1-15-7888/66

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-7888 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. detsembri 2016 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Süüdimõistetu Ain Toim (isikukood 36203210316), määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON
4. Tartu Maakohtu
5. detsembri 2016 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Harju Maakohus 21.12.2015 otsusega karistas Ain Toimi KarS § 145 lg 1 järgi 2 aasta 6 kuu, KarS § 178 lg 1 järgi 1 aasta ja KarS § 179 lg 1 järgi 1 aasta pikkuste vangistustega. KarS § 64 lg 1 alusel mõistis kohus A. Toimile liitkaristuseks 4 aastat 6 kuud vangistust, mida KrMS 238 lg 2 alusel vähendas kestuseni 3 aastat. Karistusaeg algas 15.04.2015 ja lõpeb 15.04.
8. Tartu Maakohus 20.12.2016 määrusega jättis A. Toimi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Oma seisukohta põhistas kohus järgmiselt. A. Toimi on kriminaalkorras karistatud ühel korral. Ta kannab karistust seksuaalse 2.1 enesemääramise vastase süüteo ja alaealiste vastu toime pandud teiste süütegude eest. Ta on süüdi mõistetud selles, et astus lapseealisega, s.o noorema kui 14-aastase isikuga suguühendusse; samuti selles, et ta pani toime lapseealise seksuaalse ahvatlemise ja noorema kui 18-aastase isiku pornograafilises või noorema kui 14-aastase isiku pornograafilises või erootilises situatsioonis kujutavate piltide valmistamise ja hoidmise. Kuriteod sooritas A. Toim ajavahemikul 26.05.2013 kuni 15.04.
9. 2.2 Kohus leidis, et A. Toimi kuritegude asjaolud on äärmiselt rasked. Ta on suguühendusse astunud XXX tüdrukuga, mis suurendab oluliselt kuriteo taunitavust. Lisaks on ta sama kannatanu suhtes pannud toime veel 2 kuritegu. Kohus pidas oluliseks, et alaealiste vastu suunatud raskete kuritegude eest mõisteti A. Toimile karistuseks 3 aastat vangistust, millest ta on ära kandnud rohkem kui 1 aasta 8 kuud. Kohus pidas positiivseks, et kinnipeetav on enda sõnul aru saanud ja teadvustanud kuritegude tagajärgi. Samas ei anna tema enda sõnul toimunud muutused kohtule alust olla veendunud, et ta täielikult oma kuritegelikku käitumist teadvustab ja vabaduses uute samalaadsete kuritegude toimepanemisest hoiduda suudab. See on aga äärmiselt oluline, kuna A. Toimi kuritegelik käitumine ohustab eelkõige alaealisi lapsi. 2.3 A. Toim osaleb alates 21.09.2016 psühholoogilisel nõustamisel eesmärgiga teadvustada probleemi ja mõista tagajärgi. Täiendava tegevusena käib ta kirikus laulmas. Vaatamata nimetatud asjaolule, ei saa tema käitumist karistuse kandmise ajal pidada tervikuna positiivseks. Seda põhjusel, et kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus - määratud 11.05.2016 vanglaametniku korduvatele seaduslikele korraldustele (lõpetada ebaviisakas käitumine ja häirimine) mitteallumise eest. 2.4 Vabanemisjärgselt on kinnipeetaval võimalus elama asuda oma elukaaslase juurde, kus ta elas ka enne vangistust. Lisaks on positiivne seegi, et A. Toimi elukaaslane on vaatamata raskele haigestumisele nõus meest vabastamise korral igakülgselt toetama. A. Toimil garanteeritud töökoht puudub. Töökoha olemasolu on aga kuriteoriskide maandamise eesmärgil vajalik. Kinnipeetava kinnitusel on talle määratud töövõime kaotus 30%, mis tagab talle ka teatava sissetuleku. Tartu Vangla andmetel A. Toimi vastu rahalised nõuded puuduvad ja vabanemisfondis on 288,49 eurot.
10. Kohtumääruse peale esitas määruskaebuse Ain Toim, taotledes lahendi tühistamist ja enda tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamist alljärgmistel argumentidel. 3.1 A. Toim tunnistab kõigepealt, et peab ka ise oma kuritegusid õõvastavateks, on need hukka mõistnud ja lubab edasiselt käituda seaduskuulekalt. Oma muutumist ei saa ta praegu aga tõestada teisiti kui vaid sõnadega. Vabaduses on tal elu- ja töökoht olemas ning seda tõendavad lisad 6-
11. 3.2 A. Toim leiab ka, et maakohus ei oleks pidanud arvestama tema distsiplinaarkaristust, kuna see intsident ei olnud tema süü. Sellise väite kinnituseks esitab ta Tallinna Vangla vanglakomisjoni poolt tema pöördumisele antud kirjaliku vastuse. Selles seisab, et komisjon ei saanud distsiplinaarkaristusest päris täpselt aru ning inimlikust aspektist rikkumist nagu ei oleks (lisa 10). 3.3 Veel peab A. Toim tähendusrikkaks, et vangla kontaktisik, psühholoog ja kirikukaplan on teda vangistuses igati toetanud ja abistanud eesmärgiga, et ta saaks enne tähtaega vanglast vabaneda. 3.4 Kõige olulisemaks tema vabastamist põhjendavaks asjaoluks peab A. Toim aga seda, et tema elukaaslane on raskelt haige, haigus on progresseeruv ning nende väidete tõendamiseks on ta esitanud ka lisad 1-
12. Samuti on A. Toim kaebusele lisanud laenulepingu, mis tõendab elukaaslase kohutust laenusumma ja intresside tasumisel (lisad 3-5). Ta märgib ka, et elukaaslane ei ole võimeline üksi hakkama saama ja on juba kolm kuud haiguslehel. Elukaaslase operatsiooni on kolmel korral edasi lükatud, kuna raha selleks Haigekassal ega elukaaslasel endal ei ole. Elukaaslasel ei ole teisi aitajaid peale tema. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
13. Tartu Ringkonnakohus leiab, et kaevatav kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebus jääb tagajärjetuks. Seejuures nõustub kriminaalkolleegium maakohtu argumentatsiooniga, mida juhinduvalt KrMS § 342 lg 3 p-st 1 ei pea otstarbekaks korrata ning rõhutab seega vaid peamist ja vastab edasikaebuse argumentidele.
14. Kõigepealt toonitab ringkonnakohus seda, et kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise kaalumisel peavad kohtud oma otsustuse kujundama KarS § 76 lg-s 4 2 nimetatud asjaolude kogumis hindamise tulemina. Lisaks tuleb silmas pidada sedagi, et osundatud sätte loetelus toodud punktid ei ole tingimata ühe kaaluga, vaid kohtutel on õigus keelduda süüdlase vabastamisest ka vaid näiteks tema kuriteo raskuse ja süü suuruse motiivil. Käesoleval juhul peabki ka ringkonnakohus vajalikuks jätta A. Toim edasi karistust kandma ajendatuna eelkõige tema kuritegude raskusest ja süü suurusest. Nimelt omistab ka kriminaalkolleegium suurt tähendust just süüdimõistetu poolt toime pandud seksuaalkuritegude asjaoludele (kajastuvad käesoleva määruse pdes 2.1 ja 2.2) ning tema süü suurusele neis. Sellise teabe valguses kinnipeetava vabastamine rohkem kui aasta enne temale mõistetud karistusaja lõppu põhjendatud aga ei ole.
15. Määruskaebuse väited ringkonnakohut vastupidisele seisukohale ei veena. Isegi kui jätta tähelepanuta A. Toimi kehtiv distsiplinaarkaristus ning võtta arvesse tema väidetavat kahetsemist, vabanemisjärgseid elutingimusi (sh töökoha olemasolu), teatud vanglaametnike positiivset suhtumist temasse ning tema elukaaslase haigust, siis kuritegude asjaolude ja süü suuruse taustal need tema vabastamiseks piisavad ei ole. A. Toimi kõige kaalukamaks argumendiks seejuures ongi viide just nimelt tema elukaaslase halvale tervisele (viimase sellekohase avalduse esitas süüdimõistetu ringkonnakohtule veel 23.01.2017). Selle asjaolu kohta on lisaks süüdimõistetu enda poolt esitatud lisadele tema inspektor-kontaktisik S.K. laekunud apellatsioonikohtule ka SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla poolt A. Toimi elukaaslase kohta väljastatud 1) „kutse arsti vastuvõtule“ 26.01.2017 ja 2) tellimuse väljatrükk „uuring KT kopsust“ kohta. Nagu aga juba märgitud, ringkonnakohus A. Toimi vabastamist tema elukaaslasega seotud asjaoludel võimalikuks ei pea. Esmalt ei luba kohtule laekunud dokumendid teha järeldust selle kohta, et naine igapäevaste toimetustega hakkama ei saa. Teiseks ei ole aga ringkonnakohtul põhjust arvata, et A. Toimi elukaaslane ei saaks vajadusel kõrvalist abi teistelt sugulastelt/tuttavatelt. Seda enam, et A. Toim viibib kinnipidamisasutuses juba alates 15.04.2015, ehk siis isegi juhul, kui elukaaslane vajab pidevalt kõrvalist abi, on ta oma elu praeguseks kindlasti vastavalt juba ära korraldanud.
16. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Aarne Sarjas /allkiri/ Tiit Lõhmus 3 /allkiri/ Mati Kartau