Obsah (7)

§ 175§ 174§ 177§ 663§ 657§ 654§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Reet Allikvere, Iko Nõmm, Ande Tänav, Määruse tegemise aeg ja koht 19. detsember 2016, Tallinn Tsiviilasja number 2-13-5871 Tsiviilasi AS East-W

§ 175lg 3).

Käesoleva asja keerukus tuleneb asja olemusest ja mahust, erinevate kohtuastmete korduvast läbimisest, nõuete paljususest ja ka tõendite hindamisest, kuivõrd hinnatavate tõendite maht oli äärmiselt suur. Lisaks oli hagejate mahukate menetlusdokumentide arv ebaharilikult suur. Seejuures esitati asjas korduvalt hagi tagamise taotlusi, mis omakorda tingis olukorra, et hagi tagamise taotluste osas seisukohtade koostamiseks pidi kostjatel pidevalt olemas olema asjaga kursis olev esindaja, mis aga eeldas ka menetluse kestvust (06.02.2013-03.08.2016) arvestades mitme esindaja olemasolu.

1. Käesoleval juhul jaotasid kostjate lepingulised esindajad tööd ja kostjad ei taotlenud menetluskulude nimekirja kohaselt ühegi toimingu teostamise eest topelttasu (välja arvatud põhjendatult istungitel ja vaatlusel osalemise eest), mistõttu ei olnud kostjate esindajate kulud mitme esindaja kasutamise tõttu suuremad. Seejuures ei oma menetlusosaliste seisukohad Saksa õiguse analüüsimise osas määravat tähtsust. Samuti ei ole asjakohane hagejate väide, et kostjate lepinguliste esindajate seisukohad ja õiguslik positsioon olid valdavalt ekslikud, kuivõrd nimetatu tuleneb töö spetsiifikast. 6 Põhjendatud on kahe kostja puhul kolmele esindajale tehtud kulutuste hüvitamine hagejate poolt.
2. Kostjate lepinguliste esindajate tunnitasu määrad (ilma käibemaksuta) olid järgmised: Veikko Puolakainen tunnihinnaga 161,83 eurot, allahindlusega 148,36 eurot; Carri Ginter tunnihinnaga 187,00 eurot, allahindlusega 171,53 eurot ja Urmas Volens tunnihinnaga 174,00 eurot. Vastavalt 19.09.2016 esitatud avalduse täpsustusele olid tunnihinnad vastavalt 161,00 eurot, 187,00 eurot ja 174,00 eurot. Kohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on aga Veikko Puolakaineni tunnihind valdavalt olnud 161,00 eurot (VII t/l 121-128, vaid paaril korral on Veikko Puolakainen tunnihind (ekslikult) olnud ka 170,00 eurot ja 174,00 eurot VII t/l 124), koos allahindlusega 136,85 eurot (VII t/l 122-124) ja 144,90 eurot (VII t/l 121) ning ka vaid 112,70 eurot (VII t/l 126, 128). Carri Ginteri tunnihind allahindlusega on olnud aga 158,95 eurot (VII t/l 124) ja 130,90 eurot (VII t/l 128).
3. Nõustuda ei saa hagejate seisukohaga, et käesoleval juhul peaks aluseks võtma tavapärase Riigikohtu poolt korduvalt tunnustatud tunnitasu 140,00 eurot, millele lisandub käibemaks. Käesolevaks ajaks on kohtupraktika muutunud. Näiteks ei ole Riigikohtu 11.02.2015 lahendi tsiviilasjas 3-2-1-115-14 p 14 kohaselt välistatud tunnitasu 153,00 eurot, millele lisandub käibemaks (kokku koos käibemaksuga 183,60 eurot) ja Tallinna Ringkonnakohtu 30.11.2015 lahendi tsiviilasjas 2-13-45357 kohaselt ka 160,00 eurot. Riigikohtu 03.03.2015 lahendi haldusasjas 3-3-1-82-14 p 28 kohaselt saab teatud juhul põhjendatuks lugeda ka tunnitasu 193,20 eurot. Lisaks on Riigikohus selgitanud 11.02.2015 lahendi tsiviilasjas 3-2-1-115-14 p-s 14, et eelduslikult on ajakirjanduses avaldatu kohaselt aastal 2008 advokaadi keskmine tunnitasu 127,82 eurot aastatega tõusnud. Kuivõrd 8 aastaga on advokaadi keskmine tunnitasu kindlasti tõusnud ning käesoleval juhul osutas õigusabiteenust kostjatele valdavalt, s.o 102 tundi ja 36 minutit (kokku osutati teenust 133 tundi ja 6 minutit) advokaat Veikko Puolakainen, kelle tunnihinnaks oli reeglina 161,00 eurot, ja kohtule esitatud õigusabiteenuse osutamise eest esitatud arvetest ligi pooltel kajastub kostjatele tehtud allahindlus (10%, 15% ja ka 30%), siis arvestades ka käesoleva asja kestust, töömahukust, asjas toimunud kohtuistungite ning asjas esitatud seisukohtade ja tõendite hulka, samuti esindajate kõrget kvalifikatsiooni ja suuri praktilisi kogemusi, saab pidada esindajate põhjendatud tunnitasuks 161,00 eurot (koos käibemaksuga 193,20 eurot).
4. Rahuldamata jääb kostjate nõude hüvitada menetluses tasutud riigilõiv 50 eurot, sest tegemist oli kautsjoniga, mis kuulus kostjatele tagastamisele Riigikohtu 08.04.2013 kohtumääruse alusel. Kinnistusraamatust väljavõtete tegemise kulude 15,00 euro hüvitamine on põhjendatud. Nimetatud tõendite hankimine oli vajalik hagejate poolt esitatud andmete kontrollimiseks ja kostjate seisukohtade kinnitamiseks.
5. Menetlustoimingute põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada sellega, et kõik kostjate poolt kohtule esitatud menetlusdokumendid sisaldasid peaaegu eranditult ligikaudu 2 lehekülje pikkuseid pealdisi menetlusosaliste andmetega, kirjeldusi menetluse senise käigu kohta (nt II t/l 60, kahepoolne, III t/l 52-53, IV t/l 174-175, V t/l 126-127) ja kopeeritud hagejate nõudeid (II t/l 101, 138, III t/l 53-54, IV t/l 177), samuti olid dokumentide viimastel lehekülgedel sageli vaid allkirjade väljad (nt II t/l 23, V t/l 77). Vähendada tuleb väljamõistetavaid menetluskulud seoses Tallinna Ringkonnakohtu 28.02.2013 kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise, määruskaebustele vastuste esitamise, seisukohtade koostamise, PP õigusliku arvamusega tutvumise, uuele hagiavaldusele vastuste koostamise, tervikteksti ja teeside 7 koostamisega, arvestades mh esindajate kõrget kvalifikatsiooni ja suuri praktilisi kogemusi. Kostjate põhjendatud õigusabikulude suuruseks on kokku 14 839,14 eurot (72,45 + 1014,30 + 434,70 + 410,55 + 27,37 + 136,85 + 1368,50 + 205,28 + 432,65 + 95,80 + 644,00 + 209,30 + 966,00 + 80,50 + 724,50 + 161,00 + 644,00 + 32,20 + 48,30 + 96,60 + 32,20 +112,70 + 241,50 + 1610,00 + 32,20 + 48,30 + 32,20 + 48,30 + 966,00 + 1705,20 + 322,00 + 1771,00 + 112,70). Arvestades kostjate lepinguliste esindajate kvalifikatsiooni ja tunnitasu suuruseid, on eelmärgitud summa asja keerukuse ja kestvusega tasakaalus.
6. Vastavalt erinevates kohtuastmetes tehtud lahenditele ja arvestades seda, et menetluskulude jaotust ei vaidlustatud, kuuluvad maakohtus tekkinud menetluskulud hagejate poolt kostjatele hüvitamisele solidaarselt ning Tallinna Ringkonnakohtus ja Riigikohtus tekkinud kulud hüvitamisele võrdsetes osades. Kostjad ei ole taotlenud käibemaksu hüvitamist (

§ 174lg 6).

Kostjate taotluse alusel tuleb menetluskuludelt välja mõista ka viivis (

§ 177lg 4).

Määruskaebus

1. Hagejad paluvad tühistada maakohtu määruse osas, milles maakohus rahuldas kostjate menetluskulude kindlaksmääramise avaldused osaliselt ja mõistis kostjate menetluskulud hagejatelt välja. Hagejad paluvad teha uue määruse, millega jätta menetluskulud poolte endi kanda, arvestades seejuures hagejate osalemise oluliselt erinevat ulatust.
2. Hagejad märgivad, et nad ei vaidle vastu kohtu arvestatud töötundide hulgale ja advokaatide tunnitasumääradele. Samas nad leiavad, et tavapärasest ja Riigikohtu poolt korduvalt tunnustatud tunnitasu hinnast 140 eurot + KM suurema tunnitasu kohaldamine ei ole põhjendatud. Samuti ei ole põhistatud, miks oli suhteliselt lihtsas vaidluses kostjatel vaja kasutada kolme vandeadvokaadi õigusabi. Selline vajadus ei tulenenud asja keerukusest ega mahust. Hagi ei jäänud rahuldamata mitte kostjate esindajate töö tõttu, vaid tulenevalt Riigikohtu praktika muutumisest AÕS § 148 lg-te 1 ja 2 kohaldamisel.
3. Igasuguste kostjate menetluskulude väljamõistmine hagejatelt on äärmiselt ebaõiglane ja kohus ei ole menetluskulude jaotuse lahendamisel lähtunud tõsiasjast, et hagejad osalesid menetluses oluliselt erinevas ulatuses.
4. Lisaks on kohtud hagejaid eksitanud. Kui maakohus oleks hagejatele selgitanud tõendamist vajavaid asjaolusid, oleks vaidlus suure tõenäosusega selle algstaadiumis lõppenud ja pooltel ei oleks tekkinud märkimisväärseid kulusid. Kui hagejad oleks hagi esitamise ajal teadnud, et Riigikohtu tsiviilkolleegium muudab 01.04.2016 (kohtuasi nr 3-2-1-136-15) kardinaalselt seni kehtinud õiguslikku olukorda, ei oleks hageja hagi esitanud. Kostjate kolme vandeadvokaadist esindaja seisukohad ja õiguslik positsioon olid valdavalt ekslikud.
5. Hagejate põhinõue tulnuks ringkonnakohtu arvates jätta läbi vaatamata. Sellist seisukohta ei ole kostjate esindajad asjas esitanud. Hagi ei jäänud rahuldamata kostjate esindajate töö, vaid Riigikohtu praktika muutumise tõttu. Kostjate esindajate viide ja väide seonduvalt vajadusega tutvuda Saksa sellekohase õigusega ei ole tõsiseltvõetav ega usutav. 8 Menetluse edasine käik
6. Kostjad vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata.
7. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

ja saatis Ringkonnakohtu seisukoht 23. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta

§ 657lg 1 p 1 ja § 659 alusel muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määrus seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja ei korda neid (

§ 654lg 6, § 659).

1. Määruskaebuses on taotlust maakohtu määruse tühistamiseks põhjendatud peamiselt järgmiste väidetega: 1) menetluskulude väljamõistmine hagejatelt on ebaõiglane; 2) maakohus ei oleks tohtinud lugeda põhjendatuks ja vajalikuks kostjate esindajate tunnitasuks suuremat tunnitasu kui Riigikohtu poolt korduvalt tunnustatud tunnitasu 140 eurot (ilma käibemaksuta); 3) millegagi ei ole põhistatud käesolevas suhteliselt lihtsas vaidluses vajadust kasutada kostjatel kolme vandeadvokaadi õigusabi; 4) kostjate väide tutvumisest Saksa õigusega ei ole usutav. Kokkuvõttes on hagejad seisukohal, et menetluskulud tuleks jätta poolte enda kanda. Ringkonnakohus hagejate seisukohtadega ei nõustu.
2. Määruskaebuses on hagejad korranud menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele esitatud vastuses märgitud seisukohti. Maakohus on hagejate vastuväidetele piisavalt põhjalikult vastanud. Ringkonnakohtul ei ole alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale. 26.

§ 178

lg 1 esimese lause kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Käesolevas menetlusstaadiumis ei ole hagejatel enam võimalik vaidlustada menetluskulude jaotust, sest menetluskulude jaotuse kohta tehtud lahendid on jõustunud. Menetluskulude kindlaksmääramise staadiumis saab kohus esitatud menetluskulude nimekirja alusel otsustada, millised kulud tuleb vastaspoolel õigustatud isikule hüvitada, mh hinnates lepingulise esindaja kulude ja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust (

§ 175lg 1).

Seetõttu ei saa käesolevas menetlusstaadiumis arvestada hagejate väidet, et nendelt menetluskulude väljamõistmine on ebaõiglane. 27. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on

§ 175

lõike 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm nr 3-2-1-119-14, p 19). Kohtutele on antud võrdlemisi lai kaalutlusruum hindamaks, milliseid lepingulise esindaja kulusid peaks menetluskulusid kandma kohustatud isik vastaspoolele hüvitama. Ringkonnakohus peab maakohtu otsustust kostjate esindajate põhjendatud ja vajaliku ajakulu ning tunnitasu suuruse kohta piisavalt põhjendatuks. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat. 28. Tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi (RKTKm nr 3-2-1-115-14, p 14). Lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb analüüsida sarnaselt õigusabikulude põhjendatusele ja vajalikkusele 9 (

§ 175lg 1).

Riigikohus on mõistliku tunnitasu üle otsustades selgitanud, et lepingulise esindaja keskmisest mõnevõrra kõrgema tunnitasu hüvitamisel on õige lähtuda tsiviilasja keerukusest ja mahukusest, arvestades seejuures eelkõige asjas esitatud tõenditega (RKTKm nr 3-2-1-115-14, p 14). Maakohus on tuginedes kohtupraktikale piisavalt põhjendanud oma seisukohta, mille alusel on kohus lähtunud 161 euro suurusest tunnitasust. Seejuures nõustub ringkonnakohus ka maakohtu seisukohaga, et käesolev vaidlus oli keerukas ja mahukas, arvestades mh asja olemust, menetluse kestust, erinevate kohtuastmete korduvat läbimist, nõuete paljusust, tõendite mahtu ja ebaharilikult suurt menetlusdokumentide arvu, sh korduvaid hagi tagamise taotlusi. Hagejate hinnang, et käesolev vaidlus oli suhteliselt lihtne, ei ole millegagi põhjendatud. Seega ei muuda hagejate vastav väide ebaõigeks maakohtu järeldust, et kostjate poolt kolme esindaja kasutamine oli põhjendatud. Ka selles osas on maakohus oma seisukoha kujunemist selgitanud ja piisavalt põhjendanud. 29. Lisaks on oletuslik hagejate väide, et tegelikkuses ei ole kostjad Saksa õigusega tutvunud. Hagejate sellekohast väidet ei põhjenda asjaolu, et hagejad kostjate seisukohtadega ei nõustunud. Toimikust nähtuvalt on kostjad viidanud Saksa õiguskirjandusele oma 28.08.2014 vastuses hagile (kd IV tl 180) ja 06.11.2014 vastuses hagiavalduse terviktekstile (kd V tl 68). Seega kinnitavad toimiku materjalid seda, et kostjad on käesoleva menetluse käigus tutvunud Saksa õigusega. 30.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. 31. Vastavalt

§ 178

lg-le 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. /allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere /allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm /allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav