4-17-870/4

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22.veebruar 2017 Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-17-870 Kohtunik Leo Kunman Väärteoasi Pille Xxxx kaebus Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet) 12.01.2017 otsusele väärteoasjas nr 4101,16,027909 Toimepanemise aeg ja koht: 25.09.2016-30.09.2016, Tartu mnt 26, Tallinn Kvalifikatsioon: JäätS § 1207 lg 1 Kaebuse esitaja Pille Xxxx (isikukood xxxx, elukoht: xxxx, Eesti Vabariigi kodanik, töökoht: xxxxOÜ) Kohtuväline menetleja Tallinna Linnavalitsus (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu; asukoht Paldiski mnt 48a, 10614 Tallinn) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 29 lg 1 p 1, § 120, § 132 p 3; § 133-134 kohus otsustas:

1. Kaebus rahuldada.
2. Tühistada Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet) 12.01.2017 otsus väärteoasjas nr 4101,16,027909 ja menetlus nimetatud väärteos lõpetada väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 1 alusel. Edasikaebamise kord Kaebaja advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamisest. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Harju Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest. Asjaolud, menetluse käik Harju Maakohtule laekus Pille Xxxx kaebus Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet) 12.01.2017 otsusele väärteoasjas nr 4101,16,027909 (tl 1-3). Kaebuse esitaja vaidlustab Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet) 12.01.2017 otsuse ja taotleb tühistamist täies ulatuses. Selgitab, et väärteomenetluses kuulati ta rikkumise asjaolude kohtu juriidilise isiku esindajana, kuid väärteootsuses on teda karistatud füüsilise isikuna; leiab, et 2 kohtuväline menetleja ei ole otsuse tegemisel ja karistuse määramisel kaalutlusele võtnud süüd kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Kohtuväline menetleja on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha kaebuse suhtes (tl 9-10), milles on seisukohal, et kaebus on põhjendatud, tehtud vigu ei ole võimalik kohtumenetluses kõrvaldada, seega tuleb kohtuvälise menetleja otsus tühistada ja menetlus lõpetada süüteokoosseisu puudumise tõttu. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud Pille Xxxx kaebusega, kontrollinud väärteoasja materjale (25.09.2016 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokoll ja fototabel, fototabel-skeem, 3kinnisturaamatu väljavõte, jäätmekeskuse õiend, tunnistaja Xxxx´i ütlused, maksekorraldused, tunnistaja Xxxx ütlused, tunnistaja xxxx´i ütlused, tunnistaja xxxxütlused, Äriregistri väljavõte, kutsed, Põhja Prefektuuri Politsei-ja Piirivalveameti vastus, kiri, sundtoomise määrus, isiku kinnipidamise protokoll, kulude õiend, menetlusaluse isiku Pille Xxxxütlused, väärteoprotokoll, 12.01.2017 otsus väärteoasjas nr 4101,16,027909, VT tl 1-51) ning lähtudes kohtuvälise menetleja seisukohast leiab, et arvestades kohtuvälise menetleja nõustumist kaebuse rahuldamisega saab kaebuse vastavalt väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses ning kaebus kuulub rahuldamisele. Riigikohus on lahendis 3-1-1-92-09 p 6.1 asunud seisukohale, et väärteoasjas menetlustoimingute tegemisel peab menetlejal olema selge, kes on toimingule allutatud menetlusalune isik (juriidiline isik oma seadusliku esindaja kaudu või füüsiline isik), millest ta peab toimingus osalevat isikut ka teavitama. VTMS § 19 lg 1 p-de 1 ja 5 kohaselt on menetlusalusel isikul õigus teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse ja milline on menetlustoimingu eesmärk. Seeläbi tagatakse isiku õigus teada, et teda süüdistatakse karistatava teo toimepanemises, võimaldades tal teha menetluslikke otsustusi, sh nõustuda enda suhtes kiirmenetluse kohaldamisega. Olukord, kus füüsiline isik osaleb väärteomenetluses üksnes menetlusaluse isiku seadusliku esindajana, ei ole võrdsustatav menetluse läbiviimisega tema enda suhtes (vt Riigikohtu kriminaalkolleegium
3. jaanuari
4. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-131-04 - RT III 2005, 4, 33, p 8). VTMS § 2 kohaselt, kui samas seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärtoemenetluse erisusi. Vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 301 sätestatule, kui prokurör kohtuvaidluses loobub süüdistusest, teeb kohus menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse. Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti jurist, saanud Harju Maakohtu 10.02.2017 kirjaga materjalid ning tutvunud objektiivselt ja igakülgselt väärteotoimiku ja Pille Xxxxkaebusega, asub seisukohale, et tehtud vigu ei ole võimalik kohtumenetluses kõrvaldada mistõttu tuleb kohtuvälise menetleja otsus tühistada ja menetlus lõpetada süüteokoosseisu puudumise tõttu. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendi nr 3-1-1-94-07 p 8 kohaselt „väärteomenetluse seadustik ei reguleeri, kuidas peab kohus toimima olukorras, kus kohtuvälise menetleja esindaja vähendab kohtuistungil väärteoprotokollis algselt kirjeldatud süüdistuse mahtu, loobudes menetlusalusele isikule osaliselt või täielikult ette heitmast talle süükspandud tegusid. Kolleegiumi hinnangul tuleb kohtul sellises olukorras juhinduda VTMS §-st 2, mis näeb ette kriminaalmenetlusõiguse kohaldamise väärteomenetluses, kui väärteomenetluse seadustik ise ei sätesta teisiti. Seega teeb kohus KrMS §-s 301 kohaselt menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse (resp lõpetab väärteomenetluse), kui prokurör (resp kohtuvälise menetleja esindaja) loobub kohtuvaidluses süüdistusest.“ Kuna kohtuväline menetleja on nõustudes esitatud kaebusega loobunud menetlusalusele isikule ette heitmast 12.01.2017 otsuses väärteoasjas nr 4101,16,027909 kirjeldatud tegu, on kohus seisukohal, et Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet) 12.01.2017 otsus väärteoasjas nr 4101,16,027909 tuleb tühistada ja menetlus nimetatud väärteos lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, s.o seoses teos väärteo tunnuste puudumisega. Kohtunik Leo Kunman