← Eesti

2-15-119291/16

Obsah (11)§ 429§ 428§ 432§ 433§ 173§ 174§ 162§ 168§ 177§ 178§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk Määruse tegemise aeg ja koht 06. veebruar 2017, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-119291 Tsiviilasi XXXX OY hag

) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Harju Maakohtu menetluses on XXXX OY hagi XXXX´i vastu võlgnevuse nõudes. Hagist loobumine Hageja esitas 01.02.2017 toimunud kohtuistungil taotluse hagist loobumiseks selle perspektiivituse tõttu.

§ 429

lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

§ 428lg 1 p 3 kohaselt on hagist loobumine menetluse lõpetamise alus.

Kohus leiab, et hagist loobumine on põhjendatud, see ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi, mistõttu tuleb loobumine vastu võtta ja lõpetada menetlus XXXX OY hagis XXXX´i vastu võlgnevuse nõudes. Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 432

ei saa hageja, juhul, kui menetlus on lõpetatud, uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 433lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

Menetluskulude kindlaksmääramine 2 2-15-119291 Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

§ 173

lg-st 1 tulenevalt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

§ 174

lg 1 esimesest lausest tuleneb, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 162

lg 4 võimaldab jätta kohtul kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

§ 168

lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja

§ 168lg 5 kohaselt hageja menetluskulud.

Hageja ja kostja ei ole kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja menetluskulude kindlaksmääramise taotlust. Kohus leiab, et tulenevalt

§ 168lg-st 4 tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

Kuivõrd hageja ja kostja ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist ning tsiviilasja toimikust ei nähtu kostjal menetluskulude olemasolu, puudub vajadus menetluskulude väljamõistmiseks.

§ 177

lg 3 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte.

§ 178

lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (

§ 178lg 2).

Riigilõivu tagastamine Hageja palub tagastada XXXX OY-le pool tasutud riigilõivust, s.o 125 eurot ja kanda see Viru Platsi Õigusbüroo OÜ arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank.

§ 150

lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist.

§ 150

lg 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud juhul arvatakse tagastatavast summast maha asja läbivaatamise kulud. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja palub pool menetluses tasutud riigilõivust tagastada pangakontole, millelt on riigilõiv tasutud. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel on Viru Platsi Õigusbüroo OÜ tasunud 11.09.2015 arvelduskontolt EE571010220229377229 riigilõivu 62.07 eurot. Hagiavalduse esitamisel on Viru Platsi Õigusbüroo OÜ tasunud 18.11.2015 arvelduskontolt nr 3 2-15-119291 EE571010220229377229 riigilõivu 162.93 eurot ning 22.12.2015 täiendavalt 25 eurot. Kokku on hagi esitamisel tasutud riigilõivu 187.93 eurot. Kuna hageja on hagist loobunud, kuulub poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamise taotlus rahuldamisele. Eeltoodust tulenevalt tuleb

§ 150

lg 2 p 2 alusel hagejale tagastada riigilõiv summas 125 eurot ja kanda see vastavalt hageja taotlusele Viru Platsi Õigusbüroo OÜ arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank. /allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.