Obsah (5)

§ 187§ 202§ 131§ 186§ 179

2-14-61128 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Aleksandr Kondrašov Määruse tegemise aeg ja koht 30. jaanuar 2017. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-14-61128 Tsiviilasi XXXX av

§ 187

lg 1 p 5 laieneb tähtajatutele kinnisasja võlaõiguslikele üürilepingutele, tuleb arvaldus rahuldada. Samas toob esindaja välja, et juhul kui avaldaja soovib sõlmida üürilepingut tähtajaga üle 4 aasta, tuleb tal vastavat vajadust põhjendada, muul juhul tal kohtu nõusolekut võlaõiguslikuks korteriomandi koormamiseks vaja ei ole. Haabersti Linnaosa Valitsus toetab avaldust ning leiab, et eestkostetava huvides on temale kuuluva korteriomandi välja üürimine. Haabersti Linnaosa Valitsus toob välja, et XXXX elas 3-toalises korteris XXXX kuni septembrini 2016, millal ta asus elama hooldekandeasutusse seoses vaimse tervise halvenemisega. Eestkostja korraldas eestkostetava paigutamise XXXX, kus ühe kuu hooldustasu ületab 600 eurot. Eestkostetava riiklik vanaduspension on 443,85 eurot ja eestkostetava korteri kommunaalkulud küündivad talvekuudel 200 euroni. Eeltoodust tulenevalt napib eestkostjal vahendeid eestkostetava ülalpidamiseks. Eestkostja kinnitas, et on välja selgitanud võimaliku üüritulu suuruse, milleks on minimaalselt 350 eurot kuus. See tagaks eestkostetava igakuise hooldustasu maksmise hoolekandeasutuses. Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, tutvunud esitatud avaldusega, sellele lisatud dokumentidega, Haabersti Linnaosa Valitsuse ja eestkostetavale määratud esindaja arvamustega ning hinnates kohtule esitatut kogumis, asub seisukohale, et avaldus on põhjendatud. 2 2-14-61128 Kohus lahendab käesolevat tsiviilasja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 8 ja § 550 lg 1 p 6 alusel hagita menetluses. Perekonnaseaduse (

) § 206 lg 1 kohaselt kaitseb eestkostja eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Tulenevalt

§ 202

kohaldatakse täisealise eestkostele lapse eestkostet reguleerivaid sätteid.

§ 131

lg-st 4 tulenevalt kohaldatakse kohtu nõusolekule eestkostja esindusõiguse kohta käivaid sätteid.

§ 187

lg 1 p 1 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust.

§ 187

lg 1 p 5 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta anda kasutusse eestkostetavale kuuluvat kinnisasja.

§ 186

lg 1 sätestab, et kui eestkostetava raha ei ole vaja tema ülalpidamiseks, vara valitsemiseks või muude jooksvate kulude katmiseks, peab eestkostja selle paigutama Eesti või mõne teise lepinguriigi krediidiasutuses oma varast eraldi. TsMS § 477 lg 7 kohaselt peab kohus hagita menetluses kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Harju Maakohtu 03.03.

1. a lahendiga tsiviilasjas 2-14-61128 määrati täisealise isiku XXXXe eestkostjaks XXXX tähtajaga 5 aastat, s.o kuni 03.03.
2. a. Käesoleval ajal viibib XXXX hooldamise teenusel XXXXs (lk 89). XXXX´ele kuulub kinnisasi (korter), mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXXX (katastritunnus XXXX; sihtotstarve elamumaa, XXXX, pindala 1101 m2, 663/15186 mõttelist osa kinnistust ja reaalosana korter nr X, mille üldpind on 66,30 m2). Tulenevalt oma tervislikust seisundist ei saa eestkostetav temale kuuluvat korterit elukohana kasutada. Avaldaja palub kohtu nõusolekut eestkostetavale kuuluva korteriomandi üürile andmiseks. Avaldaja toob välja, et kuna XXXX´e tervis halvenes, leidis avaldaja eestkostetavale hea hooldekodu. Eestkostetav XXXX viibib käesoleval ajal OÜ XXXXs. Kuna eestkostetava pension on väiksem kui hooldekodu kuutasu, leiab avaldaja, et eestkostetava korteri üürile andmine on väga vajalik. Avaldaja leiab, et korter oleks mõttekam üürile anda pikemaks ajaks ning palub kohtul anda luba üürilepingu sõlmimiseks tähtajatult. Esitatud asjaolude põhjal on kohus veendunud, et avaldaja poolt taotletav tehing on eestkostetava huvides ning eestkostetavale kuuluva korteriomandi kasutusse andmine ei kahjusta tema huvisid. Tsiviilasjas esitatud seisukohtadest nähtub, et puudutatud isik ei saa tulenevalt oma tervislikust seisundist kõnesolevat korterit elukohana kasutada. Avaldusest nähtub, et puudutatud isik viibib hooldamise teenusel XXXXs. Avaldaja on kohtule põhjendanud taotletava tehingu tegemise vajadust, selle otstarbekust ning avaldanud, et tehing tagab eestkostetava igakuise hooldustasu maksmise hoolekandeasutuse. Lähtudes eeltoodust annab kohus

§ 187

lg 1 p 1 ja

§ 187

lg 1 p 5 alusel avaldajale loa eestkostetava nimel talle kuuluva kinnisasja, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXXX (katastritunnus XXXX; sihtotstarve elamumaa, XXXX, pindala 1101 m2, 663/15186 mõttelist osa kinnistust ja reaalosana korter nr X, mille üldpind on 66,30 m2), kasutusse andmiseks ja selleks vajalike lepingute sõlmimiseks. Kinnisasja kasutusse andmisest saadavad võimalikud rahalised vahendid tuleb paigutada eestkostja varast eraldi ning seda raha võib kasutada XXXX´e huvides ja tema vajaduste katteks (mh eestkostetavale osutatava ravi-, rehabilitatsiooni- või hooldusteenuse eest tasumiseks). Tehingust saadava raha kasutamise osas viitab kohus

§ 186

lg-le 1, mis sätestab, et kui eestkostetava raha ei ole vaja tema ülalpidamiseks, vara valitsemiseks või muude jooksvate kulude katmiseks, peab eestkostja selle paigutama Eesti või mõne teise lepinguriigi 3 2-14-61128 krediidiasutuses oma varast eraldi. Paigutamisel tuleb teha märge, et konto käsutamiseks on vaja kohtu nõusolekut. Kohus hoiatab, et tulenevalt

§ 179lg-st 5 peab eestkostja eestkostetava vara valitsema hea eestkostja hoolsusega.

Eestkostja vastutab oma kohustuste süülise rikkumisega tekitatud kahju eest. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 172 lg-s 1 sätestatust, mille kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kuna käesolevas hagita asjas tehakse lahend avaldaja huvides ja kohus määras puudutatud isikutele riigi kulul õigusabi vastavalt TsMS § 219 lg-s 2 sätestatule, asub kohus seisukohale, et puudutatud isikule riigi kulul määratud õigusabi kulud jäävad riigi kanda, kõik muud menetluskulud aga avaldaja kanda. TsMS § 478 lg 4 kohaselt kuulub tehingu tegemiseks nõusoleku andmise määrus täitmisele alates jõustumisest /allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov kohtunik 4