KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Sirje Õunpuu Otsuse tegemise aeg ja koht 13. jaanuar 2017.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-15-19396 Tsiviilasi XXXX hagi XXXX vastu abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamise nõudes XXXX vastuhagi varaühisuse varasuhte lõppemise ja jagamise nõudes 7 000 eurot (hagi hind) + 3 500 eurot (vastuhagi hind) Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja/vastuhagis kostja XXXX (isikukood XXXX; elukoht XXXX) Hageja/vastuhagi kostja esindaja Marina XXXX (OÜ Dorida; e-post dorida60@mail.
- ru)Kostja/vastuhagi hageja XXXX (isikukood XXXX; elukoht XXXX) Kostja/vastuhagi hageja esindaja Vladimir XXXX (Natus Vincere Õigusbüroo; e-post natusvincere.law@gmail.com) Kohtuistungi toimumise aeg 08. detsember 2016.a Kohtuistungil osalenud Hageja/vastuhagi kostja XXXX ja tema esindaja Marina XXXX Kostja/vastuhagi hageja XXXX ja tema esindaja Vladimir XXXX isikud RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada, vastuhagi jätta rahuldamata. 2. Lahutada XXXXi ja XXXX abielu, mis on registreeritud 02.07.2004.a Tallinna Perekonnaseisuametis, abieluakt nr XXXX, tõend nr XXXX. 3. Tunnistada korteriomand asukohaga XXXX (registriosa nr XXXX) XXXXi lahusvaraks. Menetluskulude jaotus 2 Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Poolte abielu sõlmiti 02.07.2004.a. 2009.a asus hageja elama oma ema juurde. 2011.a hageja sai aru, et abieluliste suhete säilitamine võimalik ei ole ja pakkus kostjale lahutada abielu. Pooled abielu ei lahutanud, kuid sõlmisid 22.12.2011.a notariaalselt ühisvara jagamise kokkuleppe ja asjaõiguslepingu. Poolte soov oli lõpetada varaühisus ja jagada nende poolt abielu jooksul soetatud ühisvara. Lepingu kohaselt lõpetati poolte vahel kehtinud varaühisus ja jagati ühisvara, milleks oli korteriomand asukohaga XXXX, reaalosana krt X ning korteri omandamiseks võetud pangalaenu jääk. Lepingu kohaselt nimetatud korteriomand jäi XXXX lahusvaraks, pangalaenu järgmise kuue kuu jooksul tasus hageja ja edaspidine pangalaenu jääk alates juulist 2012.a jäi kostja kanda. Hageja jäi elama korterisse XXXX. Poolte abielulised suhted on lõppenud ca 7 aastat tagasi. Seepärast palub abielu lahutada. Kuna eelnimetatud korter XXXX oli kuulunud enne abielu hagejale ja erastatud ka hageja poolt, siis oli poolte teadmine selles, et ühine vara on jagatud ja nimetatud korteriomand on hageja lahusvara. Hiljem hageja sai teada panga juristilt, et korteriomand XXXX on kinnistatud abielu ajal ja seepärast kuulub samuti ühisvara hulka. Kõik korteri erastamise toimingud olid teostatud enne poolte abielu sõlmimist. Korteriomand kinnistati abielu ajal, seejuures viimane makse kinnisturaamatusse kandmiseks on hageja poolt tasutud abielu ajal suuruses 10.92. Kinnistamise rahalised tasud olid jagatud osadeks ja need esitati korteriühistu poolt korteriomanikele tasumiseks koos kommunaalkulude arvetega. Hageja taotleb jagada poolte ühisvara ja jätta korteriomand asukohaga XXXX, Tallinn hagejale kui hageja lahusvara. Kostja vastuväited ja vastuhagi nõue Abielulahutuse vastu kostja ei vaidle ja on sellega nõus. Kostja ei vaidle, et hageja erastas korteri Tallinnas XXXX 09.02.1995.a. Poolte abielu sõlmiti 02.07.2004.a. Hageja kanti abielu ajal s.o 26.07.2005.a kinnisturaamatusse (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna korteriomandi registriosa nr XXXX) korteriomandi omanikuna. Seega omandasid pooled korteriomandi ühiselt abielu ajal. On esitanud vara jagamise osas vastuhagi, milles taotleb jagada ühisvara selliselt, et korteriomand XXXX jätta hageja omandisse lahusvarana, mõista hagejalt kostja kasuks välja hüvitisena pool korteri väärtusest. Alternatiivselt müüa korteriomand enampakkumisel ja saadud raha jagada poolte vahel võrdselt. Taotleb jagada Swedbank AS laenulepingu nr XXXX laenu tagamise kohustused poolte vahel võrdselt. Hageja vastuväited vastuhagi suhtes Pooled lõpetasid varaühisuse suhte notariaalse lepinguga 22.12.2011.a, millega jäi nii ühisvara korteriomandi näol kui ka selle omandamiseks võetud rahaliste kohustuste jääk kostja kanda. Sama kokkuleppega ei puudutatud korteriomandit XXXX, sest kõigile oli selge, et tegemist on XXXXi lahusvaraga. Hageja oli nõus abielu mitte lahutama ja see oli seotud kostja Eesti viisaga. Vastupidisel juhul oleks kostja pidanud Eestist lahkuma. Kohtu põhjendused ja järeldus 3 Perekonnaseaduse (PkS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Vaidlust ei ole, et abikaasad on eraldi elanud umbes 7 aastat. Abielulisi suhteid taastada ei ole võimalik, pooled leppida ei soovi. Ühiseid lapsi abielust ei ole. Abielu varem ei lahutatud, sest abielu lahutamisel kaotanuks kostja elamisloa Eestis, kuna oli elamisloa saanud seoses abiellumisega ja poolte väitel pidi abielu kestma elamisloa säilimiseks vähemalt 10 aastat. Eeltoodust tulenevalt on kohus jõudnud järeldusele, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud ja nende taastamine võimalik ei ole. Hagi abielu lahutamise nõudes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Ühisvara (s.o korter asukohaga XXXX, Tallinn), selle kuulumise üle, kas poolte ühisvara või hageja lahusvara hulka ning jagamise osas eksisteerib poolte vahel vaidlus. Samas ei ole vaidlust, et Tallinna notar Annika Kuimeti poolt 22.12.2011.a koostatud ja tõestatud abieluvaralepinguga nr XXXX leppisid pooled kokku lõpetada nende vahel kehtiv varaühisus ja kehtestada lepingu sõlmimise hetkest uue varasuhtena varalahususe varasuhe. Kostja on nõustunud kõigi hageja väidetega korteri erastamise kohta, kuid on seisukohal, et abielu ajal kinnistukande tegemise tõttu peaks pool korterit kuuluma temale. Peab põhjuseks ka asjaolusid, et on selles korteris ka elanud ja tasunud kommunaalmakseid. PKS § 37 lg 1’ kohaselt ühisvara koosseis määratakse kindlaks varasuhte lõppemise seisuga. PKS § 37 lg 3 sätestab, et ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. 01.04.1995.a erastas hageja korteri asukohaga XXXX, Tallinn vastavalt RAS „XXXX“ ja hageja vahel sõlmitud ostu-müügilepingule (tl 19-20). 30.09.1999.a moodustati XXXX elanike poolt korteriühistu XXXX (registrikood XXXX). Perioodil 2002-2005 toimus maa erastamine, mille käigus hageja tasus kokku 230,82 krooni (s.o 14,75 eurot). Märgitud summast 170,82 krooni (s.o 10,92 eurot) tasus hageja 2005.a septembris ehk siis poolte abielu jooksul. Kõnesolev korter kinnistati 26.07.2005.a ehk siis poolte abielu ajal. Notariaalses abieluvaralepingus nimetatud korterit ei käsitletud, kuna pooli konsulteerivad juristid ning ka lepingu koostanud ja tõestanud notar olid veendumusel, et korteriomandi asukohaga XXXX, näol on tegemist hageja lahusvaraga. Seda meelt oli hageja arvamusel ka kostja, mida tõendab asjaolu, et kostja allkirjastas notariaalse abieluvaralepingu, milles ei olnud ühisvarana märgitud XXXX asuvat korterit. Hageja taotlebki korteriomandi tunnistamist tema lahusvara hulka kuuluvaks. Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja erastas eelnimetatud korteri, vaid selle korteriomandi kuulumises kas hageja lahusvara või poolte ühisvara hulka. Kostja on seisukohal, et abielu kestel moodustunud korteriomand kuulub poolte ühisvara koosseisu ning ühine varasuhe tekkis alates 26.07.2005.a maa erastamise korral, mille kohaselt XXXX mõttelist osa maatükist ja selle oluliseks osaks oleva ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks korteri X reaalosa kanti kinnistusraamatusse kinnisasjana. Kostja leiab, et enne 01.07.2010.a kehtinud PKS § 15 lg 1 mõttes sai abikaasa lahusvaraks 4 lugeda üksnes sellise vara, mis oli omandatud tasuta. Käesolevalt on tõendamist leidnud aga asjaolu, et hageja ja kostja on saanud kinnisvara omanikeks maa müügi- ja asjaõiguslepingu alusel, millega erastati korterelamu (asukohaga XXXX) alune maa, ostueesõigusega erastamise hinnaks 17,75 eurot. Kuna tegemist on ühisvaraga, siis taotleb kostja hagejalt tema kasuks välja mõista hüvitis, mille suuruseks on ½ vara väärtusest (s.o 37 275 eurot). Kohus kostja käsitluse ega põhjendustega ei nõustu. Kohus on veendumusel, et kuigi vaidlusalune korter, mille hageja erastas 01.04.1995.a, kanti poolte abielu ajal (s.o 26.07.2005.
- a)kinnistusraamatusse, ei ole see poolte ühisvara hulka kuuluvaks varaks. Korteriomandi omanikuks on EES § 211 järgi eluruumi vallasasjana omav isik ehk siis hageja. Riigikohus oma 03.10.2007.a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-77-07 on rõhutanud, et üksnes vallasasjaks olnud eluruumi kui ühe abikaasa lahusvara kinnistamisel abielu ajal ei teki EES § 21¹ ja PKS § 15 lg 1 koosmõjus abikaasade ühisomandit. Eluruumi kui vallasasja baasil korteriomandi kinnistamise protseduur erineb märkimisväärselt kinnistusraamatusse muude kannete tegemise korrast. Vallasasjast eluruumi omanik saab sisuliselt omapoolsete toiminguteta minimaalsete kuludega korteriomandi omanikuks, erinevalt vallasasjaks oleva hoone aluse ja selle juurde kuuluva maa erastamisest (vt Riigikohtu 21. märtsi 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-16-05, p 19). Hoone juurde kuuluva maa erastamisel maareformi seaduse alusel tuleb muu hulgas erastatava maa eest tasuda ka müügihind (MaaRS § 22³). Tsiviilasjas nr 3-2-1-16-05 p-s 19 on Riigikohus avaldanud seisukohta, et korteriomandi kinnistamiseks ei ole korteri kui vallasasja omanikul vaja sõlmida eraldi maa erastamise lepingut ega ole ka vajalik kohaliku omavalitsuse haldusakti konkreetse korteri juurde maa erastamiseks. Korterelamu aluse maa erastamise korraldab kõigi korteriomanike jaoks üldjuhul ühiselt eluruumide erastamise kohustatud subjekt või korteriühistu. Korteriomandite omanikena kantakse kinnistusraamatusse isikud, kellele kuulusid korterid vallasasjadena ning korteriomanike kohustuseks seoses kinnistamisega on vaid korteriomandi moodustamisega seotud kulude tasumine, kusjuures riigilõivu kinnistamiselt tasuda ei tule. Seega saab vallasasjast korteri omanik sisuliselt omapoolsete toiminguteta ja oma tahet väljendamata korteriomandi omanikuks, erinevalt vallasasjaks oleva elamu aluse ja selle juurde kuuluva maa tagastamisest või erastamisest. Vallasasjaks olnud korteri kinnistamisel kantakse kinnistusraamatusse korteriomandi omanikuna EES § 211 ja § 214 lg 5 järgi aga isik, kes on vallasasjast korteri omanik. Sama seisukoht tuleneb ka Riigikohtu 07.04.2009.a otsusest tsiviilasjas nr 3-2-1-23-09. Nimelt, eluruumide erastamise seaduse § 211 kohaselt on korteriomandi omanikuks õigus saada eluruumi vallasasjana omaval isikul. Korteriomandi seadmisel saab (saavad) selle omanikuks isik(ud), kes oli(
- d)korteri kui vallasasja omanik(ud). Vallasasjana ühisvaraks olnud korter on abikaasade ühisvara ka korteriomandina vaatamata sellele, et korteriomand kinnistati ühe abikaasa nimele pärast abielusuhete lõppu. Tuginedes eeltoodule tuleb korteriomand asukohaga XXXX, Tallinn (registriosa nr XXXX) tunnistada XXXXi lahusvaraks. Kohus leiab, et poolte abielu ajal (s.o 12.08.2005.
- a)korteri erastamise osamaksena tasutud summa 170,82 krooni (s.o 10,92 eurot ehk siis kostja osa 5,46 eurot) ei muuda samuti vaidlusalust korterit veel poolte ühisvaraks. Kostja on vastuhagis taotlenud ka jagada Swedbank AS laenulepingu nr XXXX laenu tagamise kohustused poolte vahel võrdselt. Kohtule esitatud Tallinna notar Annika Kuimeti poolt 22.12.2011.a koostatud ja tõestatud abieluvaralepingu nr 3670 p-st 2. (tl 10-11) nähtub, et märgitud ühisvarasse kuulunud laenukohustus on poolte vahel juba jagatud. Istungil kostja ka loobus laenukohustuse jagamise nõudest. Hageja nõustus. 5 TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel, sama paragrahvi 3. lõike kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Õunpuu kohtunik