Obsah (7)

§ 168§ 164§ 428§ 663§ 651§ 667§ 162

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Mati Maksing, Ele Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 20.03.2017, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-10826 Tsiviilasi GK hagi JH vast

§ 168lg 4).

6. 11.11.2016 seisukohas tõi hageja välja, et ta loobus hagist, sest kostja võttis sisuliselt hagi omaks, lõpetas kahju tekitava tegevuse ja nõustus tegema selleks tahteavalduse ühisomandi reaalseks jagamiseks, milles pooled olid notariaalselt kokku leppinud, kuid ei olnud sätestanud selle kohtuvälist sundtäitmist. Hagi oli põhjendatud ning hagejal puudus võimalus kohtuväliselt notariaalses lepingus kokkulepitut realiseerida. Seega ei ole põhjendatud menetluskulude hageja kanda 2 jätmine (

§ 168lg 4).

Hageja palus jätta menetluskulud poolte endi kanda (

§ 164lg 1), kuna tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega.

Esimese astme kohtu määrus

1. Harju Maakohtu 29.11.2016 määrusega võttis kohus vastu hagist loobumise ja lõpetas menetluse tsiviilasjas. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 787,60 eurot.
2. Hageja avaldus hagist loobumiseks tuleb vastu võtta ning asjas menetlus lõpetada (

§ 428lg 1 p 3, § 429 lg 1).

9. Maakohus jättis menetluskulud

§ 168lg-te 2 ja 4 alusel hageja kanda.

Kuivõrd tegemist ei ole käesoleva tsiviilasja raames sõlmitud kompromissiga (vaid pooled jõudsid kohtuvälisele kokkuleppele), siis

§ 168lg 3 ei kohaldu.

Ka ei ole antud juhul tegemist hagilise perekonnaasjaga ning kohaldada ei saa

§ 164lg-t 1.

Antud juhul ei ole täidetud ka

§ 168

lg-s 5 sätestatud eeldus, st kostja ei ole pärast hagi esitamist hageja nõuet rahuldanud. Kostja on selgitanud, et tema hinnangul on hagi alusetu ning kostja on olnud nõus korterit müüma ka enne hagi esitamist, kuid takistuseks on olnud poolte erimeelsused müügihinna osas. Kuivõrd pooled saavutasid kohtuvälise kokkuleppe, mille käigus leppisid kokku korteri ostuhinnas, kostja tasus hagejale poole nimetatud hinnast ning sai seejärel korterihoonestusõiguse ainuomanikuks, siis ei ole antud juhul tegemist siiski olukorraga, kus kostja oleks hageja nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

1. Kostja poolt 10.11.2016 esitanud menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja õigusabikulud kokku 656,33 eurot, millele lisandub käibemaks 131,27, kokku 787,60 eurot. Hageja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks menetluskuludele oma seisukohta esitanud. Kohus leidis, et kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Määruskaebus
2. Hageja palub määruskaebuses tühistada maakohtu määruse osaliselt, s.o menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas ning teha asjas uus lahend, millega jätta menetluskulud poolte endi kanda.
3. Tegemist oli ühisvara jagamisest tuleneva nõudega, milles pooled olid varasemalt notariaalselt kokku leppinud, kuid ei olnud sätestanud selle võimalikku sundtäitmise korda. Hagi esitamiseni ei nõustunud kostja ühegi hageja reaalse ettepanekuga asja kohtuväliselt lahendada. Samas kasutas kostja tasuta ühisvarasse kuuluvat eluruumi. Tegemist on abielu vahekorral põhineva vaidlusega ning menetluskulud tuleks jätta poolte endi kanda (

§ 164lg 1).

13. Hageja loobus hagist seetõttu, et kostja täitis pärast hagi esitamist hageja nõuded ning pooled sõlmisid selleks notariaalse kokkuleppe. Seega ei oleks maakohus pidanud jätma menetluskulusid hageja kanda (

§ 168lg 4).

1. Hageja oli menetluse käigus nõus kompromissi sõlmimiseks, kuid kostja keeldus sellest. Hageja nõustus ka kostja ettepanekuga vormistada kokkulepe kohtuväliselt ja seda kostjale palju soodsamatel tingimustel. See tõi kaasa ka kohtumenetluse lõpetamise. Hagejale on arusaamatu, et käitudes vastavalt kohtu poolt esitatud ettepanekule muul viisil kokkuleppe sõlmimida, karistatakse teda rahaliselt. Menetluse edasine käik
2. Kostja palus jätta määruskaebuse rahuldamata. 3
3. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht 17.

§ 651

ja § 659 alusel kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, s.o menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Kohtulahendit ei ole vaidlustatud osas, millega maakohus võttis vastu hagist loobumise ja lõpetas tsiviilasja menetluse ning tagastas hagejale riigilõivu. Maakohtu määrus on selles osas jõustunud. 18. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada. Ringkonnakohus tühistab

§ 667

lg 2 alusel maakohtu määruse osas, millega kohus jättis menetluskulud hageja kanda ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 787,60 eurot. Ringkonnakohus teeb selles osas uue määruse, millega jätab maakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda. 19. Kolleegiumi hinnangul ei ole praegusel juhul alust jätta menetluskulusid

§ 168

lg-te 2 ja 4 alusel hageja kanda, vaid tulenevalt

§ 162

lg-st 4 on õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda.

§ 162

lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Nimetatud säte kohaldub ka juhul, kui kohus lõpetab määrusega asja menetluse hagist loobumise tõttu (Riigikohtu lahend asjas nr 3-2-163-11, p-d 13 ja 14). Seejuures on

§ 162lg 4 kohaldamine kohtu diskretsiooniotsus.

1. Toimiku materjalidest nähtuvalt sõlmiti poolte vahel leping ühisvara jagamiseks 02.11.2015, milles pooled leppisid kokku, et võõrandavad korterihoonestusõiguse pärast 01.06.2016 ning kuni võõrandamiseni on kostjal korterihoonestusõiguse suhtes ainukasutusõigus (lepingu p-d 4.2.2., 4.2.3.). Pooled on pidanud pärast 01.06.2016 läbirääkimisi vara võõrandamise osas, kuid ei ole kokkuleppele jõudnud. Hagejale on kinnitatud kinnisvarabüroode poolt, et korterihoonestusõiguse õiglaseks turuhinnaks on 160 000 – 170 000 eurot (tl 18-22). Kostja soovis aga müüa vara hinnaga 199 000 eurot (tl 24). 29.06.2016 kirjas on hageja teinud ettepaneku müüa vara 160 000 – 170 000 euro eest ning teatanud, et vastasel juhul on hageja sunnitud pöörduma kohtu poole (tl 26). 04.07.2016 teatas kostja hageja esindajale, et kostja nõustuks hinda alandama 5000 eurot kuus, kuid mitte rohkem kui 170 000 euroni (tl 27). 05.07.2016 tegi hageja ettepaneku, et pooled alustaksid müüki maksimaalse kinnisvaraspetsialistide poolt pakutud hinnaga, s.o 170 000 eurot (tl 28). Nimetatud kirjale kostja vastust ei esitanud.
2. Kolleegiumi hinnangul andis kostja eeltoodust tulenevalt hagejale põhjuse kohtusse pöördumiseks, kuna pooled ei suutnud saavutada kohtuvälist kokkulepet vara müügihinna osas. Pooled ei ole küll vara võõrandamise täpset kuupäeva kokku leppinud, kuid kostja ei saa hagejalt oodata, et hageja oleks nõus lükkama vara võõrandamise edasi kuudepikkuseks perioodiks. Arvestada tuleb seejuures, et kostjal oli võimalik elada pooltele kuuluvas korteris 6 kuud, enne kui pooled asusid vara võõrandama. Hageja väidete kohaselt pidi ta sellel ajal aga üürima korterit (tl 26). Kohus leiab, et pärast lepingus määratud tähtaja möödumist (01.06.2016) on mõistlik, et pooled võõrandavad vara võimalikult kiiresti ja kõrge hinnaga, nii et mõlema poole huvid on piisavalt kaitstud. Kostja toob välja, et vara madalama hinnaga võõrandamine kahjustab tema õigusi, kuid teisalt tuleb arvestada ka hageja õigust saada võimalikult kiiresti tasu oma vara võõrandamisel. Kuna hageja ei 4 saanud kostjalt vastust küsimusele, kuidas tegutsevad pooled edasi seoses vara võõrandamisega, oli põhjendatud, et hageja pöördub kohtu poole, arvestades, et hagejal puudus muu efektiivne võimalus kohtuväliselt notariaalses lepingus kokkulepitut realiseerida. Kohtusse pöördumisest oli hageja kostjat ka 29.06.2016 kirjas hoiatanud. Seega, kuna hageja pöördumine kohtu poole oli põhjendatud ning vara realiseerimine oli mõlema poole huvides, siis oleks äärmiselt ebaõiglane jätta menetluskulud ainult hageja kanda. Tulenevalt

§ 162lg-st 4 jätab ringkonnakohus menetluskulud poolte endi kanda.

02.11.2015 notariaalse dokumendiga on jagatud poolte ühisvara ning hageja soovib sisuliselt selle lepingu täitmist. Seega on tegemist ka ühisvara jagamisest tuleneva vaidlusega ehk hagilise perekonnaasjaga, milles menetluskulud jäävad poolte endi kanda ka tulenevalt

§ 164lg-st 1.

22. Eeltoodust tulenevalt kuulub maakohtu määrus osaliselt tühistamisele (menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas) ning maakohtus kantud menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda (

§ 162lg 4, § 164 lg 1).

23. Kolleegiumi hinnangul tuleb ka ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta poolte endi kanda (

§ 162lg 4, § 164 lg 1).

Kolleegium juhindub siinjuures samadest põhjendustest, mis on välja toodud maakohtus kantud menetluskulude jaotuse osas. 24. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, ei ole vajalik menetluskulude suuruse rahaline kindlaksmääramine. /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv