Obsah (5)
§ 667§ 171§ 172§ 177§ 696KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 31. jaanuar 2017, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-8379 Tsiviilasi JŠ a
) § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel tuleb jätta määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus järgib maakohtu määruse põhjendusi ning tulenevalt
§-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda. Määruskaebuses on soovitud asja läbivaatamist kohtuistungil.
§ 667
lg-st 3 tulenevalt lahendatakse määruskaebust ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Praeguses asjas ei pea kolleegium vajalikuks kohtuistungit korraldada. PKS § 137 lg 1 sätestab, et kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Kuna ühise hooldusõiguse lõpetamine ja ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmine on kohtu kaalutlusotsus, siis sekkub kõrgema astme kohus sellesse vaid juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi (vt nt Riigikohtu
- veebruar 2016 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-159-15, p 28). Maakohus ei ole diskretsiooni piire ületanud ega menetlusõiguse norme oluliselt rikkunud. Maakohus põhjendas piisavalt otsustust, miks tuleb vanema venna suhtes lõpetada osaliselt vanemate ühine hooldusõigus ja anda isale üle ainuhooldusõigus tema elu- ja viibimiskoha määramise, hariduse ja tervise küsimustes. Maakohus on seejuures arvestanud mõlema vanema õigusi ja kaalunud kõiki asjaolusid. Määruskaebuse väited ei võimalda praegusel juhul järeldada, et kohus väljus kaalutlusotsustuse tegemisel nendest piiridest, mis kohtul seaduse kohaselt perekonnaasja lahendamisel on. Diskretsioonipiiride ületamist ei nähtu ka tsiviilasja materjalidest. Ringkonnakohtu arvates on maakohus hinnanud kõiki esitatud tõendeid nende kogumis ning võtnud asjakohasel määral arvesse ka eestkosteasutuse ja laste esindaja arvamusi. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Maakohus ei ole emale ette heitnud lapsega läheduse puudumist, vaid seda, et ta ei pea oluliseks isa ja vanema venna suhete tähtsust ega soovi nendevahelisi suhteid toetada. Maakohus jõudis sellele järeldusele esitatud asjaolude pinnalt, millest nähtub, et ema on takistanud isal vanema venna suhtes hooldusõiguse teostamist ning ka isa ja lapse omavahelist suhtlust. Nii on maakohus välja toonud, et ema elu oli ebastabiilne ja ta vahetas korduvalt elukohta, kolides väikese lapsega Tallinna ja Võru vahet. Kuigi esitatud asjaoludest ei nähtu, et ema oleks Võrus elades takistanud isal lapsega suhtlemast, ei vaidle ema vastu kohtu järeldusele, et lapsega hoidis sidet just isa. Asjakohane ei ole ema väide, et ta pidi elukohta vahetama isa tõttu, sest omavahelised suhted on mõlema poole kujundada ja kahe täiskasvanu omavahelise suhte kvaliteedi eest vastutavad mõlemad suhtepooled. Maakohus viitas põhjendatult ka sellele, et kuigi vanemad leppisid
- märtsil 2016 Lasnamäe LOV lastekaitse spetsialisti juuresolekul laste elukohas ja elukorralduses kokku, rikkus ema seda juba mais 2016 ja takistas isal vanema vennaga suhtlemist enne kohtumenetlust. Sellele sedastusele ei ole ema vastu vaielnud. Samuti nähtub
- septembri 2016 istungiprotokollist (I kd tl 82–83), et ema ei eita laste kuuldes isa onuks kutsumise fakti. Vastupidine väide määruskaebuses ei ole veenev. Eeltoodust tulenevalt jõudis maakohus põhjendatult järeldusele, et ema on tegutsenud isa ja vanema venna suhte vastu. Samas oluline kriteerium, millest kohus hooldusõiguse küsimuse 7
(8)lahendamisel lähtuda saab, on see, kas on tagatud teise vanema võimalus ilma suurte takistusteta lastega suhelda. Maakohus toetus eestkosteasutuse esindaja ja laste esindaja seisukohtadele ning leidis, et tagamaks isa sideme säilimist lastega tuleb anda isale vanema venna suhtes ainuhooldusõigus elu- ja viibimiskoha määramise, hariduse ja tervise küsimustes. Nii eestkosteasutuse esindaja kui ka laste esindaja väljendasid
- novembri 2016 kohtuistungil (I kd tl 152–153), et kui emale jääb otsustusõigus laste ja isa suhtlemise osas, siis laste suhe isaga katkeb. Sama seisukohta väljendasid eestkosteasutus ja laste esindaja määruskaebusele vastates. Nähtuvalt eestkosteasutuse
- detsembri 2016 seisukohast on mõlemal vanemal laste kasvatuspõhimõtete ja –viiside, samuti koostöö osas arenguruumi, arvestades eelkõige laste huve. Isa on tunnistanud puudujääke oma lapsekasvatuslikes oskustes jm lapse elukorralduslikes küsimustes, samuti suhetes emaga. Laste isa on järginud talle antud soovitusi, ta on valmis oma oskusi jätkuvalt täiendama. Laste ema ei leia, et ta midagi valesti oleks teinud või teeks. Isa on andnud oma nõusoleku enda suunamiseks nõustamisele lapsekasvatuslikes küsimustes ja ta on Lasnamäe LOV poolt suunatud Tallinna Perekeskuse Nõustamisteenistusse (II kd tl 6–7). Põhjendatud ei ole ka ema seisukoht, et vanema venna elu- ja viibimiskoha küsimuses isale ainuhooldusõiguse andmisega lahutatakse vennad. Maakohus on suhtluskorra kindlaksmääramisel lähtunud piisaval määral sellest, et lapsed saaksid vanemate juures olla koos. Seega on määrusega tagatud, et suhtluskorda järgides ei katke side laste vahel ega kummagi vanemaga. Lisaks võivad vanemad alati kokku leppida kohtumäärusega määratud suhtlemiskorrast erinevas suhtlemiskorras ning seda kas ajutiselt või alaliselt. Üksnes kokkuleppe puudumisel tuleb vanematel täita kohtu määratud suhtlemiskorda. Seega oleneb ainult vanematest, kui tihe on laste omavaheline side. Kuivõrd isale jääb ainuhooldusõigus vanema venna elu- ja viibimiskoha määramise osas, puudub ka alus muuta vaidlustatud määrusega kinnitatud suhtluskorda (maakohtu määruse resolutsiooni p 3). Määruskaebuses ei sisaldu väiteid, mis oleks konkreetselt suunatud suhtlemiskorra vaidlustamisele. Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ning maakohtu määruse muutmata, siis jäävad määruskaebusega seonduvad kulud ema kanda (
§ 171
lg 1), välja arvatud puudutatud isikutele riigi arvel määratud esindajate kulud, mis jäävad riigi kanda (
§ 172lg 3).
Tasu puudutatud isikutele osutatud riigi õigusabi eest määrab kohus kindlaks eraldi määrus(t)ega. Maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust, mistõttu seda ei tee ka ringkonnakohus. Kulud määrab vajadusel rahaliselt kindlaks maakohus pärast otsuste jõustumist (
§ 177
lg 1 p 2).
§ 696lg 3 esimene lause võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.
/ allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing / allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm / allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm 8
(8)