Obsah (13)

§ 179§ 429§ 162§ 190§ 657§ 654§ 652§ 232§ 173§ 171§ 177§ 175§ 184

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Mati Maksing ja Ele Liiv Otsuse tegemise aeg ja koht 18.01.2017, Talli

§ 179lg-d 5 ja 9).

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. ND (hageja) esitas 01.12.2015 Pärnu Maakohtule hagiavalduse JK (kostja) vastu kahjuhüvitise 2148 euro saamiseks. 11.04.2016 on hageja oma nõuet vähendanud ning palunud kostjalt välja mõista kahjuhüvitise 1464 eurot.
2. Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale korter asukohaga Aisa 4-4, Pärnu ja kostjale korter asukohaga Aisa 4-3, Pärnu. 06.09.2014 korteriomanike üldkoosolekul on kirjalikult kinnitatud, et kostja teeb hageja jaoks järgmised tööd: tõstab tema korterisse elektrimõõtja, paigaldab esikule uue ukse, tõstab ümber veetorud, ehitab vaheseina hageja ja kostja korteriomandite vahele ja taastab veemõõtja juures oleva seinaosa.
3. aasta suvel sõlmiti poolte vahel suuline kokkulepe nimetatud tööde tegemiseks selliselt, et hageja annab kostja kasutusse kaasomandi osa ja kostja kohustub tegema seadmete ümberpaigaldamise ja korteri remonditööd. Pooled leppisid kokku, et kulutused kaetakse kostja poolt. Veeboiler, elektrikapp ja veemõõtja on kostja poolt hageja korterisse ümber tõstetud. Kostja on oma kohustust aga rikkunud, kuna on jätnud teatud tööd tegemata ja teatud tööd on tehtud ebakvaliteetselt. Hageja nõuab kostjalt kahju hüvitamist täitmise asemel vastavalt Pärnu REV poolt hagejale tehtud hinnapakkumisele. Kahju hüvitise nõudes tugines hageja võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 128 ja §-le
5. 14.03.2016 vastuses kostja vastuväidetele märkis hageja, et ta nõuab kostjalt üksnes nende tööde tegemist ja lõpetamist, mis olid
6. aasta suvel suuliselt kokku lepitud ja 06.09.2014 korteriomanike koosolekul kirja pandud. Kostja on korrektselt paigaldanud boileri ja selles osas hagejal pretensioone ei ole. Hageja soovib, et kostja annaks hagejale üle ka boileri dokumentatsiooni ja seda juhuks kui boileriga peaks midagi juhtuma. Kostja on paigaldanud hageja korterisse veemõõtja, kuid veemõõtja 2 kapp on paigaldatud äärmiselt lohakalt ehk tegemata on kapi paigaldamise viimistlustööd. Seega ei saa veemõõtja ümbertõstmise töid lugeda korrektseks ja elementaarsetele ehitusnõuetele vastavaks. Elektrikapp ei ole paigaldatud korrektselt. Kostja on küll vedanud hageja korterisse elektrijuhtme ja selle otsa paigaldanud elektrikapi, kuid elektrikapp ei ole kinnitatud seina külge. Seega on elektrikapi ümberpaigutamise töö lõpetamata.
7. Ebaloogiline on ka kostja väide, et hageja ja kostja ei ole seinte taastamises suuliselt kokku leppinud. Kostja on taastanud seina, mis asetseb ruumide nr 21 ja 22 vahel. Kahetsusväärselt ei ole kostja vaheseina töid lõpetanud ja sein on jäetud pahteldamata. Kostja lubas hagejale, et ehitab kinni seinad, mis on vajalikud selleks, et eraldada kahe korteriomandi pinnad. Kostja on kinni ehitanud ruumide nr 21 ja 22 vaheseina, kuid ei ole teostanud töid ruumide nr 23 ja 24 vaheseina osas.
8. 11.04.2016 ja 18.04.2016 seisukohtades on hageja märkinud, et hageja on kostjale lisaks korduvatele suulistele pretensioonidele esitanud ka kirjaliku pretensiooni 15.09.
9. Kuna kostja pretensiooni (täitmise nõuet) postiasutusest välja ei võtnud, siis on see kinnituseks, et kostja keeldub täitmisest. Kohustuse täitmisest keeldumist väljendas kostja ka 29.03.2016 istungil. Kostja oli pärast suuliste nõuete esitamist teadlik, et hageja esitab järjekordse nõude juba kirjalikult, mistõttu jättis kostja kirja pahatahtlikult vastu võtmata.
10. Ukseava on küll kaetud küprokplaadiga, kuid on jäetud täiesti viimistlemata. Selline ukseava kinniehitamine ei vasta tavapärasele ehituskvaliteedile. On ilmselge, et elektrikaitsmebloki paigaldamine, veevõrgu luugi paigaldamine ja vaheseina paigaldamine ei ole toimunud vähemalt keskmise kvaliteediga. Kostja poolt ümberpaigaldatud elektrikapi taga on elektrikapi suurune ava. Ava tekitati seoses veetorustiku ja elektrikapi ümberpaigaldusega. Veetorustiku ja elektrikapi ümberpaigalduse tööd olid kostja kohustuseks nagu kinnitas kostja ka 29.03.2016 istungil. Selleks, et tühimik sulgeda tuleb seinale paigaldada viimistlusplaat. Kostja vastuväited hagile
11. Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta selle rahuldamata.
12. Kostja soetas korteriomandi asukohaga Aisa 4-3
13. aasta juulikuus. Korterisse kolides selgus, et hageja oli omavoliliselt hõivanud poolte kaasomandis olevad ruumid (kostja 14.01.2016 menetlusdokumendi lisa 1 plaanidel ruumid nr 25 ja 26). Kuna hageja oli nimetatud ruumidesse ehitanud iseendale tualettruumi ja vannitoa, siis ei olnud võimalik kostjal vastavat kaasomandi osa kasutada. Kostja tegi ettepaneku kõigi kaasomandis olevate ruumide jagamiseks, millega hageja ka nõustus. Vastavas küsimuses kutsuti kokku korteriomanike üldkoosolek, mis toimus 06.09.
14. Koosolekul otsustati kaasomandis olevate ruumide jagamine. Samuti märgiti koosolekul, et kostja võtab enda kanda hageja boileri ümbertõstmise, veemõõtjate paigaldamise ja elektrikapi paigaldamise tööd. Tõele ei vasta hageja väited, nagu oleks kostja kohustuseks olnud paigaldada hageja korterisse elektrimõõtja, paigaldada esikule uus uks, tõsta ümber veetorud, ehitada ja taastada seinu või teostada muud remonti hageja ainukasutuses olevates ruumides. Kostja kõrvaldas omal kulul ka esialgse boileri kinnitamisest tuleneva probleemi, elektrikapi ümbertõstmine on teostatud elektriku poolt ja nõuetekohaselt. Veemõõtja ümberpaigaldamiseks eemaldati hageja vannitoa seinast kaks keraamilist plaati, mis asendati metall-luugiga, et võimaldada mõõtjatele ligipääs. Lisaks on kostja ka vahetanud välja problemaatilise veetoru. Omal algatusel on kostja teinud lisaks veel täiendavaid kulutusi näiteks ukse vahetamisele, milleks tal kohustus puudus. Sellega oli kostja kohustus täidetud ning 3 hagejal tööde teostamise järgselt pretensioonid puudusid. Seega on võlasuhe lõppenud (VÕS § 186 p 1, § 76 lg 3).
15. 31.10.2014 sõlmisid pooled ka notariaalse kaasomandi valdamise ja kasutamise korra kokkuleppe ning asjaõiguslepingu ja kinnistamisavalduse. Nimetatud notariaalse kokkuleppe p 2.1.1 alusel jäid kostja ainukasutusse kaasomandisse kuuluvad ruumid nr 22 ja 23 ning hageja ainukasutusse kaasomandis olevad ruumid nr 20A, 24, 25 ja
16. Arvestades, et hageja poolt esitatud kahjunõue hõlmab töid, mille teostamine ei ole kunagi olnud kostja kohustus, siis on hageja nõue alusetu ja põhjendamata. Notariaalse kokkuleppe p 2.4 kohaselt kohustub iga korteriomanik kandma tema ainukasutuses oleval elamu osal asuvate ruumide ekspluateerimise, korrashoiu ja remondiga seotud kulud ise. Seega on alusetud hageja nõuded, mille kohaselt peaks kostja teostama seinte ehitust ja siseviimistlustöid hageja ainukasutusse antud ruumis.
17. Hagiavalduse lisana esitatud hinnapakkumises esitatud tööd ei ole seotud kostja poolt 06.09.2014 võetud kohustustega, vaid hageja sooviga teostada oma ruumides remonti. Esimese astme kohtu otsus
18. Pärnu Maakohtu 20.05.2016 otsusega jäeti hagi rahuldamata. Maakohus võttis vastu hageja osalise hagist loobumise (s.o nõudest summas 684 eurot) ja lõpetas osaliselt käesoleva tsiviilasjas menetluse seoses hagist osalise loobumisega. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 1428 eurot, s.o kostja õigusabikulud. Maakohus määras, et menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud ulatuses. Maakohus mõistis hagejalt riigi kasuks välja riigilõivu 250 eurot ning riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud 667,20 eurot.
19. Poolte vahel puudub vaidlus alljärgnevate tähtsust omavate asjaolude osas: - 06.09.2014 on pooled leppinud kokku korteriomandite kaasomandi osa kasutamise korras ja kokkuleppe, mille järgi kostja: paigaldab hageja veeboileri, veemõõtja ja elektrikapi ümber hageja kasutatavatesse ruumidesse; - 31.10.2014 sõlmisid pooled notariaalse kaasomandi valdamise ja kasutamise korra kokkuleppe ning asjaõiguslepingu ja tegid kinnistamisavalduse. Notariaalse kokkuleppe punkti 2.1.1 alusel jäid kostja ainukasutusse kaasomandisse kuuluvad ruumid nr 22 ja 23 ning hageja ainukasutusse kaasomandis olevad ruumid nr 20A, 24, 25 ja 26; - 31.10.2014 sõlmitud notariaalse kokkuleppe p 2.
20. kohaselt kannab iga omanik tema ainukasutuses oleval elamu osal, mille piirid on kindlaks määratud notariaalakti punktis kaks üks (2.1), asuvate ruumide ekspluateerimise, korrashoiu ning remondiga seotud kulud; - kostja on paigaldanud 06.09.2014 kokkuleppe kohaselt hageja korterisse ümber veeboileri, veemõõtja ja elektrikapi; - kostja ei ole pärast veemõõtja ja elektrikapi paigaldamist hageja korteris teinud siseviimistlustöid (seinte pahteldamine, värvimine), samuti ei ole elektrilülitid seina küljes ja veemõõtja kaas ei sulgu täielikult.
21. Pooled on nii eel- kui ka põhiistungil nõustunud, et hageja ja kostja vahelisi kokkuleppeid tuleb vaadelda kaasomandi osa korra muutmise osana. Hageja poolt 29.12.2015 kohtule esitatud seisukoha järgi ei olnud tema huvi loobuda ühiskasutatavate ruumide kasutamisest, kui hagejale kaasnevad kulud seoses remondi ja seadmete ümberpaigutamisest. Kostja on selgitanud, et ta on võtnud enda kanda teatud osa kuludest, mis on seotud seadmete – elektrikapi, veemõõtja ja boileri – ümbertõstmisega. 31.10.2014 sõlmitud notariaalse lepinguga on hageja nõustunud 4 kaasomandi valdamise ja kasutamise korraga, mille p. 2.
22. kohaselt kannab omanik tema ainukasutuses oleval elamu osal, mille piirid on kindlaks määratud notariaalaktis, asuvate ruumide ekspluateerimise, korrashoiu ning remondiga seotud kulud. Nimetatud sätte grammatilise tõlgendamise järgi oli iga korteriomaniku enda kohustuseks teostada remont enda korteriomandi piires (VÕS § 29 lg-d 1, 4, 5).
23. Eelistungil on pooled kohtule avaldanud, et 06.09.2014 üldkoosolekul sõlmiti hageja ja kostja vahel kokkulepped, mille väljaselgitamiseks on tsiviilasjas tunnistajatena üle kuulatud MH ja EK, kes on Aisa 4 kortermaja elanikud. Tunnistaja ütlustest nähtub, et 06.09.2014 koosoleku eesmärgiks oli hageja ja kostja vaheliste kokkuleppe kirjalik fikseerimine, mille eesmärgiks oli jagada nende vahel kaasomandi osade kasutuskord ja ka kostja poolt boileri, veemõõtja ja elektrikapi hageja korterisse ümberpaigutamine. Mõlemad tunnistajad väitsid kindlalt, et kostja ei pidanud hageja juures tegema remonttöid. Seega tuleb notariaalse lepingu p 2.
24. tingimust tõlgendada selliselt, et hageja korteriomandi viimistlustööd on tema enda teha. Kohtu järeldust ei väära asjaolu, et kostja on teinud hageja huvides teatud töid, nt vahetanud välja problemaatilise veetoru, vahetanud välja ukse jne, sest nende tööde tegemisel on kostja enda huve silmas pidanud. Talvel kinni külmunud veetoru vahetus või varasema uksekoha sulgemine võimaldab kostjal kasutada enda korteriomandit ja tagab kaasomandi kasutamise korra kehtestamise eesmärki – tagada elanike privaatsust ja kasutusmugavust.
25. Hageja on kostjalt nõudnud kõigi võimalike tööde tegemist, mis on seotud kaasomandi osa kasutuskorra muutmisega, mis on ebaõige. Vastavalt kokkuleppele sai hageja nõuda konkreetsete esemete, s.o elektrikapi, veemõõtja ja boileri ümberpaigaldamist. Need tööd on tehtud. Kõik ülejäänud tööd aga väljuvad 06.09.2014 ja 31.10.2014 kokkulepete raamidest, mistõttu tuleb veemõõtja kaane ümbruse viimistlemine ja elektrikapi juhtmete ning lülitite paigutus teha hagejal endal. Hageja on kohtuistungil avaldanud, et elektrikapis on mõõtur ja ta saab seda kasutada, samuti ei ole vaidlust, et veemõõtja on hagejale käepärases kohas ja veeühendus on tagatud. Kohus leiab, et elektrikapi, veemõõtja ja boileri ümbertõstmisega on poolte vahel võlasuhe VÕS § 186 p 1 alusel kohase täitmisega lõppenud.
26. Hageja ei ole andnud VÕS §-s 114 sätestatud tähtaega, et nõuda kahju hüvitamist kohustuse täitmise asemel. Kohtule on esitatud ümbrik, millega on hageja edastanud kostjale tähitud kirjana nõude, mis on talle tagasi saadetud (tl 108, I kd). Tähitud kirja saabumise ja postiasutusse hoiustamise teatis, mille pidi kostja väidetavalt kätte saama, ei sisalda aga teavet saabunud kirja sisu kohta. Seetõttu puudub tahteavalduse saajal mõistlik võimalus tahteavalduse sisuga tutvuda ja seega ei saa lugeda tahteavaldust kättesaaduks (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-8-09, p 11). Hageja väidetud suusõnalised nõuded ei ole leidnud tõendamist. Seega on hagejal täitmata ka formaalsed eeldused kahju hüvitamise nõude esitamiseks.
27. Maakohus võttis vastu hagist osalise loobumise summas 684 eurot (

§ 429lg 1).

18. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda (

§ 162

lg 1) ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 1428 eurot, s.o kostja õigusabikulud. Maakohus määras, et menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud ulatuses. Maakohus mõistis hagejalt riigi kasuks välja riigilõivu 250 eurot (

§ 190lg 4) ning riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud 667,20 eurot.

Apellatsioonkaebus

1. Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja saata asi uueks arutamiseks maakohtule. 5
2. Maakohus on jätnud tähelepanuta, miks poolte vahel seadmete vahetamiseks ja tööde teostamiseks kokkulepped sõlmiti. Kostja on 29.03.2016 istungil kinnitanud, et „kokkulepe sõlmimine oli ajendatud sellest, et pooled soovisid ühiskasutatavad ruumid ümber jagada“. 14.01.2016 menetlusdokumendis on kostja väitnud, et „kostja tegi ettepaneku kõigi kaasomandis olevate ruumide jagamiseks“. Maakohus jättis tähelepanuta, et ruumide ümberjagamise vajadus ja huvi tuli kostjalt. Selle tõestuseks on lisaks asjaolu, et kõik seadmete ümbertõstmised ja tööd teostas kostja omal kulul. Hageja pidi kokkuleppe kohaselt sõlmima vaid notariaalse lepingu.
3. Maakohus jättis tähelepanuta, et poolte vahel olid ka suulised kokkulepped tööde teostamiseks. Nimelt kinnitas kostja 29.03.2016 istungil, et „kokkulepe tekkis ehitustööde käigus, et saaks vaheseina sulgeda. Et saaksime ruumid 22 ja 21 vaheseina ehitada, pidime hagejale ruumi 21a uue välisukse ehitama“. 29.03.2016 istungil kinnitas kostja samuti, et „suulised lubadused ehitada seinad andis Kaupo“. Eeltoodust tulenevalt on kostja istungil väitnud, et poolte vahel olid suulised kokkulepped. Oma menetlusdokumentides on kostja aga väitnud vastupidist. Nimelt kinnitab kostja 14.01.2016 menetlusdokumendis, et „tõele ei vasta ja tõendamata on hageja väited nagu oleks kostja kohustusteks olnud paigaldada hageja korterisse elektrimõõtja, paigaldada esikule uus uks, tõsta ümber veetorud, ehitada ja taastada seinu või teostada muud remonti“. Seega on kostja väited vastuolulised.
4. Maakohus väitis, et kostja ei pidanudki teostama kõiki hageja poolt väidetud töid. Kuid maakohus on jätnud tähelepanuta, miks kostja siis omadest vahenditest need tööd ikkagi teostas.
5. Maakohus leidis ebaõigesti, et veemõõtja luugi paigaldamine ei olnud kostja kohustus. Kostja on 09.05.2016 istungil omaks võtnud fakti, et tema paigaldas veemõõtja koos veemõõtja luugiga. Kui veemõõtja paigaldatakse seina sisse, siis on eluliselt usutav, et sinna paigaldatakse ka luuk.
6. Maakohus leidis ebaõigesti, et elektrikapp on nõuetekohaselt paigaldatud. Kostja on kinnitanud, et elektrikapi paigaldamine oli tema kohustus. Kostja on 09.05.2016 istungil kinnitanud, et „kaitsmebloki ja seina viimistluse osas vaidlus puudub“. Kostja on 09.05.2016 istungil omaks võtnud, et elektrikapi ümberpaigutamine ei vasta nõuetele ehk elektrikapp ei ole seina külge kuidagi kinnitatud ja elektrikapi taga on suur auk. Elektrikapp sisuliselt ripub elektrijuhtmete küljes. Kostja nimetatud asjaolu omaksvõtu tõttu loobus hageja paikvaatluse taotlusest, mille kohus jättis eelnevalt rahuldamata ja hageja esitas nimetatud kohtu tegevuse peale vastuväite. Hageja ei oleks kohtu tegevuse peale vastuväitest loobunud, kui kostja ei oleks istungil nimetatud asjaolusid omaks võtnud. Lisaks kinnitas hageja esindaja 09.05.2016 istungil, et „kostja on varasemalt viidanud, et kõik on korras olnud. Nüüd kui kohus selgitas ja kostja kinnitas, et tööd tegemata, siis langeb vaatluse vajadus ära“.
7. Maakohus leidis ebaõigesti, et hageja ei ole nõuetekohaselt kostjale pretensiooni edastanud, kuna tähitud kiri ei sisalda teavet postiasutusse saabunud kirja sisu kohta. Kui maakohtu seisukoht on õige, siis ei saaks pretensiooni esitajad kuidagiviisi oma nõudeid võlglastele esitada, sest võlglased lihtsalt ei võtaks tähitud kirju vastu. Isegi kui teatise peale märkida pretensioon, siis saaks võlgnik väita, et ma ei saanud aru, millise sisuga pretensioon oli ja mida see puudutas. Kuna tsiviilasja poolte kokkupuuted ja suhted puudutasid üksnes kaasomandiosa ümbervormistamist ja sellega kaasnevaid kostja poolt teostatavaid töid, siis sai kostja ka eeldada, et postisaadetis puudutab ehitustöödega seonduvat.
8. Tunnistaja EK on kohtus ütlusi andes olnud pahatahtlikult ja erapoolik. EK muutis korduvalt istungil enda poolt väljaöeldut ja püüdis korduvalt oma ütlusi parandada ning ilmselgelt kohut eksitada. 6 Vastustaja seisukoht
9. Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
10. Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb

§ 657lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja

§ 654

lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.

§ 652

lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. 29. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium esmalt, et hageja on kaebuses suures osas korranud oma varasemas menetluses antud selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Kuivõrd maakohtu otsuses on piisava põhjalikkusega käsitletud ka enamust apellatsioonkaebuses esitatud väidetest, ei pea kolleegium vajalikuks neile väidetele veelkord vastata. Kõiki hagi lahendamise seisukohalt olulisi asjaolusid on maakohus arvestanud ning kõiki tõendeid kooskõlas

§ 232lg-tega 1 ja 2 hinnanud.

Kolleegium ei pea võimalikuks hinnata asjas esitatud tõendeid maakohtust erinevalt või teha tuvastatud asjaoludest teistsuguseid õiguslikke järeldusi.

1. Nõustuda ei saa hageja arusaamaga, et ruumide ümberjagamine toimus üksnes kostja huvides. Ühiskasutuses olevate ruumide jagamine toimub eelduslikult mõlema poole huvides. Mõlemad said suurema privaatsuse ja otsustusõiguse oma ruume kasutada. Asjaolu, et initsiatiiv kasutuskorra kokkuleppe sõlmimiseks tuli kostjalt, ei tähenda, et tema peaks kandma ka kõik kulud.
2. Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et omavahelise kokkuleppe kohaselt pidi kostja ümber paigaldama seadmed, see on elektrikapi, veemõõtja ja boileri ning nimetatud seadmed on ka ümber paigaldatud hageja kasutuses olevatesse ruumidesse. Ülejäänud tööde osas tuvastas maakohus õigesti, et kostja ei ole võtnud endale kohustust nende tööde tegemiseks. Selle kohta, milles korteriühistu koosolekul, kus otsustati ruumide ümberjagamine, kokku lepiti, andsid ütlusi tunnistajad, kes viibisid koosolekul. Hageja ei ole tunnistajate ütlusi millegagi ümber lükanud. Samuti tuleneb 31.10.2014 sõlmitud notariaalse lepingu p-st 2.
3. kokkulepe, et iga omanik kannab muuhulgas ka tema ainukasutuses oleval elamu osal asuvate ruumide remondiga seotud kulud. Asjaolu, et kostja tegi oma vahenditest ka veel muid töid, kui seadmete ümbertõstmine, ei pane kostjale kohustust teha kõiki töid, mida hageja soovib. Hagejal puudub seadusest või lepingust tulenev alus nõuda, et kostja remondiks tema ainukasutuses olevaid ruume.
4. Kuna hagi jääb rahuldamata selle tõttu, et hagejal puudub rahaline nõue kostja vastu, ei oma tähtsust pretensiooni esitamisega seotud asjaolud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 7 33.

§ 173

lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. 34. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad

§ 171lg 1 ja § 162 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti hageja kanda.

35. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja 1428 eurot kostja õigusabikulu hüvitamiseks. Maakohus määras, et menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud ulatuses. Maakohus mõistis hagejalt riigi kasuks välja riigilõivu 250 eurot ning riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud 667,20 eurot. Menetluskulude väljamõistmise osas ei ole hageja otsust vaidlustanud. 36.

§ 177

lg 1 p 1 alusel määrab ringkonnakohus kindlaks ka apellatsiooniastme menetluskulude rahalise suuruse, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista.

1. Kostja esitas ringkonnakohtule 09.01.2017 taotluse õigusabikulu väljamõistmiseks ja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostja menetluskuludeks apellatsioonimenetluses kulutused õigusabile kokku summas 1564,80 eurot koos käibemaksuga. Kulutused õigusabile koosnevad järgmisest toimingutest: materjali analüüs, nõupidamine kolleegiga, suhtlus kliendiga taotluse kohtule esitamine 7,7 tundi, apellatsioonkaebusele vastuse koostamine ja esitamine kohtule 2,7 tundi, ja taotluse koostamine menetluskulude kindlaksmääramiseks 0,5 tundi, kokku 10,9 tundi. 12.01.2017 esitas kostja täiendava nimekirja, mille kohaselt on esindaja kulutanud vastuse koostamiseks apellandi seisukohale 1 tunni ja täiendava taotluse koostamisele menetluskulude kindlaksmääramiseks 0,3 tundi, kokku 1,3 tundi.
2. Kokku soovib kostja saada tasu 12,2 tunni eest 1752 eurot koos käibemaksuga.
3. Kostjale on osutatud õigusabi tunnihinnaga 144 eurot koos käibemaksuga.
4. Kostja on kinnitanud, et kõik eelnimetatud kulud on kantud käesoleva menetluse raames. Kostja palus märkida vastavalt

§ 177

lg-le 4 menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni. 41. Hageja ei ole kostja menetluskulude suurusele vastuväiteid esitanud. 42.

§ 175

lg 1 alusel, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades kostja poolt apellatsioonimenetluses koostatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, on tegemist osaliselt põhjendatud ja vajalike õigusabikuludega. Maakohtu otsuse ja kaebusega tutvumise, analüüsimise ning vastamise põhjendatud ja vajalik ajakulu kokku on 5 tundi ja täiendav vastus hageja seisukohtadele1 tund. Hageja kordab põhiliselt juba maakohtus esiletoodud asjaolusid ja põhjendusi. Riigikohus on leidnud, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamine ja selle kohtule esitamine on menetlusosalise kohustus selleks, et menetlusosaline saaks oma menetluskulud hüvitatud. Kuna selle avalduse ja menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada menetlusosaline ka ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega

§ 175lg 1 mõttes (RKTKm 11.11.2014, 3-21-77-14, p 12).

Kokku on apellatsioonimenetluse kohane ajakulu 6 tundi.

1. Hageja esindaja on advokaat, kelle tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta ja 144 eurot koos käibemaksuga saab vastava kvalifikatsiooni puhul hinnata tavapäraseks. Hageja kinnitas, et ei ole käibemaksukohuslane, st tasule lisandub käibemaks. Eelneva põhjal 8 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista apellatsioonimenetluse õigusabikulude hüvitamiseks 864 eurot (6 × 120 + 20% käibemaks).
2. Juhindudes

§ 177

lg-st 4 ja hageja taotlusest märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis, et välja mõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni. 45. Tallinna Ringkonnakohtu 14.07.2016 määrusega on jätkatud hagejale menetlusabi andmist ja loetud ta

§ 184

lg 4 alusel vabastatuks riigilõivu 200 euro tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel. 46.

§ 190

lg 2 sätestab, et pool, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on kohtukulude kandmisest vabastatud või kui talle on antus menetlusabi kohtukulude tasumiseks. Vastavalt

§ 190

lg-le 4, kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamata jätmise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Seega tuleb hagejalt välja mõista riigituludesse riigilõiv summas 200 eurot. 47. Pärnu Maakohtu 01.02.2016 määrusega on kohus rahuldanud ND taotluse riigi õigusabi saamiseks kohustades teda hüvitama riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud hiljemalt ühe aasta jooksul tsiviilasjas 2-15-18056 hagi rahuldamata, läbi vaatamata jätmise või asjas menetluse lõpetamise lahendi jõustumist. Ringkonnakohus rahuldab vandeadvokaat Argo Küünemäe poolt esitatud taotluse õigusabi kulude hüvitamiseks summas 192 eurot, mis tuleb hagejalt riigituludesse välja mõista. 48.

§ 179

lg 5 sätestab, et kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 179lg 9).

/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing /allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv 9