) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 2 sätestab, et võlgniku surma korral võib pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. Sel juhul kohaldatakse pankrotiavaldusele vastavalt võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut.
lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.
lg 3 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Pärimisseaduse (PärS) § 130 lg 3 sätestab, et pärija on kohustatud täitma kõik pärandaja kohustused. Pärandvara ebapiisavuse korral peab pärija need kohustused täitma oma vara arvel, välja arvatud juhul, kui ta pärast inventuuri tegemist on täitnud kohustused seaduses sätestatud korras, kui on välja kuulutatud pärandvara pankrot või kui pankrotimenetlus on lõppenud pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Tallinna linn (Tallinna Linnavaraameti kaudu) esitas 16.12.2016 Harju Maakohtule avalduse XXXX´i pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Tallinna linn on XXXX´i pärijana esitanud pankrotiavalduse, milles ta on avaldanud, et ta ei ole nõus rahuldama oma vara arvelt pärandaja vastu suunatud nõudeid. XXXX on surnud XXXX, pärimistunnistus on välja antud 10.11.2016 ja pärandvara inventuur on tehtud 01.11.
lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna XXXX´i pärandvarast ei piisa kohustuse täitmiseks ja võlgnik on surnud ning pärija on pärast inventuuri tegemist esitanud pankrotiavalduse, siis ei ole pärandvarast ja pärija varast võimalik XXXX´i kohustusi täita. Seega on võlgnik maksejõuetu ja selline seisund ei ole ajutine.
kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine.
lg 1 sätestab, et kui ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab haldur või kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks.
lg 2 sätestab, et kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on pärandaja surma tõttu raskendatud maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. Laekunud teabe põhjal on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et pärandaja makseraskused tekkisid juba enne pärandaja surma, eeldatavasti 2007.a, mis ajast pärineb pärandaja varaseim siiani täitmata kohustus. Pärandaja viimase viie aasta pangakonto väljavõttest selgub, et Eesti Töötukassa on pärandajale ajavahemikus 09.05.2013 – 08.11.2013 maksnud töötuskindlustushüvitist, muud tehingud pangakontol praktiliselt puuduvad. Seetõttu on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et pärandaja on arveldamisel kasutanud sularaha, mistõttu ajutisel pankrotihalduril on raskendatud hinnangu andmine pärandaja maksekäitumisele. Viimasel viiel aastal puudus pärandajal ajutisele pankrotihaldurile kättesaadava informatsiooni põhjal ametlik sissetulek. Ajutise pankrotihalduri hinnangul võis pärandaja maksejõuetusele avaldada tugevat mõju pärandaja poolne pidev liikluseeskirjade rikkumine, mille tagajärjel on pärandajalt välja mõistetud liiklustrahvid. Pärandaja suhtes alates 2006. a alustatud täitemenetlustes on peamiseks sissenõudjaks Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakond. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlgnik ei ole kohustuste võtmisel hinnanud oma võimet neid täita, samuti pole ta maandanud riske surma puhuks, näiteks sõlminud elukindlustuslepingut, mis võimaldaks täita kohustused võlgniku surma korral. Harju Maakohus tegi 18.01.2017 määrusega võlgnikule, võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele ettepaneku maksta XXXX´i pärandvara pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti 2 000 eurot. Nimetatud summat ei ole käesoleva ajani tasutud, samuti ei ole kõnealuse summa maksmise soovi käesoleva ajani avaldaja, võlausaldaja ega kolmandad isikud avaldanud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et XXXX´i pärandvara arvelt ei ole võimalik katta pankrotimenetluse kulusid ja rahuldada võlausaldajate nõudeid. Kohus leiab, et kuna XXXX´i pärandvaras ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks ja huvitatud isikud ei soovi või ei saa kanda pankrotimenetluse kulusid, siis tuleb XXXX´i pärandvara pankrotimenetlus lõpetada
Võlgniku pärandvara hulka kuulub AS-i Eesti XXXX pansionikonto nr XXXX olevad 146,063 SEB Progressiivse Pensionifondi osakud, mille saldo seisuga 25.08.2016 oli 155.03 eurot. Investeerimisfondide seaduse § 64 lg 11 sätestab, et kohustusliku pensionifondi osakuomaniku pärandvara pankroti korral on pankrotihalduril õigus nõuda kohustusliku pensionifondi osakute tagasivõtmist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna pärandvara väärtus ei võimalda kanda pankrotimenetluse kulusid, siis puudub alus võlgniku pankroti väljakuulutamiseks. Eeltoodust 4 2-16-18906 tulenevalt kohustab kohus ajutist pankrotihaldurit nõuda kohustusliku pensionifondi osakute tagasivõtmist. Registri andmetel kuulub võlgniku pärandvarasse sõiduk Volvo 440 registreerimisnumbriga XXXX. Sõiduauto registrikanne on peatatud vastavalt liiklusseaduse § 77. Ajutisel pankrotihalduril puuduvad andmed sõiduki asukoha kohta. Kohus kohustab ajutist pankrotihaldurit sõiduki asukoha selgumisel võõrandama võlgnikule kuulunud sõiduk, samuti kohustab kohus ajutist pankrotihaldurit tegema registris sõidukiga seonduvad kanded. Registri andmetel kuuluvad võlgniku pärandvarasse OÜ XXXX (registrikood XXXX) ja XXXX OÜ (registrikood XXXX) osalused. OÜ XXXX on asutatud sissemakset tegemata, äriühingule on tehtud kustutamishoiatus. XXXX OÜ on samuti asutatud sissemakset tegemata ning äriühing on likvideerimisel. Kohus on teinud järelepärimise pankadele, tuvastamaks, kas OÜ-l XXXX ja XXXX OÜ-l on pangakontodele hoiustatud vara. Kohus on tuvastanud, et XXXX OÜ-l on konto AS-is SEB Pank, kontojääk seisuga 20.12.2016 on 0.01 eurot ning konto Swedbank AS-is, mille seis on -0.20 eurot. Kohus kohustab ajutist pankrotihaldurit tegema registris äriühingutega seonduvad kanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.