Obsah (9)

§ 168§ 392§ 657§ 149§ 371§ 32§ 33§ 4§ 171

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtunikud Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Reet Allikvere ja Margo Klaar Määruse tegemise aeg ja koht 14. detsember 2016. a, Tallinn Tsiviilasj

§ 168lg 1 järgi hageja kanda.

Menetluse käik

1. Hageja esitas
2. oktoobril
3. a määruskaebuse ja taotluse riigi õigusabi saamiseks.
4. Maakohus rahuldas hageja taotluse riigi õigusabi saamiseks ja palus hageja esindajal esitada nõuetekohane määruskaebus. Määruskaebus
5. Hageja esitas
6. novembril
7. a määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada.
8. Määruskaebuse kohaselt viibib hageja Viru Vanglas, mille tõttu on tema võimalused oma õigusi kaitsta rangelt piiratud. Määruskaebuse esitaja ei valda eesti keelt ega oma võimalusi maksta tõlketeenuste eest. Antud asjaolu tõttu ei olnud hageja suuteline täielikult aru saama kohtu nõudest ega neid täitma. Hagejale anti puuduste kõrvaldamiseks ka liiga lühikesed tähtajad.
9. Kohus ei ole piisaval määral täitnud selgitamiskohustust riigi õigusabi saamise võimaluse osas. Kohus on üldsõnaliselt märkinud, et hagejal on võimalik esitada taotlus menetlusabi saamiseks, kuid ei ole selgitanud hagejale võimalust taotleda riigipoolset abi esindaja määramise osas. Hagiavaldusest oli ilmselge, et määruskaebuse esitaja nõuab eelkõige õigusalast abi ja esindaja määramist. Menetlusökonoomia seisukohast oleks olnud mõistlik selgitada hagejale riigipoolse 2 abi saamise nõudeid vene keeles selleks, et vähendada kohtu menetluslikku koormust ja vältida edasikaebamisega seotud kulud.
10. Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 47 kohaselt igaühel peab olema võimalus saada nõu ja kaitset ning olla esindatud. Isikule, kellel puuduvad piisavad vahendid, antakse tasuta õigusabi sellises ulatuses, mis tagab talle võimaluse kohtusse pöörduda. Sellest tulenevalt peab kohus hoolitsema selle eest, et menetlusosalistele oleks tagatud kohane kohtulik kaitse.
11. Hagiavalduses esines vaid üks formaalne puudus, s.o venekeelne tekst, mis oli kõrvaldatav riigi õigusabi andmisega. Ülejäänud puudused (ebaselgused hagi eseme ja faktiliste asjaolude ning tõendite osas) ei või olla hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusteks, kuna need saab ja tuleb eelmenetluses välja selgitada

§ 392lg 1 kohaselt.

Menetluse edasine käik 13. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht 14.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata (

§ 657lg 1 p 1 ja § 659).

Määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks või muutmiseks. 15.Nõustuda ei saa hageja seisukohaga, et maakohus jättis põhjendamatult tema hagiavalduse menetlusse võtmata. Määruskaebuse väited põhinevad seisukohal, et hagiavalduse puudused jäid kõrvaldamata seetõttu, et maakohus ei selgitanud hagejale riigi õigusabi taotlemise võimalust ega selgitanud kohtu nõudeid hagejale arusaadavas keeles. 16. Hagiavaldus peab vastama

§-s 147 esitatud vormi- ja sisunõuetele. Kui hagiavaldus ei vasta esitatud nõuetele, annab kohus

§ 149lg 4 kohaselt tähtpäeva puuduste kõrvaldamiseks.

Kui avaldaja jätab kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata, keeldub kohus määrusega avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle.

§ 371

lg 1 p 9 järgi ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui on rikutud olulisi hagiavalduse vorminõudeid. Maakohus märkis 13. septembri 2016. a määruses õigesti, et

§ 32

lg 1 järgi toimub kohtumenetlus eesti keeles ja kohus nõudis

§ 33

lg 1 alusel hagejalt põhjendatult eestikeelse hagiavalduse esitamist selgitusega, et hageja võib taotleda ka kohtult menetlusabi menetlusdokumentide tõlke kulude kandmiseks (tl 129). Vaatamata selgitustele ei esitanud hageja selleks nõuetekohast taotlust.

1. Hageja on enda õiguste rikkumise tõendamiseks esitanud üksnes omapoolsed seletused, mistõttu on maakohus õigesti selgitanud kaebuse esitamise regulatsiooni kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ning põhjendatult palunud täpsustada nii rahalise nõude asjaolusid kui ka mitterahalise nõude esitamise aluseid.
2. Iseenesest on kaebajal õigus, et hagiavalduse sisuliste puuduste kõrvaldamine ja asjaolude esiletoomine ei ole üldjuhul edasise menetluse käigus välistatud, kuid sellele vaatamata on maakohus siiski õigesti
3. augusti
4. a määruses (tl 103-106) ja
5. septembri
6. a määruses (tl 128-132) selgitanud, et hagi menetlusse võtmisel ja menetlusabi taotluse lahendamisel tuleb kohtul hinnata hagi võimalikku edukust nendest asjaoludest lähtudes, mida hageja kohtule esitab. Maakohus on õigesti palunud menetlusabi taotluse lahendamiseks kohtu ette tuua asjaolud, mis annaks piisavat alust eeldada, et hageja nõue võiks olla edukas. 3
7. Hagimenetluses on kohus seotud asjaoludega, mille menetlusosalised on kohtule esitanud. Hageja nõuab kohtutäituri põhjustatud varalise kahju 75,74 euro ja mittevaralise kahju 100 000 euro hüvitamist. Kahju hüvitamise nõude esitamisel peab hageja kohtule esitama asjaolud, mis võimaldavad kohtul hagetavat hüvitist välja mõista. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, mille alusel saaks suure tõenäosusega väita, et 100 000 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitise hagemine oleks edukas. Kahjuhüvitise saab kohus välja mõista iga konkreetse üksikjuhtumi asjaolusid arvestades, hinnates seejuures seda, kui suur oli arvatav kahju konkreetsel juhul. Samuti tuleb arvestada, et võlaõigusseaduse § 134 järgi on mittevaralise kahju hüvitamine rahalise kompensatsiooni väljamõistmisega seadusest tulenevalt piiratud.
8. Riigi menetlusabi korras esindaja võimaldamise kohta selgitab kolleegium, et maakohus ei pidanud hageja esindaja vajadust eeldama ainuüksi hagiavalduse ebaselgusest või vähesest keeleoskusest. Praegusel juhul esitas hageja taotluse riigilõivust vabastamiseks ning esindaja määramist taotlusest ei nähtu (tl 4 pöördel). Ka menetlusabi taotlemisel tuleb arvestada põhimõttega, et kohus menetleb taotlust üksnes selle esitamise korral (

§ 4lg 2 ja § 5 lg 1).

1. Täiendavalt märgib kolleegium, et riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 6 kohaselt ei ole seadusandja pidanud põhjendatuks anda riigi õigusabi juhul, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Riigi õigusabi ei anta ka, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene (RÕS § 7 lg 1 p 5) või kui isik taotleb seda mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja taotlejale asjast võimalik tulenev kasu on ebamõistlikult väike, võrreldes riigi eeldatavate kuludega õigusabile (RÕS § 7 lg 1 p 12).
2. Vastuseks hageja etteheitele, et maakohus andis liialt lühikesed tähtajad hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks, märgib ringkonnakohus, et määruskaebusest ei selgu, miks hagejal ei ole võimalik kohtu nõudeid täita. Samuti ei ole taotlenud hageja puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja pikendamist.
3. Kuivõrd maakohtu määrus jääb muutmata, puudub alus muuta ka maakohtu menetluskulude jaotust. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb jätta määruskaebusega seotud menetluskulud

§ 171lg 1 alusel hageja kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere Margo Klaar Iko Nõmm 4