Obsah (9)

§ 4§ 10§ 6§ 14§ 7§ 8§ 17§ 27§ 28

2-16-18489 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristiina Kruusel Kohtujurist Gerli Võimre Määruse tegemise aeg ja koht 4. jaanuar 2017, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-18489

) võimaldab anda riigi õigusabi nii isiku esindamiseks täitemenetluses (

§ 4

lg 3 p 7) kui ka isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus (

§ 4lg 3 p 4).

Kohus selgitas täiendavalt, et

§ 10

lg 2 kohaselt kui taotleja soovib riigi õigusabi hagiavalduse, hagita menetluses avalduse või halduskohtumenetluses või väärteoasja menetluses kaebuse koostamiseks, esitab ta taotluse kohtule, kelle pädevusse kuulub hagi, hagita menetluse avalduse või kaebuse läbivaatamine. Sama paragrahvi lg 6 kohaselt esitatakse taotlus riigi õigusabi saamiseks esindamisena täitemenetluses kohtule, kelle pädevuses oleks menetleda kaebust täitemenetlust läbi viiva kohtutäituri tegevuse peale. Kuivõrd täitemenetluse seadustiku 2 2-16-18489 alusel esitatavate nõuete (TMS § 217 ja § 221) lahendamine kuulub maakohtu pädevusse, tuleb vastavalt

§ 10

lg-tele 2 ja 6 esitada ka vastavates asjades riigi õigusabi saamise taotlused maakohtule. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 7. Kohus, vaadanud läbi XXXX poolt kohtule esitatud riigi õigusabi taotluse, on seisukohal, et riigi õigusabi taotlus tuleb rahuldada osaliselt. 8.

§ 6

lg 1 sätestab, et riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Vastavalt

§-le 8 antakse riigi õigusabi ühel järgneval viisil: 1) õigusabi andmine kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud; 2) õigusabi andmine kohustusega ühekordse maksena täielikult või osaliselt hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud; 3) õigusabi andmine kohustusega osamaksetena täielikult või osaliselt hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.

§ 14

lg 1 kohaselt arvestatakse taotleja majanduslikku seisundit hinnates tema vara ja sissetulekut ning temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekuid, tema ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid tähendust omavaid asjaolusid. Sama paragrahvi teise lõike järgi taotleja majanduslikku seisundit hinnates ei arvestata taotlejale kuuluvat vara, millele seaduse kohaselt ei saa sissenõuet pöörata. Samuti ei arvestata taotlejale kuuluvat ning tema ja temaga koos elavate perekonnaliikmete igapäevakasutuses olevat eluaset ega vajalikku sõiduvahendit, kui nende arv ja väärtus on õiglases suhtes perekonna suuruse, sõiduvajaduse ning sissetulekuga. Seejuures võib

§ 14

lg 5 alusel kohus riigi õigusabi taotlejalt või teistelt isikutelt või asutustelt, sealhulgas krediidiasutustelt, nõuda teavet taotleja ja temaga koos elavate perekonnaliikmete majandusliku seisundi või maksevõime kohta. Järelepärimisele tuleb vastata kohtu määratud tähtaja jooksul.

1. Kohtu arvates on XXXX isikuks, kes ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest. Riigi õigusabi taotluse kohaselt viibib taotleja kinnipidamisasutuses. Taotlejal sissetulek ja muu vara puudub. Lisaks on kohus teinud taotleja majandusliku seisundi väljaselgitamiseks elektroonilised päringud äriregistrisse, kinnistusraamatusse, liiklusregistrisse, Maksu- ja Tolliametisse, Eesti Väärtpaberite keskregistrisse ning kohtutäiturite andmekogusse. Elektrooniliste päringute tulemused kinnitavad taotluses esitatut, et taotlejal puudub piisav sissetulek ning vara, et kvalifitseeritud esindaja eest tasuda. Kohtu päringust kohtutäiturite andmekogusse on seejuures nähtuv, et taotlejal on hulgaliselt võlgnevusi ning tema vastu on algatatud 5 erinevat täitemenetlust erinevate võlgnevuste sissenõudmiseks.
2. Kohus ei ole tuvastanud riigi õigusabi andmisest keeldumise aluseid

§ 7lg-st 1 tulenevalt.

Kohus asub seisukohale, et taotleja huvid võivad jääda käesoleval juhul advokaadi abita kaitseta. Võttes aluseks eeltoodu ning juhindudes

§ 8

p-st 1, annab kohus taotlejale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. 3 2-16-18489 11. Kohus on aga seisukohal, et taotlejale tuleb anda riigi õigusabi esialgu õigusnõustamiseks, mille käigus selgitada välja, milline on üldse asja perspektiiv ning seejärel arvestades

§-s 17 sätestatut jätkatakse riigi õigusabi andmiste eelduste olemasolul taotlejale õigusabi andmist. Kohus selgitab siinkohal, et riigi õigusabi saanud isiku õigus riigi õigusabile säilib asja ülekandumisel mõneks teiseks

§ 4

lg-s 3 ettenähtud riigi õigusabi liigiks ning varasemalt määratud advokaat jätkab isikule riigi õigusabi osutamist, välja arvatud

§ 17lg-s 2 ettenähtud juhul.

Riigi õigusabi andmise otsustanud kohus, uurimisasutus või prokuratuur võib riigi õigusabi osutava advokaadi taotluse alusel või oma algatusel igal ajal käesolevas seaduses ettenähtud korras uuesti hinnata, kas jätkuvalt esinevad käesolevas seaduses ettenähtud alused taotlejale riigi õigusabi andmiseks ning riigi õigusabi andmise aluste äralangemise korral lõpetada isikule riigi õigusabi andmine (

§ 17lg 1).

12. Kohus selgitab, et kui riigi õigusabi saaja oli riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude hüvitamisest täielikult või osaliselt vabastatud, välja arvatud

§ 27

lg-s 1 või 2 ettenähtud alustel, ja tema majanduslik seisund või maksevõime viie aasta jooksul pärast riigi õigusabi osutamise lõpetamist oluliselt paraneb, kohustab riigi õigusabi andmise otsustanud kohus Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse taotluse alusel isikut hüvitama riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ühekordse maksena või osamaksetena (

§ 28lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik 4