilasjale nr 2-15-4219, milles esitatud kohtu põhjendusi peab ta asjakohaseks ka praeguses asjas. Viidatud asjas on Tartu Maakohus
- detsembril 2015 teinud otsuse, milles mõistis Tartu linnalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise. Hagejal tekkis tervisekahju jää ja lumega seotud kukkumise tagajärjel, kui ta käis prügi viimas. Kohtu hinnangul on tegu sootuks teistsuguse olukorraga kui praeguses asjas. Nimelt on praeguses asjas kaebaja kukkunud spordiväljakul jalgpalli mängides, mitte rahulikult kõndides. Kaebaja märgib ka ise, et „jalgpall on oma põhiolemuselt selline kuhu on vigastused sisse kirjutatud“ (tl 2p). Talvel õues sportides peab kinnipeetav ka ise piisavalt hoolikas olema ja valima sellise sportimisviisi, mis ei tooks kaasa vigastusi. Välistada ei saa, et kinnipeetav võis olla ise hooletu ja selle tulemusel kukkuda. Viru Vangla direktori
- jaanuari
- a käskkirjaga nr 1-1/19 kinnitatud Viru Vangla kodukorra p 18.1.5 kohaselt osaleb kinnipeetav sporditegevuses omal vastutusel. Vangla ei vastuta tervisekahjustuste eest, mis on tekkinud ohutusreeglite täitmata jätmisest. Kodukorra seletuskirja p 18.1.5 täpsustab, et kinnipeetav ei tohi sportides tekitada olukorda, kus satuks ohtu tema enda või teiste elu või tervis. Kohus nõustub vastustajaga, et vangla ei vastuta tervisekahjustuste eest, mis on tekkinud ohutusreeglite täitmata jätmisest. Erinevusi viidatud tsiviilasjast on kohtu hinnangul veelgi. Näiteks tuvastati tsiviilasjas isikul seoses luumurruga täielik töövõime kaotus, kaebaja sai aga tööl edasi käia. Hageja pidi kuue kuu vältel külastama arste, käe kasutamine oli raskendatud, mis omakorda raskendas oluliselt hageja igapäevatoimingute tegemist. Tsiviilasjas tuli hagejal endal kanda ravikulud, kaebaja ravikulusid ei kandnud. 4