4-16-8852/10

4-16-8852 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruaril 2017 Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-16-8852 (2317,16,010785) Kohtunik Külli Iisop Kohtuistungi sekretär Mall Muidre Väärteoasi Jüri Xxxx esitatud kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 17.11.2016 otsuse peale väärteoasjas nr 2317,16,010785 Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja (menetlusalune isik): Jüri (isikukood: xxxx, elukoht: xxxx), töötab xxxx Xxxx Kohtuväline menetleja: Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskus (asukoht: Rahumäe tee 6/1, 11316 Tallinn) Kohtuistungi toimumise aeg 03.02.2017 Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik: Jüri Xxxx; Kohtuväline menetleja: PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse esindaja Hannes Küünarpuu RESOLUTSIOON Jüri Xxxx kaebus rahuldada. Tühistada PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 17.11.2016 otsus nr 2317,16,010785 ning lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel teos väärteotunnuste puudumise tõttu. Edasikaebamise kord 2 Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav. Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad
2. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 17.11.2016 otsusega nr 2317,16,010785 karistati Jüri Xxxx Liiklusseaduse (LS) § 239 lg 1 p 1 järgi rahatrahviga 120 eurot. Otsuse kohaselt juhtis J. Xxxx 28.10.2016 kell 12.54 Tallinnas Pärnu mnt 180B maja juures mootorsõidukit ning ei olnud sõidu ajal nõuetekohaselt kinnitatud turvavööga. Sellega rikkus J. Xxxx LS § 33 lg 3 nõudeid.
3. Jüri Xxxx esitas mainitud otsuse peale kaebuse, milles märgib, et kui politseinik pärast peatamist temani jõudis, oli tal turvavöö lukustist lahti lastud, et võtta põuetaskust oma rahakott ja valmistuda dokumentide ettenäitamiseks. Politseinikud ei saanud täpselt näha, kas rihm oli peal või mitte, kuivõrd väljas sadas paduvihma, küljeaknad olid udused ning nii turvavöö kui tema jope oli heledat värvi ja auto on kitsas. Kaebaja väidab, et oli kinnitatud turvavööga, kuid kahjuks ei olnud tema autos kedagi, kes seda võiks tunnistada. Kohtus jäi kaebaja oma varasema seisukoha juurde.
4. Kohtuväline menetleja märkis, et J. Xxxx etteheidetav tegu on tunnistaja ütlustega tõendatud. Kaebaja on politseiametnikule võõras, mistõttu pole tal põhjust anda valeütlusi. Pole ka eluliselt usutav, et politsei teostaks järelevalvet tingimustes, kus ei olnud midagi näha või et politseiametnik annaks edasi ebausaldusväärset infot. Kaebaja ütlused ei ole seevastu usutavad. Professionaalne autojuht ei sõida autoga, kust ta välja ei näe; tema turvavöö on õigesti rihitud ning ta ootab pärast peatamist ära politseiametniku saabumise ja ei tee enne turvavööd lahti. Samuti muutusid kaebaja ütlused siis, kui ta asus tunnistajaga vaidlema. Seega palus kohtuväline menetleja jätta kaebus rahuldamata. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku, kohtuvälise menetleja esindaja ning uurinud vahetult asjas kogutud tõendeid on neid kogumis hinnates seisukohal, et Jüri Xxxx kaebus tuleb rahuldada.
5. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et Jüri Xxxx juhtis 28.10.2016 kell 12.54 ajal Pärnu mnt 180B maja juures (Tammsaare tee pikendusel, ülessõidul Pärnu mnt-le) minibussi Subaru E12 teel, kus liiklusjärelevalve korras kontrolliti turvavöö kasutamist sõidukites. Pärnu mnt-le sõites peatas kaebaja politseiametnik, kes väitis, et tal ei olnud nõuetekohaselt turvavööga kinnitatud. Vaidlust pole ka selles, et ajal, mil politsei kaebajaga vestles, isik turvavööga kinnitatud ei olnud. Pole kahtlust ka selles, et LS § 33 lg 3 kohaselt peab juht olema sõidu ajal turvavööga kinnitatud. Küsimus on selles, et kas hetkel, mil Jüri Xxxx sõitis Tammsaare tee pikenduselt Pärnu mntle, oli isikul turvavööga kinnitamata või ta tegi selle lahti pärast kinnipidamist. Nimetatud küsimuses on kohtuistungil ütlusi andnud liiklusjärelevalvet teostanud patrullpolitseinik Mihhail Šelpakov, kelle sõnul seisis ta Tammsaare tee pikendusel ja jälgis palja silmaga, et avastada turvavööta sõitjaid. Nähtavus oli hea ning menetlusaluse isiku märkamisel vihma ei sadanud. Ta ei näinud, et kaebajal oleks turvavöö olnud vertikaalselt 3 pingul ümber keha. Ühtki tehnilist vahendit kasutada ei olnud, sest jaoskond viib läbi mitmeid operatsioone ja alati neid patrulli jaoks ei jätku. Politseiametniku ütlused on aga vastuolus kaebaja Jüri Xxxx antud selgitustega, kes juba samal päeval märkis väärteoprotokollis, et tal oli sõites rihm peal, kuid rihm ja jope olid valged, autoaknad udused ning väljas sadas paduvihma. Ka edaspidi (politseile esitatud vastulauses, kaebuses ja kohtule antud ütlustes) on ta jäänud oma selgituste juurde, täpsustades, et rihm võis olla halvasti näha, kuna tema auto (Subaru E12) on kitsas, temal oli seljas valge puhvjope ja auto turvavöö oli valge. Samuti on ta märkinud, et turvavöö kinnitamine enne sõidu alustamist on saanud talle harjumuseks, sest tööl olles on tal kasutada vaid sellised autod, kus turvavöö kinnitada jätmisel hakkab auto sõitma hakates häält tegema. Lisaks nimetatud tõenditele on kohus üle kuulanud ka patrullpolitseiniku Siim Kaha, kes koostas J. Xxxx väärteoprotokolli, kuid rikkumist pealt ei näinud. Küll aga märkis tunnistaja kohtule, et kaebaja ei nõustunud rikkumisega ning tol päeval oli sombune ja vihmane ilm. Tunnistaja ütlused haakuvad veebiaadressi www.ilmateenistus.ee andmetega, mille kohaselt oli sündmuse toimumise ajal, s.o 28.10.2016 kella 13.00 paiku lähimas mõõtepunktis (Tallinn-Harku piirkonnas) nõrk vihm, tund aega tagasi seevastu tugev vihm.
6. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et välistatud ei ole isiku süüditunnistamine ja karistamine vaid ühele tõendile tuginedes. Neil juhtudel peab aga kohus eriti põhjalikult vaagima kõiki selle ühe süüstava tõendi (otsene tõend, sh ütlused) uurimisel tõstatatud kahtlusi ja need veenvalt kummutama (vt nt RKKKKo 3-1-1-114-13, p 9; RKKKo 3-1-1-6715, p 18). Käesoleval juhul on tegemist nn sõna sõna vastu olukorraga. Kohus ei kahtle tunnistaja M. Šelpakov rääkis kohtus tõtt, kuid leiab, et need ütlused ei ole piisavad isiku süüdimõistmiseks. Nimelt ei saa kohus välistada, et valge turvavöö on kontrollijale nähtav, kui tegemist on väiksema sõidukiga ja juhiks keskmist kasvu valget puhvjopet kandev meesterahvas. Tunnistaja S. Kaha ütluste kohaselt alustati järelevalvet kella 10 paiku. Seega ei ole võimatu, et kolm tundi hiljem toimunud juhtumi ajaks oli politseiniku silm olla väsinud ning ta eksis. Samuti ei saa märkimata jätta, et tol päeval oli vihmane ilm ning isegi kui väidetava rikkumise hetkel vihma ei sadanud, oli siiski sombune, teekate märg ning nähtavus halb. Ühtki tehnilist vahendit rikkumise fikseerimiseks ei kasutatud. Seega ei ole esitatud tõendid käesolevas asjas piisavad, täiendavaid tõendeid ei ole aga võimalik hankida.
7. Erinevalt kohtuvälisest menetlejast leiab kohus, et kaebaja ütlused on usaldusväärsed. Kaebaja on oma ütlustes olnud järjekindel ning ka rihma lahtitegemise kohta andis ta usutava selgituse. Iseenesest on küll õige kohtuvälise menetleja väide, et juhi vaateväljas olevad aknad peavad olema puhtad (LS § 33 lg 2 p 3), ent käesoleva väärteoasja raames ei ole talle sellist rikkumist ette heidetud.
8. Kuivõrd asjas puuduvad usaldusväärsed tõendid, mis kinnitaksid J. Xxxx etteheidetavat rikkumist, tuleb kõik kahtlused kaebaja süüdiolekus tõlgendada isiku kasuks ning menetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada. Menetlusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on VTMS § 132 p 3, 133-
9. Külli Iisop Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/