Obsah (9)

§ 9§ 76§ 101§ 142§ 145§ 65§ 69§ 152§ 70

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Piret Rõuk Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 27. veebruaril 2017

) § 8 lg 1 järgi on leping tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma, lõige 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 9

lg 1 järgi sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Nimetatud sätetest tuleneb, et võlaõiguses kehtib lepinguvabaduse põhimõte, s.o leping sõlmitakse vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. Seega ei ole isikutel üldjuhul lepingu sõlmimise kohustust. 10. 30.12.2015 arvelduskrediidilepinguga xxxx (lk 7-15) on tõendatud hagiavalduses esile 3 toodud arvelduskrediidi limiidid ja lepingu tingimused, mis annavad hagejale õiguse kohaldada intressi 7.210% aastas arvelduskrediidi summalt ning kohustistasu 2.0% aastas kasutamata arvelduskrediidi limiidilt iga kalendripäeva eest ja viivist 0.150% puudujäävalt summalt eelnimetatud tähtpäevale järgnevast päevast arvates. Teatistega arvelduskrediidi saajale ja kostjale (lk 16-28) lepingust tuleneva võlgnevuse kohta seisuga 02.03.2016 on tõendatud, et teatise saatmise hetkel oli arvelduskrediidi saaja intresside võlgnevus 271,33 eurot, põhiosa võlgnevus 3 989,16 eurot ja viivis põhiosa võlgnevuselt 95,40 eurot. Teatisest nähtub ka hageja tahteavaldus lepingu ülesütlemiseks, kui täiendavalt antud tähtajaks kohustus täitmata jäetakse. Vaidlus puudub, et laenu tagastamise kohustus jäi täitmata. Lepingujärgse võlgnevuse arvestusest (tlk 29-30) nähtub võla suurus kokku 25 815,59 eurot, mis koosneb põhiosast 23 408,16 eurot, intressist 144,61 eurot ja põhiosa viivistest 2262,82 eurot. 11.

§ 76lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

Vastavalt

§-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Võlausaldajal on õigus

§ 101lg 1 p.

1 kohaselt nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik on kohustust rikkunud ja p. 6 kohaselt nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. 12.

§ 142

lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse ees.

§ 145

lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ettenähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. 13. Käenduslepinguga nr xxxx(lk 31-33) on tõendatud, et 30.12.2015 poolte sõlmitud käenduslepingu alusel võttis kostja endale kohustuse tagada solidaarselt osaühinguga lepingust 1 tulenevate kõigi laenusaaja kohustuste kohase täitmise ning, et kostja vastutuse maksimumsumma on 25 565,00 eurot.

§-dest 8 ja 9 tulenevalt saab eeldada, et kostja sõlmis käenduslepingu oma vabal tahtel. Täitmise nõudega (lk 34-38) on tõendatud, et hageja saatis 15.04.2016 kostjale kohese täitmise nõude ja pankrotihoiatuse, milles palus vastutuse maksimumsummas lepingust 1 tulenevad võlgnevused hagejale tasuda. Vaidlus puudub, et kostja ei ole kohustust täitnud, mistõttu on tal käendajana kohustus hageja ees võlgnevus 25 565,00 eurot. Lepingu punktis 3 kinnitab käendaja, et ta on tutvunud lepinguga ning on selle sisust ja endale käenduslepinguga võetud kohustustest aru saanud. Järelikult ei saa kostja enam lepingu täitmisel tugineda väitele, et talle ei ole tutvustatud lepingu sisu ja tagajärgi.

1. Krediidiasutuste seaduse (KAS) § 58 lg-st 3 tuleneb, et enne laenude andmise ja pikendamise otsustamist vaatab komitee läbi kõik laenu taotlemiseks esitatud dokumendid ja muu informatsiooni ning võtab selle alusel seisukoha laenu taotleja maksevõime ja usaldusväärsuse, tema poolt pakutavate tagatiste olemasolu ja piisavuse kohta. Seega võib hagejal KAS §-st 58 tulenevalt olla kohustus kontrollida laenu taotleja maksevõimet, kuid krediidiasutuste seadustest ei tulene hagejale kohustust kontrollida käendaja maksevõimet, mistõttu ei ole see hagi rahuldamata jätmise aluseks.
2. Kostja on esitanud vastuväite ka selles osas, et hageja esitas hagi kohtule üksnes tema kui 4 ühe käendaja vastu, mistõttu ta peab kohustuse üksinda täitma. 16.

§ 65

lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Seega võis hageja esitada käenduslepingust tuleneva nõude ka üksnes kostja vastu. 17. Vaidlust ei ole, et osaühingu arvelduskrediidilepingust tulenevat kohustust käendasid kolm isikut.

§ 69

lg 1 sätestab, et omavahelises suhtes peavad solidaarvõlgnikud kohustuse täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti ning sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas. Seega on kostjal õigus pärast hageja ees kohustuse täitmist esitada tagasinõue kahe kaaskäendaja vastu, väljaarvatud temale endale langevas osas. 18.

§ 152

lg 1 kohaselt läheb põhivõlgniku kohustuse täitnud käendajale rahuldatud ulatuses üle võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu. Käenduslepingu punkti 6 kohaselt tekib käendajal tagasinõudeõigus laenusaaja vastu käendaja poolt täidetud nõude ulatuses. Järelikult on kostjal vastavalt seadusele ja käenduslepingu punktile 6 õigus esitada tagasinõue arvelduskrediiti saanud osaühingu vastu.

§ 70

lg 1 ja 2 sätestavad, et solidaarkohustuse täitnud solidaarvõlgniku tagasinõude aegumistähtaeg lõpeb ajal, mil aeguks võlausaldaja nõue solidaarvõlgniku suhtes, kelle vastu tagasinõue esitati ning, et solidaarvõlgniku tagasinõue ei aegu enne kuue kuu möödumist päevast, mil solidaarvõlgnik täitis kohustuse või võlausaldaja esitas tema vastu hagi kohustuse täitmiseks.

1. Järelikult ei anna kostja vastuväited alust hagi rahuldamata jätmiseks. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub täies ulatuses rahuldamisele. Seega tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja võlgnevus summas 25 565,00 eurot. Menetluskulude jaotus
2. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamise tõttu kannab menetluskulud kostja.
3. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, lg 2 kohaselt on kohtukuluks riigilõiv. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 1050 eurot, mis tuleb hagi rahuldamise tõttu kostjalt välja mõista. Kohtunik: /digitaalselt allkirjastatud/ 5