Obsah (5)

§ 320§ 73§ 424§ 56§ 44

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 3. märts 2017 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-8612 Kohtukoosseis Mati Kartau, Aarne Sarjas,

§ 320

lg 1 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)

1. detsembri 2016 otsus Apellatsiooni esitaja Hilve Külaotsa kaitsja advokaat Kristjan Nõges Prokurör Abiprokurör Enn Pustak Süüdistatav Hilve Külaots isikukood 46811045225; elukoht XXX töökoht XXX OÜ, raamatupidaja varem kriminaalkorras karistamata. RESOLUTSIOON
2. Tühistada Viru Maakohtu
3. detsembri 2016 otsus täies ulatuses.
4. Teha uus otsus, millega mõista Hilve Külaots süüdistuses

§ 320lg 1 järgi õigeks.

1. Apellatsioon rahuldada.
2. Välja maksta Advokatuurile riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Lepmets ja Nõges kasuks 144 eurot, sealhulgas käibemaks 24 eurot, advokaat Kristjan Nõgese poolt süüdistatav Hilve apellatsioonimenetluses määratud korras kaitse teostamise eest. Külaotsale
3. Jätta nimetatud menetluskulu 144 eurot KrMS §-de 181 lg 1 ja 185 lg 1 alusel Eesti Vabariigi kanda.
4. Hilve Külaotsalt Viru Maakohtu
5. detsembri 2016 otsusega väljamõistetud kaitsjatasu 439,20 eurot jätta KrMS §-de 181 lg 1 ja 185 lg 1 alusel Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks ringkonnakohtu kantselei kaudu
6. märtsil 2017 ja samast kuupäevast on kohtumenetluse pooltel sellega võimalik tutvuda. Kassatsiooniõiguse kasutamisel tuleb kassatsioon esitada kirjalikult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates
7. märtsist
8. Maakohtu otsus
9. Viru Maakohtu 15.12.2016 otsusega tunnistati Hilve Külaots süüdi

§ 320lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust, mida Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra ning karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust, mis

§ 73lg 1 ja 3 alusel jäeti tingimisi täitmisele pööramata 1 aastase katseajaga.

1. H. Külaotsa süüdistatakse selles, et tema, olles hoiatatud vastutusest teadvalt valeütluste andmise eest, soovides anda K.K. ale alibi, andis 15.09.2015 Rakveres Rohuaia 8 asuvas Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas kriminaalasja nr 1-15-3903 arutamisel tunnistajana ülejäänud tõenditega vastuolus olevaid ütlusi ning kinnitas, et K.K. tarbis alkoholi temaga koos olles peale liiklusõnnetuse toimumist 19.08.2014 Lääne-Virumaal Rakvere-Rannapungerja tee
2. kilomeetril. Viru Maakohtu otsus nr 1-15-3903 jõustus 13.04.2016 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrusega, millega jäeti kaitsja kassatsioon menetlusse võtmata.
3. Sellega pani H. Külaots toime

§ 320

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, andes kriminaalmenetluses tunnistajana teadvalt valeütlusi, millega rikkus õigusemõistmise põhimõtteid. 4. Maakohus hindas kõiki tõendeid kogumis ja tuvastas, et

§ 320lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteokoosseisu realiseerimine H.

Külaotsa poolt on tõendamist leidnud (MK otsus lk 3-6). Maakohtu järeldused põhinevad järgmiste tõendite analüüsil.

1. Süüdistatav H. Külaotsa ütlused, milles kinnitas, et 19.08.2014 enne lõunat helistas talle abikaasa K.K. , kes ütles, et auto on katki, kuna ta sõitis vastu äärekivi, kuid on vaja edasi minna Autoklantsi, mis asub Kia Motorsis. K.K. tahtis, et H. Külaots talle järele läheks Rägavere ringile. H. Külaotsa väitel oli abikaasa temale helistades suhteliselt vihane või närvilise häälega. Ta tunneb oma abikaasat piisavalt hästi, et sellest aru saada, kui viimane oleks olnud alkoholi tarvitanud. Telefonivestluse käigus ei maininud abikaasa alkoholi tarvitamist. H. Külaots läks ja nägi, et K.K. a auto oli tee serva pargitud, autol oli esirehv purunenud ning ta ise oli autost natuke maad eespool. Kohale jõudes tuli ta autost välja, läks K.K. a auto juurde, vaatas korraks autot ka, minnes seejärel tagasi. Teisel pool teed oli üks heledam kaubik, mille kõrval seisis üks mees. K.K. kõndis autosse, öeldes, et sõidame edasi, et traktor ootab ning nad sõitsid 2 praktiliselt kohe edasi. H. Külaotsa väitel ei saanud ta aru, et K.K. oli alkoholi tarvitanud, kuna tunneb teda piisavalt hästi, et aru saada, kui viimane on alkoholi tarbinud, sest nad on üle 26 aasta koos olnud. H. Külaots kinnitas, et K.K. tarbis alkoholi tema autos. Kui abikaasa autosse istus, siis võttis kohe sealt tema istme tagant pudeli ja avas selle, kuna teadis, et tal oli üks pudel autos. Kui nad linnast tagasi sõitsid, siis Vilgu ristist 100 meetrit Vinni poole peatas neid politsei ja abikaasa võeti kaasa.
2. Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kohtuistungi protokoll kriminaalasjas nr 1-15-3903 15.09.2015 (tl 13-42). Kohus selgitas tunnistaja H. Külaotsale kohtuistungil, et tal on õigus keelduda ütluste andmisest oma abikaasa vastu, kui ta aga ütlusi annab, siis need peavad olema tõesed. Kohtuistungi protokollis sisalduvad tõendid, millele kohus K.K. a suhtes süüdimõistvat kohtuotsust tehes tugines ning mis lükkavad ümber tunnistaja H. Külaotsa poolt kohtus antud ütlused.
3. H. Külaotsa allkiri (tl 50), et teda kui tunnistajat on Viru Maakohtu poolt kohtuistungil 15.09.2015 hoiatatud vastutusest teadvalt vale ütluse andmise eest

§ 320järgi.

8. Viru Maakohtu otsus kriminaalasjas nr 1-15-3903 08.10.2015 (tl 2-11), millest nähtuvad kohtu poolt usaldusväärseks loetud tõendid, millede alusel K.K. süüdistuses

§ 424järgi süüdi tunnistati ning mis lükkavad ümber tunnistaja H.

Külaotsa poolt kohtus antud ütlused.

1. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kohtumäärus nr 3-7-1-1-140 13.04.2016 (tl 12), millega jäeti K.K. a kaitsja kassatsioon menetlusse võtmata ning millega Viru Maakohtu otsus kriminaalasjas nr 1-15-3903 08.10.2015 jõustus.
2. Viru Maakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1-15-3903 08.10.2015 tunnistati süüdistatava H. Külaotsa abikaasa K.K. süüdi

§ 424

järgi selles, et tema 19.08.2014 kella 12.50 ajal juhtis Lääne-Virumaal Vinni vallas Rakvere-Rannapungerja tee

1. kilomeetril mootorsõidukit Hyundai Terracan registreerimismärgiga XXX , olles alkoholijoobes. K.K. kaldus teelt välja, sõitis vastu ringtee äärekivi ning tänavavalgustusposti, mis sai liiklusõnnetuse tagajärjel kahjustada. K.K. a väljahingatavas õhus tuvastati tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110EST seeria nr ARBK-0025 mõõtes alkoholisisaldus 1,00 mg/l kohta. K.K. a loetakse liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 alusel alkoholijoobes olevaks isikuks.
2. K.K. ennast 15.09.2015 Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas toimunud kohtuistungil talle esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud, andes süüdistatavana ütlusi, mille kohaselt süüdistuses tähendatud päeval keeras peale Mullikmäe teeristi talle üks kaubik ette üle telgjoone. Et vältida avariid, võttis ta päris teeserva, isegi sinna kruusa peale, sõitis kaubikust mööda, kuid auto hakkas laperdama ja ta sõitis rattaga vastu äärekivi. Rehv purunes ja auto seiskus keset platsi, riivates vist posti ka. Ta sõitis sealt eemale, et vabastada tee ja jättis auto seisma. Kaubiku juht sõitis sinna ning ta küsis viimaselt, et miks mulle ette keerasid. Rohkem nad ei rääkinudki. K.K. a sõnul kutsus ta vahetult pärast seda puksiirabi ja abikaasa endale järele. Võtmed jättis ta autol ette, uksed lahti, sest muidu ei saaks puksiir üldse autot kätte. Abikaasa tuli suhteliselt kiiresti. Ta istus abikaasa autosse, kus võttis kohe istme tagant konjaki, jõi mõnuga sealt, jõi viskit ka vahepeal. Seda, et abikaasa autos oli alkoholi, ta teadis, kuna abikaasal oli naistega paar päeva tagasi aiapidu ja sealt jäi järele. Alkoholi tarvitamist põhjendas ta avariist põhjustatud viha ja stressiga. K.K. a väitel oli tema auto rooli istudes kaine. Politsei pidas nad kinni, kui nad Suzukiga tulid Rakverest tagasi ja sõitsid Vinni poole.
3. Süüdistatav H. Külaots kinnitas 15.09.2015 Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas toimunud kohtuistungil tunnistajana ütlusi andes, et kui tema läks 19.08.2014 lõuna paiku K.K. ale järele, siis oli viimane täiesti kaine, kuid närvis ja vihane. Kui tema kohale jõudis, siis oli K.K. oma autost paarkümmend meetrit eespool. H. Külaotsa sõnul 3 olid eelmisest õhtust pärast kodu lähedal peetud aiapidu tema autosse jäänud alkoholipudelid, mis asetsesid juhiistme taga põrandal. Seal oli kõike, nii lahtiseid kui ka kinniseid pudeleid, kangemaid (Metaxa, Napoleon, Red Label) ja lahjemaid jooke. K.K. tarbis alkoholi kohe, kui tema autosse istus ja pärast seda mitu korda, kuna oli tige, et enne Rägavere ringi üks mees talle ette keeras. Seda alkoholi, mida K.K. tarbis, oli ikka omajagu, korraga võis ta pool pudelit ära juua. Ta nägi, et K.K. võttis Red Labelit ja pärast oli Napoleon ka lahtine. Alkoholipudelid pani K.K. tema selja taha tagasi ja need pidid autoaknast näha olema.
4. Tunnistaja M.H. kinnitas 15.09.2015 Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas toimunud kohtuistungil ütlusi andes, et 19.08.2014 lõuna paiku tuli Hyundai džiibi juht peale liiklusõnnetuse toimumist autost välja ja hakkas auto juurest ära marssima. Meesterahvas ei läinud mitte mööda teed, vaid liikus XXX peale. Ta kutsus meest tagasi. Selle auto juures oli alkoholilõhna tugevalt tunda ja tagaistmel olid alkoholipudelid, õllepudelid. Autouksed olid kõik lahti, juhi aken oli irvakil. M.H. väitel oli meesterahvas alkoholi tarvitanud, sest tugevad alkoholilõhnad tulid, kui ta jõudis meesterahvale ligi ja viimane hüppas kohe autost välja. Vahemaa oli neil võibolla paar kolm meetrit. See meesterahvas ei olnud politsei saabumiseni sündmuskohal, sest helistas naisele ja naine tuli Vinni poolt talle väikese Suzukiga järele ning nad sõitsid Rakvere poole. M.H. väitel oli naine talle öelnud, et mehel on komme purjus peaga sõita, täna hetkel ei saanud ta kedagi kainet rooli. Ta ütles naisele, et ei tohi ära minna, et oodake politsei ära, mispeale naine ütles, et kas kuidagi teisiti ei saa.
5. Tunnistaja T.L. , kes töötab Ida prefektuuris patrullpolitseinikuna, kinnitas 15.09.2015 Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas toimunud kohtuistungil ütlusi andes, et sündmus leidis aset päevasel ajal kuskil lõuna paiku. Kui nad linnast välja jõudsid, siis RakvereRannapungerja tee
6. km-l ootas neid paremal pool tee ääres üks isik oma kaubikuga, kes oli häirekeskusesse teate edastanud. Vasakul pool suunaga linna poole ei olnud mitte tee peal, vaid oli haljasalal avariiline sõiduauto Hyundai Terracan, mille juures ei viibinud enam kedagi. Nad said teada, et selle autoga oli olnud selline vanem habetunud härrasmees, kes oli siis sellele teatajale mitte teed andnud või talle ette sõitnud, peale seda kellelegi naisterahvale helistanud ja hetk hiljem oli üks naisterahvas halli värvi sõidukiga Suzuki talle järele tulnud ning siis nad olid linna poole läinud. Teataja sõnade kohaselt oli nimetatud meesterahvas joobes olnud. T.L. ei mäletanud, et avariilise auto uksed oleksid lukus olnud. Juhtimiskeskuselt said nad teada, et antud sõiduki kasutaja või omanik oli K.K. , kes elab Vinnis XXX tänaval. Nad läksid halli värvi Suzukit otsima. Vilgu ristis tuli neile antud sõiduk vastu. Ta nägi, et roolis oli naisterahvas, aga nad otsustasid antud sõidukit kontrollida, kuna väidetavalt oli meesterahvas sinna peale läinud. Tema läks juhi kõrvalistme juurde, kus nägi tunnistaja poolt antud tundemärkidega meesterahvast, kellel oli dokument K.K. a nimele. Meesterahva väljahingatavas õhus oli tunda tugevat alkoholilõhna ja ta oli sellise pehme olemisega. Nad palusid antud meesterahval tulla patrullsõidukisse, kus tuvastasid tal indikaatorvahendiga joobe. Meesterahvas ütles, et tema tarvitas alkoholi peale avariid. Meesterahvas oli nõus tõenduslikku alkomeetrisse puhuma ja siis nad läksid Rakvere politseijaoskonda tõendusliku alkomeetri juurde, kus tuvastati samuti kriminaalne joove. Väljakutse saamisest kuni K.K. a tabamiseni läks orienteeruvalt 15-20 minutit. Tunnistaja T.L. i ütlustest nähtub, et Suzukis nad mingit taarat või tühja pudelit ei näinud, mis viitaks autos alkoholi tarvitamisele, seal ei olnud sellist värsket alkoholilõhna sees. Kui see meesterahvas oleks seal autos tõesti joonud, siis oleks olnud hoopis teine lõhn, kui on enne joonud ja siis sisse läinud autosse.
7. Kohtutoksikoloogiaekspert Mailis Tõnisson andis 15.09.2015 Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas toimunud kohtuistungil ütlusi ekspertiisiakti nr 14E-LÕX0123 04.11.2014 4 sisu selgitamiseks. Ekspert selgitas, mis ta võttis aluseks ja kuidas ta oma arvamuses välja arvutas, et 19.08.2014 kella 13.00 ajal võis K.K. a joove olla 1,00 mg/l kohta. Ta võttis aluseks 2 mõõtmispunkti: indikaatorvahendiga kell 13.30 ja tõendusliku alkomeetriga kell 13.47 kuni 13.
8. Selle kahe punkti vahel oli alkoholi kontsentratsioon praktiliselt ühesugune, mis tähendab seda, et alkoholi imendumine oli juba toimunud ja oli tekkinud platoofaas, mis järgneb imendumisele. Kuna selle kahe mõõtmise vahe oli siin 17 minutit, siis see tähendab, et ei saanud olla see isik tarbinud alkoholi selle 13.10 kuni 13.30 vahes, sest sellisel juhul oleks tal see tegelikult veel imendunud. Eksperdi hinnangul võis olla ühe lonksu brändi tarvitamine kell 13.00 või siis enne seda. Kui see väidetav kange alkoholi lonks oli maksimaalne, s.o 50 ml, siis sellest ühest lonksust ei oleks K.K. saanud joovet 1,00 mg/l kohta. Kui isik joob nii kiiresti alkoholi, mis on 350 ml viskit, siis suure tõenäosusega ei oleks ta suutnud tõenduslikku alkomeetrisse puhuda.
9. Viru Maakohtu otsuses kriminaalasjas nr 1-15-3903 08.10.2015, millega tunnistati K.K. süüdi

§ 424järgi, leiti, et K.K.

a ja H. Külaotsa ütlused on ilmselgelt ebausaldusväärsed ja eluliselt mitteusutavad, kuna on vastuolus teiste kohtus uuritud tõenditega ning seetõttu jättis kohus need otsuse tegemisel tõendikogumist välja. Neist tõenditest, mis võeti aluseks K.K. a suhtes süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel omavad kõige suuremat kaalu tunnistaja M.H. ütlused, sest nimetatud tunnistaja nägi K.K. a vahetult peale liiklusõnnetuse toimumist ja suhtles temaga. M.H. l polnud mingit põhjust anda temale täiesti võõra isiku suhtes alusetult süüstavaid ütlusi, teha korduvalt häirekeskusesse kõnesid, et edastada infot joobes juhi kohta. Süüdistatav H. Külaots soovis Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas 15.09.2015 kohtuistungil tunnistajana ütlusi andes anda oma abikaasale K.K. ale alibi, et viimane tarvitas alkoholi alles peale liiklusõnnetuse toimumist 19.08.2014 Lääne-Virumaal Rakvere-Rannapungerja tee 4. kilomeetril tema autos. Nende ütluste andmisega soovis H. Külaots toetada ja tugevdada oma abikaasa K.K. a kaitseversiooni alkoholi tarvitamisest alles peale liiklusõnnetuse toimumist, et vältida sellega abikaasa K.K. a süüdi tunnistamist

§ 424järgi.

Kuna kohus jättis otsust tehes tõendikogumist välja K.K. a ja H. Külaotsa ütlused, siis tähendab see seda, et kohus asus seisukohale, et alkoholi K.K. peale liiklusõnnetust H. Külaotsa sõidukis Suzuki ei tarbinud. Tunnistaja T.L. i ütlustega on tõendatud, et H. Külaotsa sõidukis Suzuki nad mingit taarat või tühja pudelit ei näinud, mis viitaks nimetatud autos alkoholi tarvitamisele, seal ei olnud värsket alkoholilõhna sees. T.L. i ütlustest järeldub, et kui K.K. oleks seal sõidukis Suzuki tõesti joonud, siis oleks seal olnud hoopis teine lõhn. Ekspertiisiakt ja kohtutoksikoloogiaeksperdi M. Tõnissoni ütlused kummutavad versiooni, et K.K. tarvitas alkoholi alles peale liiklusõnnetuse toimumist. 17.

§ 320

lg 1 näeb ette vastutuse kannatanu või tunnistaja poolt kriminaal- või väärteomenetluses või tsiviilkohtu- või halduskohtumenetluses teadvalt vale ütluse andmise eest või menetlusosalise poolt vande all teadvalt vale seletuse või vande all teadvalt vale vara nimekirja või sissetulekute või kulude arvestuse andmise eest. Valeütlus seisneb tõendamiseseme seisukohalt oluliste asjaolude moonutamises. Tõe moonutamise all mõistetakse ütluste andmisel tegelikkusele mittevastavate asjaolude avaldamist.

1. Kohtulikul uurimisel leidis tõendamist, et süüdistatav H. Külaots, olles hoiatatud vastutusest teadvalt valeütluste andmise eest, soovides anda K.K. ale alibi, andis 15.09.2015 Rakveres Rohuaia 8 asuvas Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas kriminaalasja nr 1-15-3903 arutamisel tunnistajana ülejäänud tõenditega vastuolus olevaid ütlusi ning kinnitas, et K.K. tarbis alkoholi temaga koos olles peale liiklusõnnetuse toimumist 19.08.2014 Lääne-Virumaal Rakvere-Rannapungerja tee
2. 5 kilomeetril.
3. Viru Maakohtu otsus nr 1-15-3903 jõustus 13.04.2016 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrusega, millega jäeti kaitsja kassatsioon menetlusse võtmata. H. Külaots, andes kriminaalmenetluses tunnistajana teadvalt valeütlusi, rikkus õigusemõistmise põhimõtteid. Seega on

§ 320lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivne koosseis täidetud.

Subjektiivne koosseis eeldab tahtlust kõigi selle objektiivse koosseisu asjaolude suhtes. Subjektiivne koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt otsese tahtlusega, st isik peab olema teadlik, et ta annab vale sisuga ütluse. Tähtsust ei oma asjaolu, kas valeütlus anti kellegi kasuks või kahjuks. Kuritegu on kohtu arvates kogutud süüstavatest tõenditest tulenevalt toime pandud otsese tahtlusega, st H. Külaots andis kohtuistungil valeütlusi teadvalt. Seega esinevad H. Külaotsa käitumises nii

§ 320

lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteokoosseisu objektiivsed kui ka subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. 20. Karistuse mõistmisel kohus arvestas, et

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus ennekõike isiku süü.

Eeltoodu tähendab seda, et karistust mõistes tuleb esmajoones lähtuda toimepandud teost. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, mis on otseselt seaduses välja toodud, samuti muid süü suurust mõjutavaid objektiivseid ja subjektiivseid teo toimepanemist iseloomustavaid asjaolusid. Süüdistatava H. Külaotsa karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. 21.

§ 56

lg 1 teise lause järgi peab kohus karistuse mõistmisel arvestama ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. H. Külaotsa näol on tegemist isikuga, keda ei ole karistusregistrisse kantud.

§ 320

lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu võimaldab vangistuse kõrval mõista ka rahalist karistust.

§ 56

lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega.

§ 44

lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista füüsilisele isikule rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. H. Külaots töötab XXX OÜ-s raamatupidajana, seega on tal olemas igakuine sissetulek. Prokurör kinnitas süüdistuskõnes, et ta kaalus kohtueelses menetluses H. Külaotsa suhtes käskmenetluse kohaldamise võimalust, kuid H. Külaots sellega ei nõustunud, märkides, et tema sissetulek on minimaalne. Sellest tulenevalt ei pea kohus rahalise karistuse mõistmist põhjendatuks, sest see seaks süüdistatava raskesse majanduslikku olukorda. 22. Kohus leiab, arvestades eeltoodut, et H. Külaotsa tuleb karistada vangistusega, mis on väiksem ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast.

§ 73

lg 1 sätestab, et kui kohus, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut, leiab, et mõistetud tähtajalise vangistuse ärakandmine süüdlase poolt ei ole otstarbekas, võib ta määrata, et tingimisi jäetakse karistus süüdlase suhtes kohaldamata. KrMS § 238 lg 2 kohaselt süüdimõistvat kohtuotsust lühimenetluses tehes vähendab kohus pärast kõigi kuriteo asjaolude kaalumist süüdistatavale mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut on kohtu hinnangul põhjendatud kohaldada

§ 73lg 1,3 sätteid ning jätta vangistus tingimisi kohaldamata, kui H.

Külaots ei pane minimaalsel, s.o ühe aastasel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. Lisaks karistuse eripreventiivsele eesmärgile on käesoleval juhul arvestatud ka üldpreventiivseid eesmärke. Käesoleval juhul ei ole ilmtingimata oluline mitte mõistetava karistuse rangus, vaid eelkõige selle vältimatus. Esitatud apellatsioon 6

1. Kaitsja esitas apellatsiooni taotlusega H. Külaots õigeks mõista.
2. Kaitsja leiab, et maakohtu järeldused ei tugine asjas esitatud tõenditele ning tekkinud kahtlusi ei tõlgendatud süüdistatava kasuks. Kaitsja arvates kogutud tõendid ei kinnita, et H. Külaots oleks valeütlusi andnud ning isegi kui lugeda tõendatuks, et ta seda siiski tegi, siis ei andnud ta valeütlusi kindlasti teadlikult.
3. Kaitsja märgib, et süüdistusakti kohaselt pannakse H. Külaotsale süüks, et ta andis „tunnistajana ülejäänud tõenditega vastuolus olevaid ütlusi ning kinnitas, et K.K. tarbis alkoholi temaga koos olles“. Kohtupraktika kohaselt ainuüksi ütluste lahknemine teistest tõendeist, millele tuginedes tuvastati kuriteosündmuse toimumine, ei pea alati tähendama valeütluste andmist, vaid võib olla tingitud ka eksimisest (RKKKo nr 3-11-81-00, p 7.1). Seega H. Külaotsa poolt kriminaalasja nr 1-15-3903 raames valeütluse andmine saab seisneda üksnes H. Külaotsa ütluses, mille kohaselt tarbis K.K. temaga sõiduautos Suzuki koos olles alkoholi. Muude nimetatud kriminaalasjas antud ütluste osas valeütluste andmise tuvastamine on süüdistusakti piiridest väljumine KrMS § 268 lõigete 1 ja 5 kohaselt. Eelnevast tulenevalt on tarvis tuvastada üksnes see, kas K.K. tarbis H. Külaotsaga koos olles alkoholi või mitte.
4. Viru Maakohus on leidnud, viidates kriminaalasjas nr 1-15-3903 tehtud maakohtu otsusele, et „kuna kohus jättis otsust tehes tõendikogumist välja K.K. a ja H. Külaotsa ütlused, siis tähendab see seda, et kohus asus seisukohale, et alkoholi K.K. peale liiklusõnnetust H. Külaotsa sõidukis Suzuki ei tarbinud“ (otsuse lk 6).
5. Maakohtu seisukoht ei ole loogiliselt korrektne. Kriminaalasjas nr 1-15-3903 tuvastati üksnes see, et K.K. oli liiklusõnnetuse toimumise hetkel alkoholijoobes. Selle asjaoluga tuvastati K.K. a poolt

§ 424koosseisu täitmine ning asjaolu, kas K.K.

jõi alkoholi ka pärast õnnetuse toimumist, ei omanud enam vastavas kriminaalasjas tähtsust. Asjaolu, et K.K. oli alkoholi tarbinud enne õnnetuse toimumist, ei välista iseenesest kuidagi asjaolu, et ta sai seda teha ka vahetult õnnetuse järgselt.

1. Maakohus on lisaks leidnud, et kohtutoksikoloogiaeksperdi M. Tõnissoni ütlused kummutavad versiooni, et K.K. tarvitas alkoholi alles peale liiklusõnnetuse toimumist (otsuse lk 6). Maakohtu seisukoht on jällegi ekslik. Nimelt leidis ekspert, et K.K. võis väikese alkoholikoguse tarbida ka avariijärgselt, kuid see ei saanud tulemust väidetud määral mõjutada (kriminaaltoimiku tl 8). Seega eksperdi ütlused ei välista ega lükka ümber H. Külaotsa ütlusi.
2. K.K. a poolt alkoholi joomist koos H. Külaotsaga kinnitavad nii K.K. a kui ka H. Külaotsa ütlused. Kriminaalasjas nr 1-15-3903 raames ei peetud neid ütlusi eluliselt ustavateks, kuid seda eelkõige põhjusel, et K.K. ei saanud joobe tuvastatud suurust saavutada üksnes avariijärgse alkoholitarbimisega. Samas on avariijärgselt alkoholi tarbimine ikkagi eluliselt usutav. Nimelt on usutav, et K.K. oli närvis. Samuti on usutav, et K.K. tarbis alkoholi just nimelt hilisema kriminaalmenetluse eksitamise eesmärgil. Käesoleval juhul tuleb hinnata elulist usutavast uue kriminaalmenetluse raames ning üksnes H. Külaotsa ütluste osas. Seega ei ole oluline K.K. a motiiv, vaid üksnes tarbimise fakt, mis on siiski usutav. 7
3. Alkoholi tarbimist õnnetuse järgselt Suzukis kinnitavad nii K.K. kui H. Külaots. Samas puuduvad vastupidist kinnitavad tõendid. Erandiks on T.L. i ütlused, mille kohaselt ei näinud T.L. Suzukis pudeleid. Siinkohal tuleb aga arvestada, et pudelid olid juhiistme taga ning pole tuvastatud, et T.L. vaatas just nimelt sinna. Samuti ei otsinud T.L. autot põhjalikult läbi, vaid üksnes heitis pilgu sisse, mistõttu on pudelite mittemärkamine mõistetav.
4. Eelnevast tulenevalt kinnitavad asjas uuritud tõendid, et K.K. tarbis alkoholi pärast liiklusõnnetuse sooritamist koos H. Külaotsaga Suzukis olles. Vastupidist väitvad tõendid tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. Seega ei ole H. Külaots valeütlusi andnud.
5. Apellant märgib veel, et asjaolu, kas H. Külaots andis valeütlusi, kui väitis, et K.K. oli enne Suzukisse sisenemist kaine, väljub süüdistusakti piiridest. Riigikohus on leidnud, et „isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks saavad olla vaid süüdistuses kirjeldatud faktilised asjaolud, mis määravad ära piiri, millest kohus asja arutamisel väljuda ei saa. Kaitseõiguse tagamiseks peavad süüdistuse tekstis piisava selguse ja täpsusega kajastuma kõik faktilised asjaolud, mis on isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks. Süüdistusakti lõpposas sisalduvas süüdistatava tegevuse kirjelduses tuleb näidata kõik need isiku käitumise aspektid, mis prokuratuuri hinnangul moodustavad kuriteokoosseisu.“ (RKKKo nr 3-1-1-84-12 p 10). Antud juhul ei sisalda süüdistusakt muid faktilisi asjaolusid valeütluste andmise kohta.
6. Kaitsja märgib, et kui kohus siiski ei nõustu eelmises punktis märgituga, tuleb rõhutada, et enne Suzukisse astumist võis K.K. olla küll joobeseisundis, kuid H. Külaots ei olnud sellest asjaolust teadlik.
7. Kaitsja märgib, et maakohus on jätnud täielikult analüüsimata tunnistaja M.I. i ütlused, mille kohaselt rääkis ta K.K. aga vahetult enne viimase lahkumist töökohalt, kuid ei saanud aru, et K.K. oleks tarbinud alkoholi (kriminaaltoimiku tl 5). Samuti ei ole kohus analüüsinud tunnistaja M.H. ütlusi osas, mille kohaselt ei näinud ta K.K. a puhul mingeid alkoholijoobe tunnuseid, kuid tundis üksnes lõhna (kriminaaltoimiku tl 17). Viidatud ütluste valguses on ilmne, et K.K. ei olnud silmnähtavalt joobes. Seetõttu ei ole tõsikindlalt tuvastatud, et H. Külaots pidi õnnetuspaigale jõudes tingimata aru saama, et K.K. on joobes. Kuivõrd selline asjaolu võis jääda H. Külaotsale ka märkamata, on tegemist jällegi kahtlusega, mis tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. Seetõttu võis H. Külaots anda vastava fakti osas küll valeütluse, kuid ta ei teinud seda teadlikult ega täitnud seega

§ 320lg 1 koosseisu.

1. Ringkonnakohtu 06.02.2017 määrusega anti apellatsioonimenetluse pooltele võimalus esitada oma kirjalikke seisukohti apellatsiooni osas kuni 21.02.2017, kuid seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu järeldused
2. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu otsuse, kohtuistungi protokolli ja kõigi kriminaalasjas olevate tõenditega, leiab, et maakohtu otsus H. Külaotsa 8 süüditunnistamises ja karistamises

§ 320lg 1 järgi tuleb tühistada ja apellatsioon rahuldada.

H. Külaots tuleb süüdistuses

§ 320lg 1 järgi õigeks mõista, sest süüdistuse puudulikkuse tõttu esinevad asjas kõrvaldamata kahtlused, mis Kr

MS § 7 lg 3 alusel tuleb tõlgendada H. Külaotsa kasuks. Seejuures ringkonnakohus tõendite hindamisel lähtus asjaolust, et kriminaalasja arutati lühimenetluses.

1. Ringkonnakohus märgib, et apellatsioon on esitatud tõendite hindamise peale ning taotletakse süüdimõistva kohtuotsuse asemel õigeksmõistva otsuse tegemist.
2. Maakohus oma otsuses hindas kõiki tõendeid nende kogumis ja põhjendas (otsuse lk 6), miks esitatud süüdistus on tõendatud. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu põhjendustega seetõttu, et ringkonnakohtu arvates maakohus käsitles süüdistust liiga laialt, süüvimata süüdistuse teksti. Maakohus ei arvestanud, et tegemist on puuduliku süüdistusega, mille korral ei ole kohtul võimalik süüdistuses nimetamata vastutuse eeldusi isikule omistada. Sellele on tähelepanu juhitud ka

§ 320

lg 1 järgi süüdistuse esitamist käsitlevas kohtupraktikas, mille kohaselt on oluline, kas süüdistuses kirjeldatu põhjal saab kuriteo toimepanemist jaatada või mitte (nt RKKKo nr 3-1-1-130-13 p 9).

1. Ringkonnakohus apellatsiooni lahendades eelkõige lähtub esitatud süüdistuse tekstist. Selle sisuline osa on järgmine: H. Külaotsa süüdistatakse selles, et tema, olles hoiatatud vastutusest teadvalt valeütluste andmise eest, soovides anda K.K. ale alibi, andis 15.09.2015 Rakvere kohtumajas kriminaalasja nr 1-15-3903 arutamisel tunnistajana ülejäänud tõenditega vastuolus olevaid ütlusi ning kinnitas, et K.K. tarbis alkoholi temaga koos olles peale liiklusõnnetuse toimumist.
2. Eeltoodust nähtub, et esimese asjana tuuakse välja H. Külaotsa tegutsemise motiiv – anda abikaasale alibi. Samas ei ole lahti kirjutatud, milles alibi andmine täpsemalt seisnes, kuigi asja materjalidest tulenevalt võib süüdistuse seisukohalt eeldada, et H. Külaotsa soov oli tõendada, et K.K. oli avarii tegemise ajal kaine ja alkoholi hakkas tarvitama alles peale avariid H. Külaotsa autos viibides. Kui see oleks saanud niiviisi tõendatud, siis oleks olnud välistatud K.K. a kriminaalvastutus

§ 424järgi.

Nagu öeldud, süüdistus sellist kirjeldust ei sisalda. Samas aga kohtupraktikast tulenevalt

§ 320

lg 1 dispositsioon ei nõuagi toimepanijal motiivi või eesmärgi tuvastamist (RKKKo nr 3-1-1-100-15 p 26). Seega ei ole tähtsust, kas valeütlusi anti kellegi kasuks või kahjuks. Järelikult ei oma ka erilist tähtsust antud juhul alibi andmise soovi väljatoomine ja edasi tuleb süüdistuse tekstist vaadata, milles seisnes valeütluste andmise konkreetne sisu.

1. See on järgmine: andis kriminaalasja nr 1-15-3903 arutamisel tunnistajana ülejäänud tõenditega vastuolus olevaid ütlusi ning kinnitas, et K.K. tarbis alkoholi temaga koos olles peale liiklusõnnetuse toimumist.
2. Nagu nähtub, sisaldab süüdistus nö kahte poolt: 1) andis ülejäänud tõenditega vastuolus olevaid ütlusi ja 2) kinnitas, et K.K. tarbis alkoholi temaga koos olles peale liiklusõnnetuse toimumist.
3. Milliste ülejäänud tõenditega on tegemist, seda pole süüdistuses avatud. Asja materjalidest nähtuvalt võiks eeldada, et süüdistus pidas silmas tunnistajate M.H. ja T.L. i ütlusi ning ekspert M. Tõnissoni selgitusi ekspertiisiakti kohta, kuid süüdistus sellist tõendite loetelu ei sisalda. Samuti pole näidatud, mis oli neis tõendites sellist, mille kohta H. Külaots andis vastuolus olevaid ütlusi. Kohtupraktikas on märgitud ka seda, et ütluste lahknemine neist tõenditest, millele tuginedes süüteosündmus kohtuotsusega tuvastatuks loetakse, ei tähenda veel valeütluste andmist (RKKKo nr 31-1-100-07 p 7 ja 3-1-1-81-00 p 7.1). Teatavasti valeütlus seisneb tõendamisel tähtsate 9 asjaolude moonutamises, mille all mõistetakse ütluste andmisel tegelikkusele mittevastavate asjaolude avaldamist.
4. Kõigest eeltoodust järeldub, et süüdistuse teksti kohaselt süüdistus seisneb selles, et H. Külaots andis valeütlusi, kui kinnitas, et K.K. tarbis alkoholi temaga koos olles peale liiklusõnnetuse toimumist. Kuna süüdistuses ei ole näidatud alkoholi kogust, mida H. Külaotsa autos K.K. väidetavalt tarbis, siis ringkonnakohtu arvates piisab ka alkoholi tarvitamise tuvastamisel minimaalsest kogusest, s.o 50 ml, nagu seda on ekspert M. Tõnisson märkinud. Kogu küsimus taandubki sellele, kas autos alkoholi tarbiti või ei. Süüdistusest võib aru saada, et autos üldse alkoholi ei tarvitatud ja H. Külaots andis valeütlusi, väites, et tarbiti.
5. Ringkonnakohus leiab, et selles osas on H. Külaotsa ütluste õigsuse kontrollimisel võimalik kasutada ainult nö tagantjärgi kaudseid tõendeid, s.o tunnistaja T.L. i ja ekspert M. Tõnissoni ütlused. Tunnistajate M.H. ja M.I. i ütlused H. Külaotsa autos toimunu kohta informatsiooni ei anna, sest käsitlevad sellele eelnenud sündmusi. K.K. a ütlused on maakohus tunnistanud mitteusaldusväärseteks ja neid arvestada ei saa. Jäävad seega H. Külaotsa ütlused, et tema autos K.K. tarvitas alkoholi kohe algul, kui autosse istus ja ka veidi hiljem, kui nad sõitsid ringi ja ajasid tööasju kuni politsei nad kinni pidas.
6. Neid H. Külaotsa ütlusi ei ole millegagi ümber lükatud, sest tunnistaja T.L. pidas nende auto hiljem kinni, kui väidetavalt oli juba alkoholi tarbimine toimunud. T.L. i ütluste kohaselt ta vaatas autosse sisse, kuid alkoholipudeleid seal ei näinud, samuti ei tundnud autos värsket alkoholilõhna. Autot juhtis naisterahvas ja autos oli ka K.K. , kelle nad kutsusid politseiautosse ja tuvastasid tal seal indikaatorvahendiga alkoholijoobe. Ta oli ka väliste tunnuste järgi alkoholijoobes, tal oli tugev alkoholilõhn ja ta oli sellise pehme (väsinud, loid) olemisega. K.K. ütles politseinikele, et tõestage ära, et ta avariid tehes joobes oli, sest ta hakkas alles hiljem alkoholi tarvitama ja sellepärast on antud momendil joobes. Siis viidi ta politseijaoskonda, kus mõõdeti tõendusliku alkomeetriga ja see näitas kriminaalset joobeastet. Ringkonnakohus leiab, et uurimise huvides oleks võinud seda alles peale avariid alkoholi tarvitama hakkamise väidet põhjalikumalt kontrollida, näiteks vaadelda H. Külaotsa autot, kus väidetavalt oli vähemalt 3 pudelit erinevat alkoholi. Kui seda oleks tehtud ja autost poleks ühtegi alkoholipudelit leitud, siis saanuks H. Külaotsa eeltoodud väite ümber lükata.
7. Ringkonnakohus leiab, et asjaolu, et T.L. autos alkoholipudeleid ei näinud ja autos värsket alkoholilõhna ei tundnud, ei välista võimalust, et eelnevalt oli K.K. abikaasa autos siiski alkoholi tarvitanud, nagu väidab H. Külaots. Tema ütlusi kinnitab kaudselt ka ekspert M. Tõnisson, kelle hinnangul võis teoreetiliselt olla ühe lonksu, s.o 50 ml, brändi tarvitamine kell 13.00 või siis enne seda. Kui isegi eksperdi ütlused, mis tegelikult toetavad H. Külaotsa väidet, mõtteliselt kõrvale jätta, ei ole kogutud mingeid tõendeid H. Külaotsa ütluste ümberlükkamiseks, et K.K. tema autos alkoholi tarvitas.
8. Seega pole alust väita, et H. Külaots andis valeütlusi, sest tema ütlused ei ole millegagi tõsikindlalt ümber lükatud. Järelikult pole talle esitatud valeütluste andmise süüdistus tõendamist leidnud ja ta tuleb õigeks mõista.
9. Kaitsja adv K. Nõges on apellatsiooni koostamisega seotud ajakuluna taotlenud hüvitist 3 tunni ulatuses, s.o 120 eurot pluss käibemaks 24 eurot, kokku 144 eurot.
10. Ringkonnakohus peab taotletud kaitsjatasu suurusi põhjendatuks ning need tuleb justiitsministri 26.07.2016 määrusega nr 16 kehtestatud korra alusel rahuldada.
11. Kuna ringkonnakohus teeb käesolevas asjas õigeksmõistva kohtuotsuse, siis KrMS §10 de 181 lg 1 ja 185 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud riik. Sellest lähtudes jääb eelnimetatud menetluskulu 144 eurot Eesti Vabariigi kanda.
12. Samal põhjusel jääb riigi kanda ka maakohtu poolt H. Külaotsalt kaitsjatasu katteks välja mõistetud 439,20 eurot.
13. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 4 ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse täies ulatuses ja teeb uue otsuse, millega mõistab H. Külaotsa talle esitatud süüdistuses õigeks ning jätab menetluskulud riigi kanda. /digiallkirjad/ Mati Kartau Aarne Sarjas Tiit Lõhmus 11