KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 17. märts 2017, Tallinn Tsiviilasja number 2-15-2953 Tsiviilasi AN hag

) § 667 lg 2, § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada 3

§ 175

lg 1 järgi on kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsustus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu

1. märtsi 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-182-15, p 14). Ringkonnakohtu hinnangul pole maakohus kaalutlusõigust kohaselt teostanud, kui mõistis kostja
2. novembri 2016 taotluse alusel hagejalt kostja kohtueelse menetluse kulude katteks välja 380 eurot.
3. Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (

§ 138lg 1).

Kohtuväliseks kuluks on mh seaduses sätestatud kohtueelse menetluse kulud, välja arvatud juhul, kui hagi on esitatud hiljem kui kuus kuud pärast kohtueelse menetluse lõppu (

§ 144p 4).

Praegusel juhul tegi TVK otsuse

1. jaanuaril 2015 ja hageja pöördus kohtusse
2. veebruaril 2015, st vähem kui pool aastat pärast kohtueelse menetluse lõppu. Seega on

§ 144p 4 eeldused iseenesest täidetud.

TVK menetluses kantud kulud tuleb arvata menetluskulude hulka kohtuvälise kuluna (vt ka Riigikohtu 10. veebruari 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 12). Sellegipoolest ei nõustu ringkonnakohus maakohtu järeldusega, et kohtueelse menetluse kulud tuleks hagejalt kostja kasuks praegusel juhul välja mõista ja põhjendab seda järgmiselt. Menetluskulude nimekiri esitatakse igas kohtuastmes, kus asja menetletakse, selle kohtuastme menetlusega seonduvate kulude kohta (

§ 176lg 4).

Kuigi seadus ei näe seda otsesõnu ette, siis tuleneb

§ 144

p 4 ning § 176 lg-te 1 ja 2 mõttest, et maakohtus menetluskulude nimekirja esitamise tähtaeg hõlmab ka kohtueelse menetluse kulusid. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt andis maakohus menetlusosalistele

1. märtsi 2016 kohtuistungil menetluskulude nimekirjade esitamiseks tähtaja kuni
2. märtsini
3. Kostja ei kajastanud kohtueelse menetluse kulusid summas 380 eurot
4. ega
5. märtsi 2016 (I kd tl 196–199) menetlusdokumentides, st kostja ei taotlenud sellise kulu väljamõistmist hagejalt maakohus. Alles
6. novembri 2016 taotluses märgib kostja esmakordselt, et tema menetluskulud on suurenenud kohtueelse menetluse kulude võrra summas 380 eurot. Arvestades, et maakohus määras menetluskulude nimekirjade esitamiseks tähtaja kuni
7. märtsini 2016, on kostja selline taotlus esitatud hilinemisega. Maakohus pole põhjendanud, milline õiguslik alus võimaldab hilinenult esitatud taotluse käesoleval juhul rahuldada. Ringkonnakohus on seisukohal, et kostja jättis menetlustoimingu õigeaegselt tegemata ning seetõttu pole tal õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista või ei pikenda enda määratud tähtaega või ei menetle menetlusosalise esitatud avaldust, taotlust, tõendit või vastuväidet

§ 331lg-s 1 sätestatud juhul.

See kehtib sõltumata sellest, kas menetlusosalist sellise tagajärje eest enne hoiatati (

§ 66

). Kostja pole põhistanud, milline mõjuv põhjus takistas tal maakohtu poolt määratud tähtaja jooksul kulude (täieliku) nimekirja esitamist. Seetõttu tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse osas, milles maakohus mõistis hagejalt kostja kohtueelse menetluse kulude katteks 380 eurot. Ringkonnakohus peab võimalikuks teha tühistatud osas ise uue määruse, millega jätta kostja

1. novembri 2016 taotlus rahuldamata osas, milles kostja palub mõista hagejalt kostja kohtueelse menetluse kulude katteks 380 eurot.
2. Muus osas ei pea ringkonnakohus määruskaebuse väiteid põhjendatuks. Ülejäänud summas 1 473,33 eurot ( = 1853,33 – 380) kulude hüvitamise otsustamisel ei ole maakohus diskretsioonipiire ületanud. Kaebuse väidetele vastab ringkonnakohus järgmist. 4

ei sätesta vastaspoole lepingulise esindaja kulude hüvitamise eeldusena hagejale meelepärase lahenduseni jõudmist. Hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest (

§ 5lg 1).

Kohtud on hageja hagiavalduse lahendanud. See, et hagi jäi rahuldamata, ei tähenda, et kohtumenetluse eesmärk jäi realiseerimata. Hageja vastavasisulised etteheited pole seetõttu põhjendatud.

1. Ringkonnakohus ei nõustu hageja arusaamaga, et
2. aprilli 2015 määruskaebusele vastamisega seonduvad kulud saaks praeguses menetlusstaadiumis jätta

§ 171lg 1 alusel kostja kanda.

Kulude jaotuse käesolevas asjas otsustas ringkonnakohus 9. septembri 2016 otsusega. Selle resolutsiooni p 3 järgi jäid kõik menetluskulud hageja kanda.

§ 178

lg 1 esimene lause sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Seega oli võimalik teatava menetlustoiminguga seonduvat kulujaotust vaidlustada ainult ringkonnakohtu otsuse peale edasi kaevates, mitte aga praeguses kulude rahalise kindlaksmääramise etapis. Kulude kindlaksmääramise vaidluses saab kohus üksnes kontrollida, kas vaidlusalune menetluskulu oli vajalik ja põhjendatud. Maakohus on 21. aprilli 2015 määrusega kohustanud kostjat hageja määruskaebusele vastama, mistõttu oli vastav kulu vajalik ja põhjendatud. 15. Tsiviilasja materjalid ei toeta hageja väidet, et kostja ei esitanud 23. märtsi 2016 istungil osalemise kohta

§ 176lg-s 1 sätestatud tähtajal istungiga seonduvaid kulusid.

Kostja on

1. märtsil 2016 esitanud maakohtule menetluskulude täpsustatud nimekirja (I kd tl 197–199), milles on kajastatud ka
2. märtsi 2016 istungiga seonduvad õigusabikulud. See nimekiri on esitatud kooskõlas

§ 176lg-s 1 sätestatud kolme tööpäeva pikkuse tähtajaga.

1. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa maakohtule ette heita diskretsioonipiiride ületamist ka hageja poolt esile toodud ja eespool p-s 7 loetletud menetlustoimingute hindamisel. Määruskaebus ei sisalda põhjendusi, mille alusel oleks võimalik otsustada kulude põhjendatuse ja vajalikkuse üle maakohtust erinevalt. Maakohtu põhjendustega mittenõustumine ei anna iseenesest alust nende muutmiseks või maakohtu määruse tühistamiseks.
2. Hageja taotleb määruskaebuses temalt väljamõistetud menetluskulude hüvitise ajatamist 12 kuu peale.

§ 445

lg 1 ei anna ringkonnakohtu hinnangul hageja taotluse rahuldamiseks alust olukorras, kus puudub kostja selge nõusolek menetluskulude hüvitise ajatamiseks. Hagejalt välja mõistetud kulude summa ei ole sedavõrd suur, et võiks eeldada raskusi selle tasumisega. Hagejal pidi juba menetlust alustades olema selge ja ettenähtav, et tal võib tekkida kohustus kostja menetluskulud hüvitada. 18. Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178lg 4).

19. Tulenevalt

§ 178

lg-st 2 võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. 20. Juhindudes

§ 654

lg-st 2² ja §-st 659 esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing / allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm / allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm 5