← Eesti

2-13-31194/75

Obsah (6)§ 174§ 663§ 651§ 659§ 175§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-13-31194 Määruse tegemise aeg ja koht 16. veebruar 2017, Tallinn Kohtukoosseis Reet Allikvere, Iko Nõmm, Ande Tänav Kohtuasi AS Pergo Hotel

§ 174lg 9).

OÜ Brass Investments on käibemaksukohustuslane, kuid ei saa sisendkäibemaksu kostja eest tasutud arvete lõikes maha arvestada, kuna see ei ole tema kulu. Seega on kostjal õigus käibemaksu hüvitamisele.

  1. Hageja II menetluskulude hüvitamise taotlus on põhjendatud osaliselt, sh lepingulise esindaja kulu 570 euro ulatuses (lisandub käibemaks), dokumendi saamise kulu 2 eurot ja tasutud riigilõiv 143,75 eurot.
  2. Hagejale II osutas 25.06.2013 arve nr 20130807 kohaselt õigusabi 19.06.2013 hagiavalduse koostamiseks vandeadvokaat B. Oltjer 45 minutit hinnaga 130 eurot ja vandeadvokaat T.Laasik, 18 tundi ja 2 minutit hinnaga 120 eurot. Lisaks kandis hageja II kulu äriregistri väljavõtetele kokku 12 eurot ja kinnistusraamatu väljavõttele 3 eurot. Arve on kokku 2728,80 eurot. Põhjendatud ja vajalik ajakulu hagiavalduse koostamisele on 45 minutit tunnihinnaga 120 eurot, summas 90 eurot (käibemaksuta). Arvesse tuleb võtta ka töö kvaliteet, kuna hagiavaldus jäi käiguta.
  3. Hagejale II osutas 12.07.2013 arve nr 20130898 kohaselt õigusabi 04.07.2013 hagi puuduste kõrvaldamise kohtumäärusega tutvumiseks ja õigusliku positsiooni kujundamiseks, büroosisesele nõupidamisele ja puuduste kõrvaldamiseks vandeadvokaat U. Kõrgesaar 1 tundi ja 48 minutit, hinnaga 130 eurot; vandeadvokaat B. Oltjer 17 tundi ja 28 minutit, hinnaga 130 eurot ja vandeadvokaat T. Laasik 1 tund ja 38 minutit, hinnaga 120 eurot. Lisaks kandis hageja II kulu äriregistri päringule 10 eurot. Arve kokku 3250,80 eurot. Arvestades 26.06.2013 määruses märgitud hagiavalduses olevate puuduste kõrvaldamise vähest ulatust ja mittekeerukust on vajalik ja põhjendatud ajakulu parandatud hagiavalduse koostamisele ja seotud tegevustele 1 tund ja 30 minutit tunnihinnaga 130 eurot, summas 195 eurot (käibemaksuta). 10.07.2013 vandeadvokaat B. Oltjeri poolt esitatud avaldus on mõlema hageja osas esitatud süsteemselt ja tegemist ei olnud keeruka ülesandega. Sisulisest küljest käsitletav hagiavaldus on esitatud valdavalt ühel lehel. Arvestada tuleb ka töö kvaliteeti, kuna kohus jättis hagiavalduse teist korda käiguta.
  4. Hagejale II osutati 30.08.2013 arve nr 20131092 kohaselt õigusabi vandeadvokaat B. Oltjeri poolt 1 tund ja 10 minutit tutvumiseks kostja 19.08.2013 vastusega, õigusliku positsiooni kujundamiseks ja vastuse koostamiseks; vandeadvokaat T. Laasiku poolt 24.07.2013 2 tundi ja 17 minutit vastuse koostamiseks maakohtu 15.07.2013 määrusele, 25.07.2013 ilma rahalise arvestuseta vastuse koostamiseks maakohtu 15.07.2013 määrusele; 14.08.2013 33 minutit määruskaebuse koostamiseks maakohtu 01.08.2013 hagi tagamise määrusele; 27.08.2013 2 tundi ja 54 minutit vastuse koostamiseks kostja 19.08.2013 vastusele ja 28.08.2013 49 minutit vastuse koostamiseks kostja 19.08.2013 vastusele - kokku 7 tundi 27 minutit hinnaga 905,67 eurot (lisandub käibemaks).
  5. Vandeadvokaat T. Laasik esitas kohtu 15.07.2013 määruse alusel 25.07.2013 hagiavalduse tervikteksti. Hageja II hagi hõlmav osas oli umbes 1,5 lehel, mis sisaldab ka varasemat korduvat teksti. Seetõttu on vajalik ja põhjendatud ajakulu 0,5 tundi tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta). Maakohus rahuldas 01.08.2013 määrusega hagi tagamise taotlused osaliselt. Hageja esitas 14.08.2013 maakohtu määrusele määruskaebuse, kuid määruskaebus ei puutu hageja II hagisse kostja vastu ja esinduskulu seonduvalt määruskaebusega ei ole põhjendatud ja vajalik esinduskulu. Kostja esitas vastuse hagile 19.08.2013 ja teatas, et hagi edasine menetlemine ei ole vajalik, kuna ta on AS Pergo Hotels nõukogust tagasi astunud. Hageja II esitas 07.10.2013 vastuse kostja vastusele. Arvestades kostja poolt hagiavaldusele vastatut, on vajalik ja põhjendatud hageja esindaja ajakulu 45 5 minutit tunnihinnaga 120 eurot, summas 90 eurot. Ajakulu taotluse esitamiseks nõude asendamiseks, mis jäi kohtu 01.04.2014 määrusega rahuldamata, ei ole vajalik kulu ja jääb arvestamata.
  6. Hagejale II osutas 01.10.2013 arve nr 20131229 kohaselt õigusabi 19.09.2013 vandeadvokaat B. Oltjer 1 tund ja 16 minutit kostja 19.08.2013 vastusele vastuse koostamiseks ja 19.09.2013 vandeadvokaat T. Laasik ilma rahalise arvestuseta seisukoha koostamiseks kohtu 17.09.2013 määrusele - kokku 1 tund ja 16 minutit tunnihinnaga 130 eurot, summas 164,67 (lisandub käibemaks). Nimetatud kulule on hinnang antud juba eespool.
  7. Hagejale II osutas 21.04.2014 arve nr 20140526 kohaselt õigusabi vandeadvokaat T. Laasik 02.04.2014 ilma rahalise arvestuseta vastuväite koostamiseks kohtu tegevusele hagi muutmise küsimuses; 03.04.2014 vastuväite koostamiseks kohtu tegevusele hagi muutmise küsimuse lahendamisel 1 tund ja 37 minutit ning 08.04.2014 menetluskulude nimekirja koostamiseks 19 minutit - kokku 1 tund ja 16 minutit hinnaga 164,67 eurot (lisandub käibemaks).
  8. Kohus määras 01.04.2014 määrusega, et ei luba hagejal II hagi eset asendada. 08.04.2014 esitas vandeadvokaat T. Laasik vastuväite kohtu tegevusele hagi muutmise küsimuse lahendamisel. Kohus jättis 09.03.2015 määrusega vastuväite rahuldamata ja seega ei ole põhjendatud jätta selles toimingus esinduskulu kostja kanda. 08.04.2014 esitasid vandeadvokaadid T. Laasik ja B. Oltjer hageja I menetluskulude nimekirja, mida ei ole võimalik arvestada menetluskuluna hageja II hagis kostja vastu. Samuti ei ole vajalik ega põhjendatud kulu menetluskulude nimekirja koostamisele.
  9. Hagejale osutas 30.05.2014 arve nr 20140790 kohaselt õigusabi 21.04.2014 vandeadvokaat B. Oltjer 4 tundi ja 13 minutit tunnihinnaga 130 eurot vastuse koostamiseks kostja menetluskulude hüvitamise taotlusele - kokku 548,17 eurot (lisandub käibemaks). Menetlusosaline saab kohtule esitada vastuväite vastaspoole menetluskulude nimekirjale ilma lepingulise esindajata. Kohtul lasub kohustus lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust kontrollida sõltumata sellest, kas vastuväide on esitatud või mitte. Seetõttu ei ole põhjendatud ega vajalik menetluskulude taotlusele vastuse koostamise ajakulu.
  10. Hagejale osutas 29.01.2015 arve nr 20150118 kohaselt õigusabi vandeadvokaat T. Laasik 07.01.2015 2 tundi ja 15 minutit hagejate nõuete osas materjalide läbitöötamiseks, menetluse edasise käigu analüüsiks ja ettepanekute tegemiseks ning 12.01.2015 ilma rahalise arvestuseta materjalide läbitöötamiseks ja menetluse käigu analüüsiks. Lisaks kandis hageja I kulu 29.01.2015 AS Pergo Hotels üld- ja isikuandmete väljavõttele 2 eurot -kokku 245 eurot (millest 243 eurole lisandub käibemaks). Kuna viidatud spetsifikatsioon on üldsõnaline, ei ole esinduskulu võimalik määratleda. Hageja II nõue ja alusasjaolude esitamise esinduskulu on arvesse võetud juba varasemate arvete alusel. Mida edasise menetluse kohta analüüsiti ja milliseid ettepanekuid silmas peetakse, on sisustamata. Esitatu ei ole käsitletav põhjendatud ja vajaliku ajakuluna. Kohus palus hagejal II 13.06.2016 esitada enda poolt kantud kulude detailne koosseis, mida ta ei teinud. Dokumendi saamise kulu 2 eurot äriregistris andmete kontrollimiseks, kas kostja on AS Pergo Hotels nõukogu liikmest tagasi astunud, on põhjendatud kulu.
  11. Hagejale osutas 26.02.2015 arve nr 20150262 kohaselt õigusabi vandeadvokaat T. Laasik tunnihinnaga 108 eurot 29.01.2015 30 minutit 30.01.2015 kohtuistungiks ettevalmistamiseks ja 45 minutit 30.01.2015 kohtuistungil osalemiseks. Esindajal kulus kohtuistungile sõitmiseks kokku 5 tundi ja 15 minutit tunnihinnaga 38,35 eurot ja tema töölähetuskulu on 22 eurot - kokku 358,34 eurot (lisandub käibemaks). 30.01.2015 istungiks ettevalmistamine 30 minutit tunnihinnaga 108 eurot ja 30.01.2015 hageja II 6 esindamine kohtuistungil 45 minutit tunnihinnaga 108 eurot, kokku 135 eurot (lisandub käibemaks) on põhjendatud ja vajalik esinduskulu. Esindaja sõiduaja kulu ei ole põhjendatud ja vajalik esinduskulu (3-2-1-64-13 p 13, 3-2-1-65-13 p 17). Hageja märkis töölähetusega seotud kuludeks töölähetuse aruande alusel kliendi esinduse 30.01.2015 kohtuistungil, kuid esinduskulu kohtus istungil viibitud aja eest on juba arvesse võetud, mistõttu seda teistkordselt ei arvestata. Hageja II ei esitanud enda poolt kantud kulude detailset koosseisu, kuigi kohus seda palus.
  12. Hageja maksis hagiavalduse esitamisel riigilõivu 375 eurot, hagi tagamise taotluselt 50 eurot ja määruskaebuselt 25 eurot. Seoses hagist loobumisega on hagejal õigus sellest tagasi taotleda pool. Arvestades, et tegemist oli kahe hagejaga, siis pool tasutavast riigilõivust jaguneb hagejate vahel võrdselt ja kindlksmääratavaks menetluskuluks on 93,75 eurot. Kuna hagi tagamise avaldus hageja II hagis kostja vastu rahuldati, on hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõiv põhjendatud kulu. Hageja 14.08.2013 määruskaebus maakohtu 01.08.2013 määruse peale ei ole puutumuses hageja II nõudega ja määruskaebuselt tasutud riigilõiv ei ole põhjendatud ja vajalik kulu. Lisaks jäeti määruskaebus läbi vaatamata.
  13. Tunnitasu määra osas ei ole vastuväiteid esitatud. Hageja II menetluskulud kandis OÜ Heima Invest, mis ei välista menetluskulude hagejale II hüvitamist. Kuna OÜ Heima Invest jaoks ei ole tegemist käibega KMS § 4 lg 1 mõistes ega ettevõtlusega KMS § 2 lg 2 tähenduses, ei saa ta sisendkäibemaksu maha arvata. Kuna seda ei saa teha ka hageja II, tuleb menetluskulud hüvitada koos käibemaksuga. Hageja II määruskaebus
  14. Hageja II palub maakohtu määruse tühistada osas, milles maakohus jättis hageja II avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata ja teha tühistatud osas uue määruse, millega määrata hageja II menetluskulud rahaliselt kindlaks 10.04.2015 menetluskulude nimekirjas toodud ulatuses.
  15. Ekslik on maakohtu järeldus, et hageja II põhjendatud esindajakulud on 4,75 tundi summas 570 eurot. Määrus põhineb mõlema poole menetluskulude üksikasjalisel analüüsil, mille tulemusel on määrus 27 lk pikk. Tegemist on põhjendamatu lähenemisega, mis on koormav ja kulukas nii menetlusosalistele kui kohtule ning millest on tänases kohtupraktikas valdavalt loobutud. Kohtumenetluse parima praktika suuniste p 10.2 kohaselt hindab kohus menetluskulusid arvestades menetluse mahtu ning lühidalt ja konkreetselt, laskumata üksikute toimingute sisusse. Pooled väldivad vastuväidete liigset detailsust. Seega hindas maakohus ebaõigesti üksiktoimingutele kulunud aega. Eelkõige tuleb hinnata menetluse mahtu ja poolte kulude proportsionaalsust üksteisega võrreldes.
  16. Kohus luges taotletud 4408,41 eurost põhjendatuks 829,75 eurot, st põhjendamatuks 81,18%. Samas kestis menetlus enam kui kaks aastat, koos menetluskulude kindlaksmääramisega 3,5 aastat. Kohus pidas põhjendatud kuluks seega 2 tundi aastas. Sealjuures on nii hagiavaldus kui ka vastus kostja vastusele 9 lk pikad. 3,5 aasta jooksul on hageja esitanud 12 menetlusdokumenti (lisaks käesolev). Enamus dokumentidest on nõutud kohtu poolt. Kui menetlus ei olnud kohtu hinnangul keeruline, jääb arusaamatuks, miks võttis lahendini jõudmine aega kaks aastat.
  17. Maakohus määras menetluskulud rahaliselt kindlaks valesti, jättes tähelepanuta menetluse mahu ja asjaolu, et nelja töötunniga ei ole objektiivselt võimalik edukalt läbida 3,5 aastat menetlust. 7 Kostja määruskaebus
  18. Kostja palub maakohtu määruse tühistada osas, milles kohus jättis tema menetluskulude hüvitamise taotluse rahuldamata ja teha uue määruse, millega rahuldada menetluskulude kindlaksmääramise taotlus täies ulatuses.
  19. Kohus lähtus kostja kulude hindamisel eeldusest, et ühe lehekülje teksti kirjutamiseks kulub üks töötund, kuid jättis tähelepanuta, et kompaktse dokumendi koostamine on keerukam ja ajamahukam kui pika ja laialivalguva teksti koostamine. Seda, et lehekülgede kokkulugemine ei ole pädev viis dokumentide sisuliseks hindamiseks ja oluline on dokumentide kompaktsus, on leidnud ka riigikohus. Riigikohus lähtub praktikas eelkõige dokumentide sisulisest kvaliteedist, pidades dokumendi liigset pikkust dokumendi puuduseks. Kohtumenetluse parima praktika suuniste p 10.3 kohaselt ei vähenda kohus menetluskulu suurust juhul, kui on esitatud lühike ja konkreetne menetlusdokument. Kohus hindab asja keerukust ja eeltöö mahtu, mis on vajalik positsiooni esitamiseks lühidalt ja konkreetselt.
  20. Kohus vähendas ebaõigesti osade toimingute tunnihinda. Tunnihind sõltub esindaja kvalifikatsioonist ja asja keerukusest, mitte toimingust. Kohtupraktika kohaselt saab tunnihinna põhjendatust hinnata lähtudes asja keerukusest ja esindaja kvalifikatsioonist, kuid mitte iga toimingu kohta eraldi. Selline praktika on menetlusökonoomia aspektist ebamõistlik, muudab hüvitatavate kulude suuruse õigusabi kasutajale ettenägematuks ja on vastuolus kohtumenetluse parima praktika suuniste p-ga 10.
  21. Vastuväiteid esindaja tunnitasu määrale ei esitatud.
  22. Kohus leidis ebaõigesti, et osad toimingud (nt kirjavahetus kliendiga, suhtlus kohtuga seoses e-toimikuga seotud tehniliste küsimustega, dokumentide saatmine ja analüüs) ei ole olemuselt menetlusdokumentide koostamise ja esindamisega seotud. Kõik loetletud toimingud on esindamiseks vajalikud (kliendiga suhtlus on vajalik info ja korralduste saamiseks ja menetluse käigust teavitamiseks, õigusanalüüs on vajalik põhjendatud dokumentide koostamiseks) ja osaks menetlusdokumentide valmimise protsessist. Kohtu viidatud toimingud ei ole olemuslikult ka bürookulud, mis peaks sisalduma õigusteenuse hinnas. Vastused määruskaebustele
  23. Hageja I kostja määruskaebuse osas seisukohta ei esitanud.
  24. Kostja nõustus hageja II määruskaebuse õiguslike põhjendustega, mille kohaselt ei tule iga toimingu sisu detailselt analüüsida, vaid lähtuda tuleb menetluskulude mahust. Edasine menetluse käik
  25. Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ja edastas need

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht 50.

§ 651

lg 1 ja § 659 alusel kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja II vaidlustas maakohtu määruse osas, milles maakohus jättis rahuldamata tema avalduse 8 menetluskulude väljamõistmiseks kostjalt ja kostja vaidlustas maakohtu määruse osas, milles maakohus jättis rahuldamata tema avalduse menetluskulude väljamõistmiseks hagejalt I. Hageja II ei vaidlusta maakohtu määrust osas, milles maakohus mõistis kostjalt tema kasuks menetluskulude hüvitisena välja 829,75 eurot ja kostja ei vaidlusta maakohtu määrust osas, milles kohus mõistis hagejalt I tema kasuks menetluskulude hüvitisena välja 921,60 eurot. Selles osas on maakohtu määrus jõustunud. 51. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuste ja tsiviilasja materjaliga leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 659ja § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada.

Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse. Kostja määruskaebus rahuldatakse osaliselt, hageja II määruskaebus jääb rahuldamata. 52.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-161-11). Ringkonnakohus leiab, et maakohus on käesoleval juhul ületanud diskretsioonipiire kostja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel. Hageja II menetluskulude kindlaksmääramisel ei ole maakohus diskretsioonipiire ületanud ja määruskaebuse väited ei anna ringkonnakohtule alust maakohtu määrust selles osas muuta. Vastuseks määruskaebustele märgib kohus järgmist. 53. Õige ei ole hageja II seisukoht, et kohus analüüsis põhjendamatult detailselt mõlema poole menetluskulusid. Maakohtu määrus on kooskõlas

§ 175

lg-st 1 tuleneva kohustusega hinnata menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Maakohus hindas põhjalikult tsiviilasja menetluses esitatud dokumentide mahtu. Kohtu metoodika on kooskõlas seadusest tulenevate nõuetega. Asjaolu, et maakohus on menetluskulude kindlaksmääramisel põhjalik ja detailne, ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks, nagu leiab hageja II.

  1. Viide kohtumenetluse parima praktika suunistele ei ole asjakohane. Viidatud dokument ei anna kohtule alust eirata tsiviilkohtumenetluse seadustiku norme. Hageja II etteheited maakohtu määrusele on ka üldsõnalised, sest määruskaebuses ei ole esile toodud, millistele menetlustoimingutega seotud ajakulu maakohus hageja II arvates põhjendamatult vähendas ja mis annaks ringkonnakohtule aluse maakohtu kaalutlusotsustuse muutmiseks. Määruskaebusest ei järeldu, millises suuruses menetluskulude väljamõistmist hageja II ringkonnakohtult taotleb. Ainuüksi viide hagejate 10.04.2015 ühisele menetluskulude nimekirjale ei ole piisav, kuna selles ei sisaldu eraldi taotlust hageja II menetluskulude hüvitamiseks teda puudutavas osas.
  2. Hageja II määruskaebuses esitatud viited menetlusdokumentide pikkusele on eksitavad. Käesoleval juhul esitas kumbki hageja kostja vastu iseseisva nõude. Maakohus jättis hageja I nõudes menetluskulud tema enda kanda ja hageja II nõudes kostja kanda. Hagejate menetlusdokumendid esitati samas nii hageja I kui ka hageja II nõuete kohta ühiselt. Hagejale II hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel ei saanudki maakohus arvesse võtta esitatud dokumente täies mahus, kuna need sisaldavad ka hageja I nõuet puudutavaid seisukohti. Viited menetluse kestvusele ei ole aga asjakohased, kuna ainuüksi menetluse kestvus ei anna alust hüvitada menetlusosalisele kulusid, mille väljamõistmine teiselt poolelt ei ole põhjendatud. Tsiviilasja materjalide kohaselt ei tehtud asja sisulise menetlemise osas toiminguid suures mahus. Maakohus on neid asjaolusid 9 menetluskulude kindlaksmääramisel õigesti arvesse võtnud. Kaebuse väited selle kohta, nagu ei oleks maakohus arvestanud menetluse mahuga, ei ole õiged.
  3. Vastuseks kostja määruskaebusele märgib kohus järgmist. Maakohus ei lugenud menetluskulude kindlaksmääramisel mehhaaniliselt kokku kostja esitatud dokumente ega määranud kulusid kindlaks lähtudes ainuüksi eeldusest, et ühe lehekülje teksti kirjutamiseks kulub üks töötund. Kostja selline väide on ebaõige. Maakohus tõi osade menetlusdokumentide puhul mh välja nende mahu, kuid arvestas põhjendatud ja vajaliku ajakulu määramisel lisaks ka dokumentide õigusliku keerukuse, juba esitatud teksti kordamise ja dokumentide kvaliteediga. Samuti tõi kohus menetlusdokumentide lehekülgede arvu välja põhjusel, et hagejate erinevaid nõudeid puudutavad väited olid koondatud ühte dokumenti ja arvesse tuli võtta, et kostjale hüvitatakse üksnes hageja I nõuet puudutav osa menetluskuludest. Seega on maakohtu määrus selles osas kooskõlas

§ 175lg-s 1 sätestatud kaalutlusreegliga.

  1. Kostja väide selle kohta, et maakohus vähendas esindaja tunnihinda üksikute toimingute kaupa, on osaliselt õige. Maakohus märgib küll osade kostja esindaja menetlustoimingute kohta, et nende tasustamine ei ole põhjendatud, sealjuures tunnihinnaga 140 eurot, kuid sisuliselt ei vähendanud nende toimingute teostamise hinda, vaid luges toimingud täies ulatuses põhjendamatuks peamiselt põhjusel, et need olid dubleerivad. Eeltoodu ei puuduta kostja esindaja 31.08.2015 toimingut - kostja seisukoha ülevaatamine ja täiendamine 12 minutit (0,2 tundi) tunnihinnaga 140 eurot. Maakohus luges viidatud toimingu teostamise põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kokku 45 minutit tunnihinnaga 120 eurot, sh 12 minutit vandeadvokaadi poolt seisukoha ülevaatamiseks ja täiendamiseks. Maakohus ei märgi, et ta ei pea vandeadvokaadi tehtud toiminguid vastuse koostamiseks põhjendamatuks. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et lepingulise esindaja tunnihinna vajalikkust ja põhjendatust ei hinnata iga menetlustoimingu kohta eraldi. Seega määras maakohus ebaõigesti põhjendatud ja vajalikuks loetud 45 minuti tunnihinnaks terves ulatuses 120 eurot. Hagejalt I tuleb kostja kasuks põhjendamatult väiksema tunnihinna arvestamise tõttu täiendavalt välja mõista 4 eurot (0,2x140-0,2x120).
  2. Ringkonnakohus nõustub osaliselt ka kostja väitega selle kohta, et maakohus jättis põhjendamatult osad kostja esindaja toimingud arvesse võtmata. Nimetatu ei anna aga alust maakohtu määruse tühistamiseks, kuna ringkonnakohus saab selles osas maakohtu määrust täiendada.
  3. Nimelt ei ole õige maakohtu seisukoht, et kirjavahetus kliendiga ja menetluse käigust teadaandmine ei seondu otseselt esindusega kohtus, mistõttu see kulu hüvitamisele ei kuulu. Esindaja ja kliendi vahelist õigussuhet iseloomustab vajadus vahetevahel kliendiga nõu pidada kohtuasja senise kulu ja tulevikus tehtavate menetlustoimingute üle (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-48-16). VÕS § 621 kohaselt peab esindaja lähtuma kliendi huvidest ja § 624 kohaselt peab ta teavitama klienti kõigist käsundi täitmisega seotud olulistest asjaoludest, eelkõige nendest, mis võivad ajendada klienti juhist muutma. Kliendiga suhtlemisele ja tema informeerimisele kulunud ajale tuleb seega anda hinnang lähtudes

§ 175lg-st 1.

  1. Menetluskulude nimekirja kohaselt pidas vandeadvokaat kostjaga kirjavahetust 19.09.2013, 20.09.2013 ja 23.09.2013 kokku 0,3 tundi ning lisaks 16.09.2016 0,15 tundi. Tsiviilasja materjalidest ja menetluskulude nimekirjast ei selgu, millega seoses esindaja kliendiga septembris 2013 suhtles. Kostja oli juba varem esitanud oma vastuse hagile ja hagejate määruskaebusele, kohus ei olnud kostjalt täiendavaid seisukohti küsinud. 17.09.2013 määrusega andis maakohus hagejatele tähtaja kostja vastuse kohta arvamuse esitamiseks ja 23.09.2013 määrusega jättis hagejate määruskaebuse läbi vaatamata. Kostjat otseselt 10 puudutavaid toiminguid ei olnud kohus sellel ajal teinud. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et kostja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks on 0,1 tundi kliendi menetluse käigust informeerimiseks. Kostja esindaja 16.09.2016 ajakulu kohtumäärusega tutvumisele ja kliendi informeerimisele ei ole seostatav tsiviilasja materjalidega, kuna kohus ei teinud septembris ühtegi määrust.
  2. aastaks oli asja sisuline menetlus lõppenud ja võimalik toiming sai olla seotud üksnes menetluskulude kindlaksmääramise menetlusega, millega seotud kulud aga hüvitamisele ei kuulu. Eeltoodust tulenevalt suurendab ringkonnakohus kostja kasuks väljamõistetavat menetluskulude hüvitist 14 euro võrra (0,1*140).
  3. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et kohtupraktika analüüsimise kulu ei ole selline kulu, mis kuuluks hageja I poolt kostjale hüvitamisele. Sellise toiminguga seonduv kulu kuuluks hüvitamisele juhul, kui tegemist oleks eriliselt keeruka vaidlusega, millega antud juhul tegemist ei olnud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et suhtlus kohtuga seoses e-toimiku tehniliste küsimustega ei ole selline toiming, millega seotud kulu peaks kostjale hüvitama. Ringkonnakohus ei korda selles osas maakohtu määruse põhjendusi.
  4. Eeltoodust tulenevalt mõistab ringkonnakohus hagejalt I kostja menetluskulude hüvitisena täiendavalt välja 18 eurot (4+14), koos käibemaksuga 21,60 eurot. 63.

§ 178lg 3 kohaselt käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

Reet Allikvere Iko Nõmm Ande Tänav (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) 11

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.