Obsah (10)

§ 1§ 143§ 8§ 76§ 100§ 108§ 101§ 65§ 142§ 145

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Andres Suik Otsuse tegemise aeg ja koht 17.01.2017, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-15943 Tsiviilasi S

) § 145 lg 5 alusel, sest asjas ei ole tuvastatud, et hageja tegevuse tulemusena oleks vähenenud käenduslepingu 4 2-16-15943 sõlmimise ajal olemas olnud ja käendatava nõude tagamiseks antud muud tagatised. Kostjad ei ole sellele ka tuginenud.

1. Kostja poolt tl 78-82 esitatud dokumendid ei ole käesoleva asja õigeks lahendamiseks olulised. 11.01.2017 kohtuistungil möönsid ka kostjad ise, et nimetatud dokumendid näitavad eelnevat suhet ning dokumendid oleksid tõendanud midagi vaid siis, kui pank oleks nõus olnud XXXX-iga tegelema. Kohus nõustub hagejaga, et kostjate väited transpordi korraldaja AS XXXX ning Maksu- ja Tolliameti tegevuse kohta ei välista hagi rahuldamist. Asjaolu, et AS XXXX on väidetavalt oma kohustusi kostjate ees rikkunud, ei mõjuta käesolevat menetlust. Soovi korral on kostjatel võimalik esitada nõue vastava kolmanda isiku vastu, kes kostjate arvates on nende ees oma kohustusi rikkunud. Samuti ei ole asjas tuvastamist leidnud, et hageja oleks nõustunud kostjate suhtes viivise peatamisega või mittearvestamisega või andnud kostjatele muid eksitavaid lubadusi. Kohus on seisukohal, et kostjate ning Maksu- ja Tolliameti vahelised vaidlused ei mõjuta kuidagi käesoleva asja menetlust (vt tl 59-60).
2. Kohtu hinnangul on hageja kostjate suhtes ka kohtueelselt korrektselt käitunud, esitades enne kohtusse pöördumist mõlemale kostjale korduvalt nõudeid võlgnevuste tasumiseks ja andes võimaluse vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks(tl 16-23), kuid vaatamata sellele kostjad oma võlgnevust ei tasunud. Kostjate väidetud asjaolu, et nad ei ole võimelised võlgnevust tasuma, ei mõjuta käesoleva asja lahendamist. Võlgnevuse reaalse tasumise võimekuse küsimused selguvad üldjuhul täitemenetluses või pankrotimenetluses ja kuuluvad lahendamisele nendes menetlustes ettenähtud korras. Kostjate väited võimetusest võlga tasuda võivad viidata kostja(te) pankrotisituatsioonile, kuid selle küsimuse lahendamine ei ole käesoleva vaidluse esemeks.
3. Kohus ei nõustu kostjatega, et arvelduskrediidilepingus kokkulepitud intressimäär (6 kuu Euribor + 7%) või viivisemäär (0,15% päevas) oleks OÜ XXXX kui ettevõtja majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul ebamõistlikult kõrged.

§ 1

lg 5 kohaselt on tarbijaks võlaõigusseaduse tähenduses füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandusvõi kutsetegevuse läbiviimisega. Seega ei kohaldu arvelduskrediidilepingule võlaõigusseaduse tarbijasätted. Vaidlust ei ole selles, et kostja II oli kostja I juhatuse liige nii arvelduskrediidilepingu kui käenduslepingu sõlmimise ajal (vt tl 7-13, tl 30-32). 23.03.

1. a otsuses tsiviilasjas nr 3-21-8-06 asus Riigikohus seisukohale, et osaühingu juhatuse liikme osaühingu kohustuse täitmise tagamiseks sõlmitud lepingule ei laiene võlaõigusseaduse tarbijakaitse sätted, kuna leping osaühingu kohustuse täitmise tagamiseks sõlmiti huvist ühingu majandustegevuse vastu ning osaühingu juhatuse liige ei olnud lepingus tarbija (vt ka Riigikohtu 08.12.
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-126-09, p 12). Kohus leiab, et ka käesoleval juhul seondus kostja II sõlmitud käendusleping otseselt tema kui äriühingu osaniku ja juhatuse liikme majandustegevusega. Vaidlus puudub selles ja äriregistri teabesüsteemist nähtub, et kostja II oli käenduslepingu sõlmimise ajal OÜ XXXX juhatuse liige ja ainuosanik (tl 38). Puuduvad andmed ja kostjad ei ole tuginenud sellele, et kostja II oleks sõlminud käenduslepingu tarbijana oma isiklike või elukondlike vajaduste rahuldamiseks.
3. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et kostjale II ei kohaldu antud juhul võlaõigusseaduse tarbijasuhete regulatsioon, välja arvatud

§ 143

osas.

§ 143

kohaselt on füüsilise isiku poolt antud käenduse puhul tegemist tarbijakäendusega, mille erinõudeks

§ 143

lg 2 kohaselt on see, et käenduslepingus peab olema kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. Vaidlus puudub selles, et käesoleval juhul on käenduslepingus kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas 30 000 eurot (vt tl 30-32).

1. Lisaks on oluline rõhutada, et kuna hageja nõue kostja II vastu käesolevas menetluses ei ületa 30 000 eurot, siis on kostja II väited ebamõistlikult kõrgest intressi- ja viivisemäärast täiesti asjakohatud. Nimelt on hageja nõue kostjate vastu ka ilma intressi ja viivist arvestamata suurem kui 30 000 eurot (vt käesoleva kohtuotsuse p 14: ainuüksi tagastamata krediit summas 29 400 eurot 5 2-16-15943 ja tagatistasu nõue summas 896,04 eurot on kokku suuremad kui 30 000 eurot). Kuna hageja on oma nõude kostja II vastu piiranud 30 000 euroga (milline võlgnevus on kostjatel ka ilma intressi ja viivist arvestamata) siis on kostja II väited liigkõrgest intressist ja viivisest ainetud. Kohus märgib ka seda, et hageja intressinõue moodustab üksnes 49,37 eurot.
2. Arvestades eeltoodut kuulub hagiavaldus rahuldamisele. Kohus ei hinda eelnevalt käsitlemata poolte muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldust hagi rahuldamise osas. Asja lahendamisel kuuluvad kohaldamisele lisaks juba eelnevalt kohtu poolt viidatud õigusnormidele ka muud võlaõigusseaduse asjakohased sätted, mida kohus alljärgnevalt tsiteerib.

§ 8

lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmatajätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 108

lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 101

lg 1 p 6 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 65

lg 2 kohaselt tekib solidaarkohustus, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel.

1. Kostja II solidaarvastutus hageja ees piirdub 11.08.
2. a hageja ja kostja I vahelisest arvelduskrediidilepingust nr XXXX tulenevate nõuetega, kuid mitte suuremas summas kui käenduslepingus kokku lepitud kostja varalise vastutuse piirmäär 30 000 eurot. Kostja II kui käendaja vastutuse õiguslikuks aluseks on mh

§ 142

lg 1, mille järgi kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.

§ 145

lg 1 kohaselt vastutavad põhivõlgnik ja käendaja antud juhul hageja kui võlausaldaja ees kohustuse rikkumise korral solidaarselt, sest käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada.

§ 145lg 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses.

Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest.

1. Kokkuvõttes tuleb kostjatelt Osaühing XXXX ja XXXX välja mõista hageja kasuks solidaarselt 11.08.
2. a lepingust nr XXXX tulenev võlgnevus kokku summas 30 000 eurot. Lisaks nimetatud summale tuleb kostjalt I Osaühing XXXX välja mõista hageja kasuks täiendavalt 11.08.
3. a lepingust nr XXXX tulenev võlgnevus 20 006,93 eurot. Kokku on hageja arvelduskrediidilepingust nr XXXX tulenev nõue kostja I vastu 50 006,93 eurot, mis koosneb põhiosa nõudest 29 400 eurot, intressist 49,37 eurot, XXXX tagatistasu nõudest summas 896,04 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivistest kokku summas 19 661,52 eurot. Samuti tuleb kostjalt Osaühingult XXXX välja mõista hageja Swedbank AS-i kasuks viivis põhinõudelt (29 400 eurot) alates hagi esitamisest 21.10.2016 kuni nõude (29 400 eurot) täitmiseni arvelduskrediidilepingus sätestatud määras 0,15 % päevas.
4. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus võtab menetluskulude jaotuse määramisel arvesse, et hageja kogunõude 50 006,93 euro tasumise eest vastutavad kostjad solidaarselt 30 000 euro eest (ehk ligikaudu 60% ulatuses) ning ülejäänud osas (40% ulatuses) vastutab hageja nõude eest üksnes kostja I. Arvestades eeltoodut ja hagi rahuldamise ligikaudset proportsiooni, peab kohus antud asjas õigeks jätta menetluskulud 60% ulatuses solidaarselt kostjate kanda ja täiendavalt 40% ulatuses kostja I kanda. 6 2-16-15943
5. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja menetluskulud koosnevad tasutud riigilõivust summas 1100 eurot (tl 34). Kohus leiab, et hageja riigilõivu kulu summas 1100 eurot on vajalik ja põhjendatud. Lähtuvalt kohtu määratud menetluskulude kandmise proportsioonist tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista menetluskuluna hageja tasutud riigilõivust 660 eurot (60% x 1100 eurot) ja kostjalt I täiendavalt 440 eurot (40% x 1100 eurot).
6. Vastavalt TsMS § 177 lg 4 märgib kohus hageja avalduse alusel, et kostjate poolt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (660 eurot solidaarvastutusena + 440 eurot kostja I vastutusena) tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik 7