← Eesti

2-16-8510/14

Obsah (5)§ 9§ 29§ 1§ 2§ 108

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk Määruse tegemise aeg ja koht 01. veebruar 2017, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-8510 Tsiviilasi Tallinna linn

) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 9

lg 2 sätestab, et võlgniku surma korral võib pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. Sel juhul kohaldatakse pankrotiavaldusele vastavalt võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut.

§ 29

lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

§ 29

lg 3 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Pärimisseaduse (PärS) § 130 lg 3 sätestab, et pärija on kohustatud täitma kõik pärandaja kohustused. Pärandvara ebapiisavuse korral peab pärija need kohustused täitma oma vara arvel, välja arvatud juhul, kui ta pärast inventuuri tegemist on täitnud kohustused seaduses sätestatud korras, kui on välja kuulutatud pärandvara pankrot või kui pankrotimenetlus on lõppenud pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Tallinna linn (Tallinna Linnavaraameti kaudu) esitas Harju Maakohtule avalduse XXXX pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt ei ole pärijad nõus rahuldama oma vara arvelt pärandaja vastu suunatud nõudeid. XXXX on surnud XXXX, pärimistunnistus on välja antud 14.03.2016 ja pärandvara inventuur on tehtud 22.02.

  1. Kohtutäituri poolt läbi viidud pärandvara inventuuri kohaselt oli pärandvara väärtuseks 2.86 eurot ja kohustusi 1 418.85 eurot. Võlgnikul on vara 2.86 eurot, mis koosneb pangakontol olevast rahast, ja täitmata kohustusi vähemalt 1 403.19 eurot. AS Krediidipank Finants teatanud kohtule, et AS-i Krediidipank Finants ja XXXX vahel 10.04.2014 sõlmitud sihtlaenulepingust nr XXXX tulenevaid täitmata kohustusi on XXXXl kirja koostamise aja seisuga 280.03 eurot. Eeltoodust tuleneb, et kuna ajutise pankrotihalduri aruandes on välja toomata kohustus AS Krediidipank Finants ees, siis võlgnikul on täitmata kohustusi kokku (1 403.19 + 208.03) 1 683.22 euro ulatuses. Võlgnik ei töötanud ajavahemikul jaanuar
  2. a kuni mai 2015.a. Võlgniku sissetulekuteks on olnud Sotsiaalkindlustusametilt saadud pensionid ja sotsiaaltoetused. Pärijad ei ole nõus rahuldama oma vara arvelt pärandaja vastu suunatud nõudeid. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et pärandavara koormavad kohustused ületavad vara ja tegemist on püsiva maksejõuetusega.

§ 1

lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna XXXX pärandvarast ei piisa kohustuse täitmiseks ja võlgnik on surnud ning pärija on pärast inventuuri tegemist esitanud pankrotiavalduse, siis ei ole pärandvarast ja pärija varast võimalik XXXX kohustusi täita. Eeltoodust tulenevalt on võlgnik maksejõuetu ja selline seisund ei ole ajutine.

§ 2

kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. Pankrotiavalduses ei ole võlgniku maksekõuetuse põhjuseid välja toodud. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt oli võlgnik maksejõuetu juba enne oma surma, kuna ta ei töötanud ja tema sissetulekuteks olid sotsiaaltoetused, võlgnik võttis oma kiirlaene, mida ta maksis oma elu ajal tagasi, kuid surma ajaks ei olnud kõiki kohustusi täidetud. Kohus on välja selgitanud, et võlgnik on teinud ajavahemikus 01.06.2011 – 03.06.2016 ülekandeid XXXXile 14 923.93 euro ulatuses, samas kui XXXX on võlgnikule teinud ülekandeid kokku 6 522.22 euro ulatuses. Seega on võlgnik kandnud XXXXile üle raha 8 401.71 euro ulatuses, mida ei ole XXXX võlgnikule tagastanud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on hoolsuskohustuse rikkumine, kuna võlgnik on kandnud oma rahalised vahendid üle XXXXile, millega on rikkunud võlausaldajate huve sellega, et võlgniku surma korral puudusid võlgnikul vahendid võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, samuti seisneb võlgniku hoolsuskohustuse rikkumine selles, et võlgnik ei maandanud riske surma puhuks, mille tulemusel jäi tal täitmata kohustused, mida pole pärast tema surma võimalik vara puudumisel täita.

§ 108

lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks.

§ 108

lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt puuduvad andmed vara tagasivõitmise kohta. Samas on ajutine pankrotihaldur oma aruandes välja toonud, et võlgniku kontole kantud raha on välja võetud sularahas või üle kantud XXXXi arveldusarvele. Ajutine pankrotihaldur on märkinud, et tal puudub informatsioon selle kohta, kes on XXXX. Ajutine pankrotihaldur ei ole oma aruandes välja toonud, kui suure summa on võlgnik üle kandnud XXXXile. Registri andmetel elab Eestis kaks XXXXi nimelist isikut. Ajutise pankrotihalduri aruandele lisatud võlgniku pangakonto kohaselt on võlgniku kontolt ajavahemikus 01.06.2011 – 03.06.2016 XXXXile üle kantud raha 14 923.93 euro ulatuses, samas kui XXXX on võlgnikule teinud ülekandeid kokku 6 522.22 euro ulatuses. Järelikult on võlgnik teinud XXXXile ülekanded 8 401.71 euro ulatuses, mida ei ole XXXX võlgnikule tagastanud. Kuna puuduvad andmed selle kohta, mis alusel kandis võlgnik XXXXile raha üle, siis võib pankrotimenetluses esineda alused XXXXile võlgniku poolt üle kantud raha summas 8 401.71 euro tagasinõudmiseks. Kohus hinnangul oleks nimetatud asjaolu välja pidanud selgitama ajutine pankrotihaldur. Harju Maakohus tegi 14.07.2016 määrusega võlgnikule, võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele ettepaneku maksta XXXX pärandvara pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti 1 000 eurot. Nimetatud summat ei ole käesoleva ajani tasutud, samuti ei ole nimetatud summa maksmise soovi käesoleva ajani avaldaja, võlausaldaja ega kolmandad isikud avaldanud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et XXXX pärandvara arvelt ei ole võimalik katta pankrotimenetluse kulusid ja rahuldada võlausaldajate nõudeid. Kohus leiab, et kuna XXXX pärandvaras ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks ja huvitatud isikud ei soovi või ei saa kanda pankrotimenetluse kulusid, siis tuleb XXXX pärandvara pankrotimenetlus lõpetada

§ 29lg 1 alusel raugemise tõttu, pankrotti välja kuulutamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.