1-16-10301 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht 21. veebruar 2017, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-16-10301 Kohtukoosseis Eesis

§ 4231järgi Kr

MS § 274 lg 1 alusel teos väärteo tunnuste esinemise tõttu Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Rainer Amur, määruskaebus RESOLUTSIOON Tühistada Harju Maakohtu

1. jaanuari
2. a määrus, millega lõpetati Heikko Betlemi suhtes kriminaalmenetlus, ja saata kriminaalasi Harju Maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistatav saab esitada määruskaebuse advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. Heikko Betlemile esitati süüdistus selles, et olles karistatud Harju Maakohtu
4. juuni
5. a otsusega (tegu toime pandud
6. veebruaril 2016)

§ 423¹ järgi, juhtis ta 9.

septembril 2016 kella 23.35 ajal Tallinnas Läänemere teel mootorsõidukit Chrysler 300M registreerimismärgiga XXX XXX, kuigi tal ei olnud vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, rikkudes seega liiklusseaduse (LS) § 94 lg-t 1. Sellega pani H. Betlem toime mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, s.o

§ 423¹ järgi kvalifitseeritava kuriteo. 2. Harju Maakohtu 26. jaanuari 2017. a lühimenetluses tehtud määrusega lõpetati H. Betlemi 1

§ 4231järgi Kr

MS § 274 lg 1 alusel teos väärteo tunnuste esinemise tõttu. Maakohtu põhjendused olid lühidalt järgmised. 2.

1. Kohtuistungil uuritud tõenditega on tuvastatud, et H. Betlem juhtis
2. septembril 2016 mootorsõidukit, kuigi tal puudus mootorsõiduki juhtimisõigus. Seda tõendavad maanteeameti vastus juhtimisõiguse puudumise kohta; Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri
3. juuni
4. a otsus väärteoasjas, millega H. Betlemile kohaldati karistusena juhtimisõiguse äravõtmist ajavahemikus
5. juuli –
6. oktoober 2016; Harju Maakohtu
7. juuni
8. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-16-4814, millega H. Betlemi karistati

§ 4231järgi 14.

veebruaril 2016 toime pandud teo eest; karistusregistri õiend; Harju Maakohtu

1. septembri
2. a otsus kriminaalasjas nr 1-15-6203, millega H. Betlemi karistati

§ 4231

järgi aprillis 2015 toime pandud tegude eest; tunnistaja politseiametniku OD ütlused ja kahtlustatava H. Betlemi ütlused. 2.

1. H. Betlemil on juhtimisõigus alates
2. aprillist
3. Harju Maakohtu
4. septembri
5. a otsusega karistati H. Betlemi

§ 4231järgi, sest ta juhtis mootorsõidukit 18., 26.

ja

1. aprillil 2015, kuigi tal puudus mootorsõiduki juhtimisõigus. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri
2. novembri
3. a otsusega väärteoasjas võeti H. Betlemilt ära mootorsõiduki juhtimisõigus ajavahemikuks
4. detsember 2015 –
5. veebruar
6. Harju Maakohtu
7. juuni
8. a otsusega karistati isikut

§ 4231järgi selle eest, et ta juhtis 14.

veebruaril 2016 mootorsõidukit, kuigi tal ei olnud juhtimisõigust. Kohtuvälise menetleja

1. juuni
2. a otsusega karistati H. Betlemi
3. juunil 2016 toimepandud teo eest LS § 227 lg 2 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks kuuks, s.o ajavahemikuks
4. juuli –
5. oktoober
7. septembril 2016 juhtis isik uuesti mootorsõidukit, kuigi tal puudus mootorsõiduki juhtimisõigus. 2.
8. Kohtu hinnangul ei ole tegemist süstemaatilise juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimisega. Mootorsõiduki süstemaatiline juhtimisõiguseta juhtimine eeldab, et isik on tegu toime pannud vähemalt kolmel korral. Seejuures ainuüksi asjaolu, et isik on varem süüdi tunnistatud

§ 4231

järgi, ei anna alust pidada iga järgmist mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimist kuriteoks. Tõendamist vajab nii ajaline faktor kui ka tegude omavaheline sisemine seos. H. Betlemi

1. septembril 2016 toimepandud tegu ei moodusta varasemate rikkumistega ühtset süsteemi. Ajaliselt ei ole tema poolt toimepandud teod aset leidnud ühe aasta jooksul, kuid just selline ajavahemik on kohtupraktika kohaselt süstemaatilisuse tunnuseks. Käesolevas kriminaalasjas esitatud süüdistuse kohaselt kujuneb teo süstemaatilisus
2. aasta aprillis,
3. veebruaril 2016 ja
4. septembril 2016 toime pandud tegudest. Samas ei ole võimalik sedastada, et etteheidetavad teod olid toime pandud lühikese aja jooksul, kui esimese ja viimase teo vaheline aeg on üks aasta neli kuud kümme päeva. Seega ei ole tegemist kuriteoga

§ 4231tähenduses. 2.4. Kr

MS § 274 lg 1 kohaselt kui kriminaalasja kohtulikult arutades tuvastatakse, et KrMS § 199 lg 1 p-s 1 nimetatud juhul vastab süüdistatava tegevus väärteo tunnustele, lõpetab kohus kriminaalmenetluse määrusega. Kuna tegu on toime pandud 9. septembril 2016, siis ei ole väärtegu ka aegunud. 2

§ 4231

näeb kuriteona ette süstemaatilise mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt. Tegemist on liikluskuriteoga, mille süstemaatilisuse hindamisel tuleb prokuröri arvates arvestada süüdistatava liikluskäitumist tervikuna. H. Betlemi karistati Harju Maakohtu 14. septembri 2015. a otsusega

§ 4231järgi aprillis 2015 toime pandud tegude eest.

Seejärel

1. novembril 2015 rikkus ta LS § 227 lg
2. Temalt võeti karistusena juhtimisõigus ära kaheks kuuks, s.o ajavahemikuks
3. detsember 2015 –
4. veebruar
5. Pärast seda juhtis ta mootorsõidukit
6. veebruaril
7. Selle rikkumise eest mõisteti ta Harju Maakohtu
8. juuni
9. a otsusega süüdi

§ 4231järgi.

1. juunil 2016 pani ta jällegi toime LS § 227 lg 2 rikkumise, mille eest teda karistati juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks kuuks, s.o ajavahemikuks
2. juuli –
3. oktoober
4. Kaks kriminaalkaristust

§ 4231

järgi ja korduvad karistused liiklusväärtegude eest ei mõjutanud mitte kuidagi H. Betlemi liikluskäitumist ning ta juhtis 9. septembril 2016 jällegi mootorsõidukit, kuigi tal ei olnud juhtimisõigust. 3.2.

§ 4231

kuriteokoosseisu objektiivne tunnus „süstemaatiliselt“ eeldab, et süüdistatav juhtis mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta vähemalt kolm korda. Erinevalt

§ 199

lg 2 p 9 sätestatud süstemaatilisuse tunnusest ei pea

§ 4231

kuriteo puhul olema teod isiku elustiiliks, vaid kuriteokoosseisu täimiseks tuleb vaadelda juhtimisõiguseta juhtimiste kordade arvu, mis H. Betlemi puhul on kokku viis ajavahemikul 18. aprillil 2015 – 9. septembril 2016, millest kahel korral on teda juba karistatud

§ 4231järgi.

Sellest saab järeldada, et H. Betlemi käitumine ehk liiklusnõuete rikkumine on süsteemne. 3.3. Prokuröri hinnangul ei mõjuta teole antavat õiguslikku hinnangut asjaolu, et H. Betlem oli tegude vahelisel ajavahemikul mootorsõiduki juhtimisõigust tagasi saanud, sest isiku liikluskäitumine, s.o pidev liiklusnõuete tahtlik eiramine, on viinud teda korduvalt olukorda, kus temalt on karistusena juhtimisõigus ära võetud. Samuti ei ole praegusel juhul oluline H. Betlemi tegude ajaline vahe. Ka Riigikohtu praktikas on leitud, et ajalisele faktorile iseseisva õigusliku tähenduse omistamine ei ole õiguslikult põhjendatav ega ka vajalik, vaid hinnata tuleb isiku käitumist tervikuna. Samuti märgib prokurör, et H. Betlem pani uue teo toime varasema kohtuotsusega, millega isikut karistati

§ 4231järgi, määratud katseajal.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 4. Riigikohtu praktikas on väljendatud seisukohta, et süstemaatilisuse mõiste sisustamisel

§ 4231

mõttes tuleb lähtuda

§ 199

lg 2 p-s 9 sisalduva tunnuse avamisel väljendatud põhimõtetest (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-75-15, p 7). Süstemaatilisuse näol on tegemist erilise isikutunnusega

§ 24

lg 1 tähenduses, mis

§ 4231

koosseisu kontekstis kirjeldab toimepanija isikuomadusi, milleks on liiklusseadusega kehtestatud regulatsiooni sarnane ja pidev eiramine. Seega eeldab mootorsõiduki süstemaatiline juhtimisõiguseta juhtimine, et isik on enam kui korduvalt, s.o 3

§-s 4231 sätestatud kuriteokoosseisule, nagu ka see, kas isik on varasemate juhtimisõiguseta juhtimiste eest süüdi tunnistatud (õiguslik retsidiiv) või tuvastatakse need ühes menetluses (faktiline retsidiiv). Riigikohus on korduvalt väljendatud seisukohta, et süstemaatilisuse hindamisel ei ole iseseisvat tähendust süütegude vahelisel ajavahemikul (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-66-13, p 7). Siiski leitakse õiguskirjanduses, et erinevalt süstemaatiliselt toime pandud vargusest (

§ 199

lg 2 p 9) ei nõua säte teo olemusest tulenevalt, et teod oleks omavahel ka sisulises seoses (vt P. Pikamäe. J. Sootak. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne

§ 4231juurde, p 3.4).

1. Praegusel juhul heidetakse H. Betlemile süüdistuses ette mootorsõiduki süstemaatiliselt juhtimisõiguseta juhtimist
2. septembril 2016, lähtudes sellest, et isikut oli varem Harju Maakohtu
3. juuni
4. a otsusega karistatud

§ 4231järgi.

Selle otsuse kohaselt juhtis süüdistatav mootorsõidukit

1. veebruaril 2016, kuigi tal ei olnud mootorsõiduki juhtimisõigust. Eelnevalt juhtis ta mootorsõidukit juhtimisõigust omamata kolmel korral aprillis 2015 (
2. aprill,
3. aprill ja
4. aprill), mille eest teda karistati Harju Maakohtu
5. septembri
6. a otsusega

§ 4231järgi.

6. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb põhimõtteliselt nõustuda maakohtuga selles, et ainuüksi asjaolu, et isik on varem süüdi tunnistatud

§ 4231

järgi, ei anna alust pidada iga järgmist mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimist kuriteoks. Siiski tuleb kolleegiumi hinnangul analüüsida isiku käitumist ja varasemalt toime pandud tegusid tervikuna. 6.

1. Maakohtu määrusest nähtuvalt oli kriminaalmenetluse lõpetamise üheks põhiargumendiks asjaolu, et kuigi on tuvastatud kolmel korral mootorsõiduki juhtimine ajal, mil isikul puudus mootorsõiduki juhtimisõigus, ei mahu kolm tegu üheaastase ajavahemiku sisse. Kolleegium nendib, et kindlast ajavahemikust lähtumine ei ole kooskõlas Riigikohtu praktikas antud materiaalõiguslike juhistega, mille kohaselt ei ole ajavahemiku pikkusel iseseisvat tähendust. Praegusel juhul on kõnealune ajaperiood ka kohtupraktikas omaksvõetud ühest aastast vaid mõnevõrra pikem, jäädes pooleteise aasta piiresse. 6.
2. Samuti märgib ringkonnakohus, et erinevalt vargusest eeldab

§-s 4231 kirjeldatud tegu erilise isikutunnusena juhtimisõiguse puudumist. Olukorras, kus isikule on seaduse alusel antud juhtimisõigus, saabki ta teo toime panna vaid ajal, mil tema mootorsõiduki juhtimisõigus on peatatud, isik on juhtimiselt kõrvaldatud või talt on juhtimisõigus liiklusalase rikkumise eest ära võetud. Sel põhjusel ei anna juhtimisõiguse vahepealne tagasisaamine ehk taastumine iseenesest alust eitada isiku rikkumiste järjepidevust. Selles osas kohaldas maakohus materiaalõigust ebaõigesti, sest on täiesti loogiline ja seadusest tulenevalt ainumõeldav, et ajavahemikul, mil süüdistataval on kehtiv juhtimisõigus, ei saa ta mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimist toime panna. Praeguses asjas on tuvastatud, et pooleteise aasta jooksul kolmel eraldivõetud ajavahemikul, mil isikul puudus mootorsõiduki juhtimisõigus, juhtis ta sellele vaatamata mootorsõidukit. Selline käitumisviis annab iseenesest tunnustust isiku süsteemsest liiklusnõudeid eiravast käitumisest olukorras, kus tal n-ö avaneb selleks võimalus ehk siis ajal, mil tal ei ole juhtimisõigust. Lisaks nähtub kriminaalasjast, et vähemalt kahel viimasel korral puudus H. Betlemil mootorsõiduki juhtimisõigus, sest see oli talt ära võetud karistusena liiklusnõuete rikkumise eest. Arutatavas kriminaalasjas etteheidetava teo, s.o mootorsõiduki juhtimise 4