KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Reet Allikvere, Iko Nõmm, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 06. märts 2017, Tallinn Tsiviilasja number 2-14-54201 Tsiv

) § 101 lg-s 1 sätestatud määras (s.o pool Vabariigi Valitsuse kehtestud kuupalga alammäära, mis oli maakohtu otsuse tegemise ajal 215 eurot kuus alates 01.12.2016 kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o 14.02.

1. 4.3 Välja mõista ML-lt NL kasuks elatise võlgnevus perioodi 09.07.2013-30.11.2016 eest 3110,25 eurot. 4.4.Jooksva kuu elatis tasuda kuu esimeseks kuupäevaks. 4.5.Elatis tasuda lapse seadusliku XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX SEB Pangas. esindaja TL pangakontole 4.
2. ML on kohustatud tasuma NL-le võlgnetavalt elatiselt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni võlgnevuse tasumiseni. MENETLUSKULUD Jätta maakohtus ja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud poolte endi kanda. TAOTLUSE LAHENDAMINE
3. Rahuldada ML taotlus uute tõendite asja juurde võtmiseks osaliselt.
4. Võtta tõendina asja juurde JL pangakonto väljavõte perioodi kohta 07.09.201630.11.
6. Jätta asja juurde võtmata laenuleping nr 2008004192 (sõlmitud 04.03.2008), ML pangakonto väljavõte perioodi kohta 09.07.2013-08.07.2014 ja ML pangakonto väljavõte perioodi kohta 09.07.2014- 08.07.
7. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
8. NL esitas 09.07.2014 Pärnu Maakohtule hagi ML vastu elatise saamiseks. Hageja täpsustas korduvalt nõudeid. Viimases hagi täpsustuses 31.10.2016 palus hageja kostjalt välja mõista elatise alates 09.07.2014 perekonnaseaduse (

) § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras, s.o pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista tagasiulatuvalt elatise perioodi eest 09.07.2013 kuni 08.07.2014 summas 2050 2 eurot või alternatiivselt juhul, kui kohus leiab, et kuni 08.07.2014 kehtis kostja ja hageja seadusliku esindaja vahel 07.09.2010 sõlmitud elatisraha maksmise kokkulepe, siis välja mõista kostjalt hageja kasuks tagasiulatavalt ühe aasta eest alates 08.07.2013 kuni 08.07.2014 elatise võlgnevus 1150,44 eurot ja lasteaiamaksete võlgnevus 618,39 eurot - kokku 1768,83 eurot. Hageja palus tunnistada tsiviilkohtumenetluse seadustiku TsMS § 468 lg 3 alusel elatise väljamõistmise otsuse viivitamata täidetavaks, kohustada kostjat tasuma alates kohtuotsuse jõustumisest viivist võlgnetavalt elatiselt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 ja § 94 sätestatud määras kuni kohustuse täitmiseni, kohustada kostjat täitma elatise maksmise kohustus rahasummade kandmisega hageja seadusliku esindaja TL pangakontole. Igakuine elatis tuleb tasuda järgneva kuu eest ette hiljemalt eelneva kuu

1. kuupäevaks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2. Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt on hageja kostja ja hageja seadusliku esindaja TL poeg. Hageja vanemad lahutasid abielu 12.07.
3. Hageja vanemad sõlmisid 07.09.2010 elatisraha maksmise kokkuleppe, mille p 2 kohaselt kostja tasub tema, TL ja AS SEB Eesti Ühispank vahel 06.09.2005 sõlmitud laenulepingust nr L050021738 ja selle lisadest tulenevad AS SEB Pank nõuded; kostja kohustub täiendavalt maksma elatisraha lapsele igakuuliselt 1500 krooni kuni lapse 21-aastaseks saamiseni või juhul, kui laps õpib peale seda kõrgkoolis, siis kuni kooli lõpetamiseni; kostja kohustub tasuma lapsega seonduva igakuise lasteaiamaksu vastavalt esitatavatele arvetele.
4. Hageja seaduslik esindaja ja kostja sõlmisid 07.09.2010 ühisvara jagamise lepingu, mille järgi jäävad laenulepingust tulenevad kohustused kostja kanda ja nende täitmise eest vastutab ainult kostja. Kui kohus leiab, et pooled leppisid kokku selles, et kostja tasub laenulepingujärgseid makseid elatise arvel, siis on selline kokkuleppe TsÜS § 86 kohaselt tühine.
5. Kostja ei täida kokkulepet korralikult alates 2012.aastast. Kostja teatas 2012.a, et ta keeldub kokkuleppe p-de 2.2 ja 2.3 täitmisest. Sellega ütles kostja kokkuleppe üles ja sellest ajast kokkulepe ei kehti.
6. Kostja on tasunud laenulepingust tulenevad tagasimaksed ja 4 korda lasteaiatasu kokku 120 eurot, mis ei kata tema osa lapse ülalpidamises. Enamuse lapse ülalpidamiskuludest kannab hageja ema. Hageja ema sissetulek on keskmiselt 560 eurot kuus, millele lisandub peretoetus 19,18 eurot kuus. Sellest ei jätku hageja kõiki vajaduste rahuldamiseks. Hagejal on õigus nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja on nõus arvestama elatise võlgnevusest maha kostja poolt tasutud lasteaia raha 120 eurot ja hageja harrastuste jaoks üle kantud 20 eurot, kokku 140 eurot. Kostja vastuväited
7. Kostja vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt on kostja osalenud lapse ülalpidamises 07.09.2010 sõlmitud elatisraha maksmise kokkuleppe alusel. Hageja seaduslik esindaja ja kostja leppisid kokku elatise maksmises selliselt, et kostja tasub hageja seadusliku esindaja TL ja AS SEB Eesti Ühispank vahel 06.09.2005 sõlmitud laenulepingu ja selle lisast tulenevad rahalised kohustused tema poolt makstava elatise arvel. Vastavalt

§ 100

lg 1 teisele lausele võib ülalpidamist anda ka muul viisil ja kostja on oma kohustust täitnud. Kostja on tasunud igakuuliselt laenu ca 220,00 eurot, mis ületab oluliselt

§ 101lg-s 1 sätestatud elatise miinimumi.

3

1. Hageja jätab tähelepanuta, et kokkuleppe p 4.
2. sätestab sõnaselgelt ja üheselt arusaadavalt, et TL loeb ML poolt kokkuleppe p 2.1 nimetatud laenumaksete tasumise lapse elatise maksmiseks. Seega ei saa olla vaidlust selle üle, et kostja poolt tehtud laenumaksed on hagejale ülalpidamise andmine.
3. Nõustuda ei saa sellega hageja väitega, et kokkulepe lõppes
4. Kokkuleppe ühe punkti muutmine ei too kaasa terve kokkuleppe lõppemist. VÕS § 13 lg 2 võimaldab lepingut muuta muus vormis, kui see on sõlmitud. Käesoleval juhul teavitas kostja, et tema majanduslik olukord ei võimalda tasuda täiendavalt kokkulepitud 1500 krooni, samuti ei olnud seoses välismaale elama asumisega võimalik tasuda lasteaiamaksu. Seega esitas kostja ettepaneku kokkuleppe muutmiseks ja hageja seaduslik esindaja ei esitanud sellele vastuväiteid. Hagejal puudub alus nõuda elatise välja mõistmist ja ka elatise võlgnevuse tasumist tagasiulatuvalt.
5. Arusaamatuks jäävad hageja väited, et laenukohustused olid kostja lahusvaralised kohustused. Ühisvara jagamise lepingu p-st 4.1.1.1 nähtub, et hageja seadusliku esindaja lahusvaraks jääb korteriomand – registriosa
6. Seega oli nii ühisvara jagamise kui ka elatisraha maksmise kokkuleppe sõlmimise eesmärk, et hagejale säilib tema elukoht ja elatise arvel tasub kostja hageja seaduslikule esindajale kuuluva korteriomandi laenu.
7. Pärast seda, kui kostja arved kohtutäituri poolt arestiti, muutus võimatuks laenu edasine teenindamine läbi kostja pangakonto ja kostja hakkas tasuma elatist

§ 101lg-s 1 sätestatud summas läbi abikaasa JL pangakonto.

Kostja lepinguline esindaja pöördus 2014.a. sügisel ka hageja esindaja poole, selgitades, et kuna kostja pangakontole laekuvad rahasummad on arestitud, ei saa kostja enam laenu tasuda, st ka kokkulepet täita, mistõttu võib pank korteriomandi panna sundmüüki ja tegi ettepaneku lahendada asi kokkuleppel. Hageja seaduslik esindaja ei olnud sellega nõus.

1. Hageja väitel on 07.09.2010 poolte vahel sõlmitud elatise maksmise kokkulepe tühine. Samas ei nähtu, millisel õiguslikul alusel see hageja arvates tühine on. Juhul, kui tegemist on tühise tehinguga, on hagejal kohustus selle tehingu alusel saadu tagastada vastavalt alusetu rikastumise sätetele. Hageja vanemad on sõnaselgelt kokku leppinud, et kokkuleppe p-s 2.
2. nimetatud laenumaksete tasumise loeb hageja seaduslikesindaja lapsele elatise maksmiseks (kokkuleppe p.4.1.) Seega on hageja väide kokkuleppe tühisuse kohta alusetu ning põhjendamatu.
3. Alternatiivselt nõuab hageja

§ 108

lg alusel tagasiulatuvalt kokkuleppe alusel kostja poolt tasumata elatist ja lasteaiamakseid alates 08.07.

1. Hagi esitati kohtusse 09.07.2014, alternatiivne nõue, mis tulenes kokkuleppest aga alles 27.09.
2. Seega ei saa alternatiivse nõude puhul nõuda võlga tagasiulatuvalt aasta enne hagi esitamist, kuna sellist nõuet 09.07.2014 kohtule ei esitatud. Seega on alternatiivne nõue perioodi 08.07.2013-08.07.2014 kohta aegunud ja selles osas tuleb kohaldada aegumist vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-le
3. Pealegi on laps 8-aastane ja ei käi enam ammu lasteaias, mistõttu ei saa nõuda lasteaia eest tasumist. 13.

§ 108

sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamisekohustuse täitmist ja kohutuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist. Samas on hageja alternatiivse nõude esitamisel tunnistanud kokkuleppe olemasolu. Seega ei ole kostja lapse ülalpidamiskohustust rikkunud ja tal ei ole alust nõuda ülalpidamist tagasiulatuvalt. Kostja poolt makstud pangalaenud ületasid elatise minimaalmäära, mistõttu on kostja oma kohustusi täitnud. Tegemist ei ole kohustuse täitmata jätmisega. Hageja hagi tuleb jätta täies ulatuses, sh ka alternatiivse nõude osas rahuldamata ja välja mõista hagejalt kostja kasuks menetluskulud. 4 Esimese astme kohtu otsus 14. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatusraha

§ 101

lg-s 1 sätestatud määras (s.o pool Vabariigi Valitsuse kehtestud kuupalga alammäära, käesoleval ajal 215 eurot lapse kohta kuus) alates 01.12.2016 kuni lapse täisealiseks saamiseni 14.02.2026 ja elatise võlgnevuse perioodi eest 09.07.2013-30.11.2016 summas 3540,25 eurot. Jooksva kuu elatis tuleb tasuda kuu esimeseks kuupäevaks lapse seadusliku esindaja TL pangakontole XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX SEB Pangas. Kostja on kohustatud tasuma alates kohtuotsuse jõustumisest võlgnetavalt elatiselt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni võlgnevuse tasumiseni. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda.

1. Hageja on TL ja kostja alaealine laps, kes sündis 14.02.
2. TL ja kostja sõlmisid 07.09.2010 notariaalse ühisvara jagamise lepingu, mille kohaselt TL lahusvaraks jäi Pärnu linnas, XXX asuv korteriomand ja kostja lahusvaraks YYY asuv korteriomand. Laenulepingust nr L050021738 ja selle lisadest tulenevad kohustused jäid kostja kanda. Pooled leppisid kokku, et TL ei maksa vara jagamisel enamsaadu arvel kostjale hüvitist.
3. Samal päeval sõlmisid kostja ja TL notariaalse elatisraha maksmise kokkuleppe, mille p-s 2 lepiti kokku lapse kasuks elatise maksmises vastavalt

§-le 100, mille kohaselt üldjuhul antakse ülalpidamist raha perioodilise maksmisega, kuid mõjuval põhjusel võib võimaldada ülalpidamist muul viisil ja §-le 101 alljärgnevalt: kostja tasub tema, TL ja AS SEB Pank vahel 06.09.2005 sõlmitud laenulepingust nr L050021738 ja selle lisast tulenevad AS SEB Pank nõuded; kostja kohustub täiendavalt maksma elatisraha lapsele igakuuliselt 1500 krooni kuni lapse 21-aastaseks saamiseni või juhul, kui laps õpib kõrgkoolis, siis kuni õppeasutuse lõpetamiseni; kostja kohustub tasuma igakuise lasteaiamaksu vastavalt esitatavatele arvetele. Lepingu p.4.1 järgi loeb TL kostja poolt kokkuleppe p-s 2.2 nimetatud laenumaksete tasumise lapsele elatise maksmiseks ning mõlemad kokkuleppe osalised loevad seda lapse huvides kasutamiseks vastavalt

§ 100lg-le 2.

1. Seega on hageja vanemad kokku leppinud elatise maksmises 1500 krooni kuus (95,87 eurot) + lasteaiamaksud + laenulepingust nr L050021738 tulenevate maksete tasumine. Samaaegselt on pooled ühisvara jagamise lepingus leppinud kokku selles, et laenulepingust nr L050021738 tulenev laenukohustus jääb kostja kanda. Seega ei ole õiged hageja väited, et pooled ei leppinud kokku laenukohustuste maksetes osalise elatisena. Selliselt pooled just kokku leppisid. Elatise maksmise kokkulepe ei ole tühine ega seadusega vastuolus.
2. Vanemad võivad leppida kokku ka muul viisil elatise andmises. Riigikohus on lahendi 3-2-1-78-13 p-s 13 märkinud, et vanemad võivad kokku leppida mh selles, et üks või kumbki vanem ei esita teise vanema vastu lapse ülalpidamise kohustuse täitmise nõuet. Seejuures võib sellise kokkuleppe põhjuseks olla mh asjaolu, et kummagi vanema juures elab laps, või see, et üks vanem jätab teisele vanemale ühisvara jagamise käigus rohkem vara või soodustab muul viisil teist vanema ega nõua selle hüvitamist, kuid soovib vastutasuks, et teine vanem ei nõua temalt lapse ülalpidamiseks elatist.
3. Kostja on selgitanud, et ühisvara jagamise ja elatise tasumise kokkuleppe sõlmimise eesmärk oli säilitada lapsele kodu Pärnus harjumuspärases keskkonnas ja pangalaenu hakkas ainuisikuliselt tagasi maksma kostja. Perekonnaseaduse järgi ühisvara jagamisel oleks pidanud mõlemad abikaasad perekonna huvides võetud pangalaenu eelduslikult 5 tagasi maksma kumbki ½ ulatuses. Seega on usutavad kostja väited, et elatise maksmise kokkulepe sõlmiti seetõttu, et TL sai soodustuse ühisvara jagamisel, s.o ei pidanud tasuma ½ pangalaenust tagasi ja seetõttu pangalaenu tagasimaksed lepiti kokku osalise elatisena + 95,87 eurot + lasteaia maksed. Nimetatu oli ka lapse huvides, kuna lapsele säilis kodu ja lapsega koos elav vanem ei pidanud ½ pangalaenust tasuma.
4. VÕS § 13 lg 1 järgi lepingut võib muuta või lepingu lõpetada lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel. Mitmepoolse kokkuleppe muutmine või lõpetamine eeldab mõlema poole nõusolekut, mis peab väljenduma tahteavaldustes. Kohus ei nõustu hageja väidetega, et elatise maksmise kokkulepe on lõppenud, kuna kostja teatas, et ta ei saa tasuda enam elatist kokkulepitud määras ja tasub ainult pangamakseid. Kohus ei nõustu ka kostja väidetega, et pooled leppisid kokku kokkuleppe muutmises, st selles, et kostja pidi tasuma ainult pangamaksed ja võis ülejäänud kokkulepet mitte täita. Hageja kinnitas, et ta ei olnud nõus sellise kokkuleppe muutmisega ja seda tõendab ka see, et hageja esitas kohtule hagi elatise nõudes. Pooled ei ole tõendanud, et kokkulepe on lõppenud või pooled on kokkulepet muutnud. Poolte poolt avaldatust ei nähtu milles seisnesid tahteavaldused kokkuleppe lõpetamiseks või TL nõusolek kokkuleppe muutumiseks. See, et koheselt ei esitatud hagi, ei tähenda nõusolekut kokkuleppe muutmiseks. Elatise maksmise kokkulepet ei ole muudetud ega lõpetatud ja see on kehtiv.
5. Vanemate kokkulepet saab võimaluse korral arvestada lapse tulevikus sissenõutavaks muutuva elatise väljamõistmisel, kuid eelkõige tuleb seda arvestada tagasiulatuva elatisenõude puhul, et hinnata, kas vanem on kohtusse pöördumisele eelnevalt ülalpidamiskohustust täitnud. Kui vanem on kuni kohtule lapse elatisenõude esitamiseni vanemate kokkulepet täitnud ja kokkuleppe järgi oli lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine tagatud, ei ole üldjuhul alust kokkulepet täitnud vanemalt lapse kasuks elatist välja mõista. Küll aga ei takista see vanemalt tulevikus sissenõutavaks muutuva elatise väljamõistmist lapse kasuks erinevalt kokkuleppest. Lapsele elatist välja mõistes tuleb arvestada vanemate kokkulepet ülalpidamiskohustuse täitmise osas. Selline on ka kohtupraktika (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-78-13 p-d 13, 14).
6. Hagejal on õigus elatist nõuda alates hagi esitamisest ja vastavalt

§-le 108 ka aasta enne hagi esitamist. Seega tuleb kohtul tuvastada, kas kostja täitis tagasiulatuva nõude ajavahemikul, s.o 09.07.2013 – 08.07.2014 vanemate kokkulepet ja kas kokkuleppe järgi oli tagatud lapse põhivajaduste rahuldamine, sh kas vanemate kokkuleppes sisalduv ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastamise eest saadav vastutasu vastas lapse vajaduste rahuldamiseks sel ajavahemikul tehtud kulutuste ligikaudsele suurusele.

1. Kohus leidis, et makstes ainult pangalaenu ei täitnud kostja vanemate kokkulepet elatise tasumise osas ja sellega ei olnud tagatud ka lapse põhivajaduste rahuldamine (soodustus ½ pangalaenu, mis oli tunduvalt alla elatise miinimummäära). Perioodi 09.07.201308.07.2014 eest (1 aasta enne hagi esitamist) tuleb kostjalt välja mõista tasumata elatis vastavalt poolte kokkuleppele, s.o 12 x 95,87 eurot = 1150,44 eurot ja lasteaiamaksed antud perioodil - kokku 681,75 eurot – tasutud 140 eurot (02.07.2013 40 eurot lasteaia eest, 04.07.2013 20 eurot lasteaia eest, 17.02.2014 30 eurot lasteaia eest, 31.03.2014 30 eurot lasteaia eest ja 02.05.2014 20 eurot harrastused. Hageja on kinnitanud, et on nõus need summad elatisest maha arvama. Seega selle perioodi eest on põhjendatud elatisenõue kokku 1692,19 eurot.
2. Ebaõige on kostja väide, et tagasiulatuv elatisenõue on aegunud, kuna esialgses nõudes ei tuginenud hageja poolte kokkuleppele. Hageja esitas elatise nõude kohtule 09.07.2014 ja nõudis hagiavalduses elatist ka 1 aasta tagasiulatuvalt. Ka esialgses 6 hagiavalduses tugines hageja sellele, et kostja ei täida poolte kokkulepet ja on tasunud ainult 140 eurot, kuigi kokkuleppe järgi pidi tasuma pangalaenu maksed ning igakuiselt veel 95,87 eurot ja lasteaiamaksud.
3. Kui elatise nõue on esitatud seaduseandja poolt kehtestatud miinimummääras, ei pea hageja lapse kulutusi tõendama. Elatisenõue alates hagi esitamisest on põhjendatud seaduseandja poolt kehtestatud miinimummääras, mitte vastavalt vanemate kokkuleppele. Vanematel on tekkinud vaidlus elatise kokkuleppe osas ja ka kostja on asja menetluse kestel asunud tasuma elatist vastavalt miinimummäärale, mitte vastavalt kokkuleppele. Igakuised laenumaksed on väiksemad kui elatise miinimummäär ja tõenditest nähtub, et hageja sai soodustuse ½ laenumaksete osas. Kohus leiab, et lapse huvides on elatise väljamõistmine erinevalt kokkuleppest. Kohus lähtub elatise väljamõistmisel alates hagi esitamisest seaduses sätestatud elatise miinimummäärast, võttes arvesse hageja poolt saadud soodustust. Seega on võlgnevus perioodi 09.07.201430.11.2016 eest järgmine: 09.07.2014 – 31.12.2014 s.o 5 kuud ja 22 päeva (177,50 : 30 = 5,91 eurot päevas) ehk 5x 177,50 + 22 x 5,91 = 1017,52 eurot; 01.01.2015-31.12.2015 eest 12 x 195 = 2340 eurot; 01.01.2016-30.11.2016 eest 11 x 215 = 2365 eurot. Kokku 5722,52 eurot.
4. Kostja on tasunud elatist perioodil 13.10.2015 – 07.09.2016 kokku 2355 eurot, mis tuleb võlgnevusest maha arvestada. Kostja on tasunud pangalaenu (leping nr L050021738) makseid (põhiosa + intress) kohtumenetluse perioodil 09.07.2014- 10.09.2015 kokku 3038,93 eurot. Põhjendatud ja õiglane on arvestada sellest elatisena ½ laenumaksetest, s.o 1519,46 eurot. Nimetatu on soodustus, mida hageja sai ühisvara jagamisel ja mis lepiti kokku elatise tasumisena. Arvestades eeltoodut on kostja elatise võlgnevus perioodil 09.07.2014-30.11.2016 eest kokku 5722,52 – 2355 – 1519,46=1848,06 eurot. Perioodi 09.07-2013-30.11.2016 elatise võlgnevus on kokku 1692,19+1848,06= 3540,25 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
5. Hageja nõue viivise väljamõistmiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Elatise maksmine on rahaline kohustus, mille täitmisega viivitamisel võib nõuda seadusjärgset viivist.
6. Hageja on palunud kindlaks määrata kohtuotsuse täitmise kord vastavalt TsMS § 445 lg-le 1 selliselt, et elatist makstakse jooksva kuu eest hiljemalt eelneva kuu 20 kuupäevaks.

§ 100lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.

Kohus leiab, et elatise maksmine on mõistlik kindlaks määrata jooksva kuu eest jooksva kuu esimeseks kuupäevaks. Hageja ei ole oma taotlust põhjendanud ja kohtu arvates ei ole mõistlik jooksva kuu elatist tasuda 10 päeva ette. Piisab kui elatis tasutakse kuu esimeseks kuupäevaks. Alaealiste laste elatis tuleb tasuda lapse seadusliku esindaja TL pangakontole. Vastavalt

§ 100

lg 2 teisele lausele peab lapsega koos elav vanem kasutama elatist lapse huvides.

1. Kuna kostja on menetluse kestel asunud elatist tasuma seadusandja poolt kehtestatud miinimummääras ja tasunud perioodil 13.10.2015 – 07.09.2016 elatist kokku 2355 eurot, siis ei ole kohtuotsust vaja tunnistada viivitamata täidetavaks.
2. TsMS § 163 lg 1 hagi alusel tuleb jätta menetluskulud poolte endi kanda alljärgnevatel põhjustel: 1) algselt nõudis hageja elatist 300 eurot kuus ja pärast kostja vastuväidete esitamist vähendas nõuet seaduseandja poolt kehtestatud miinimummäärani (hagi esitamise ajal miinimummäär 177,50 eurot), s.o vähendamine 41%; 2) algselt nõudis hageja 1 aasta eest tagasiulatuvalt elatist 3460 eurot, siis 2050 eurot või alternatiivselt 1768,83 eurot. Kohus rahuldas hagi 1 aasta elatise tagasiulatuvas nõudes 1692,19 euro ulatuses, s.o algsest nõudest 49%; 3) algselt esitas hageja elatise nõude edasiõppimisel 7 kuni kooli lõpetamiseni, millest hiljem loobus ja taotles elatise väljamõistmisest kuni lapse täisealiseks saamiseni. Arvestades eeltoodut on õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hageja apellatsioonkaebus
3. Hageja palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega kohus jättis kostjalt hageja kasuks võlgnevuse osaliselt välja mõistmata perioodi 09.07.2014-30.11.2016 eest ja menetluskulude jaotuse osas ning teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista selle perioodi eest välja võlgnevus 3367,52 eurot ja jätta menetluskulud kostja kanda.
4. Kohus ületas hageja nõude piire ja rikkus sellega oluliselt menetlusõiguse norme. TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 4 lg 2 järgi määravad hagimenetluses pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. TsMS §-s 439 sätestatakse, et kohus ei või otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud.
5. Hageja esitas

§ 108

alusel nõude mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis tagasiulatavalt 1 aasta eest alates hagi esitamise päevast – 09.07.

1. Hageja ei esitanud nõuet elatise võlgnevuse väljamõistmiseks perioodi kohta alates 09.07.2014 kuni 30.11.
2. Kohus rikkus oluliselt menetlusõiguse norme, kui mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse, mis tekkis alates 09.07.2014 kuni 30.11.
3. Seetõttu tuleb maakohtu otsus tühistada osas, mille kohus mõistis kostjalt eelnimetatud perioodi eest välja võlgnevuse 1848,06 eurot.
4. Maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse norme sellega et jättis menetluskulud poolte endi kanda ja põhjendas seda sellega, et hagi rahuldati osaliselt. Hageja esitas kaks nõuet: välja mõista kostjalt hageja kasuks alates 09.07.2014 igakuine elatusraha

§ 101

lg-s 1 sätestatud miinimummääras ja välja mõista

§ 108

alusel kostjalt hageja kasuks tasumata jäetud elatis tagasiulatavalt 1 aasta eest alates hagi esitamise päevast, s.o alates 09.07.

1. Kohus rahuldas mõlemad nõuded. Hagejal oli õigus nõuet vähendada ja kohus ei saanud menetluskulude jaotamisel lähtuda esialgsest nõudest. Ebaõige maakohtu seisukoht, et hagi rahuldati osaliselt.
2. Ebaõige on kohtuotsus ka osas, millega kohus tasaarvestas hageja elatisraha nõude kostja laenumaksetega (otsuse resolutsiooni p 3). Kostja ja hageja seadusliku esindaja TL ning AS SEB Eesti Ühispank vahel oli 06.09.2005 sõlmitud laenuleping nr L
3. 07.09.2010 sõlmisid hageja seaduslik esindaja TL ja kostja ühisvara jagamise lepingu, mille kohaselt jäi laenulepingust tulenev laenukohustus kostja kanda. Kostja on tasunud laenumakseid perioodil 09.07.2014-30.11.2016 kokku 3038,93 eurot.
4. Kohus tegi otsuse resolutsiooni p-s 3 täiendava otsuse, milles tasaarvestas kohtuotsuse resolutsiooni p-s 2 väljamõistetud elatise kostja poolt makstud laenumaksetega summas 1519,46 eurot. Maakohtu otsus on vastuolus VÕS § 200 lg 1 p-ga 1, mille kohaselt ei saa ülalpidamise nõuet tasaarvestada.
5. Maakohtu otsus on vastuolus ka Riigikohtu seisukohaga 26.06.2013 otsuses (tsiviilasi nr 3-2-1-78-13 (p 13), mille kohaselt kohus peab mõistma elatise välja, ning hiljem saab vanem, kellelt kohtulahendiga elatis välja mõisteti, kuigi omavahelise kokkuleppe järgi ta elatist maksma ei pidanud, nõuda makstu kokkuleppe alusel teiselt vanemalt tagasi. Seega pidi kohus tegema kohtulahendi kostjalt elatise väljamõistmiseks ilma tasaarvestamise otsuseta. 8
6. Isegi kui maakohtul oleks olnud õigus teha tasaarvestamise otsus, siis see otsus oleks ebaõige. Maakohus jättis põhjendamatult arvestamata asjaoluga, et kuna kostja keeldus laenumaksete maksmisest, oli hageja esindaja sunnitud seda tegema kostja asemel alates 15.10.2015 kuni 30.11.
7. Hageja esindaja on maksnud 2796,02 eurot /hageja 27.09.2016 vastuse lisa 1). Seega pidi maakohus tasaarvestavas otsuses suurendama väljamõistetud elatist vähemalt 2796,02 euro : 2 võrra.
8. Maakohtul puudus alus tasaarvestada hageja nõuet, kuna kostja ei ole esitatud tasaarvestamise avaldust või nõuet hageja seaduslik esindaja TL vastu. Maakohus on seotud poolte väidetega ja esitatud asjaoludega.
9. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et elatise suuruse määramisel, peab arvestama kostja poolt laenumaksete maksmist. 07.09.2010 kokkuleppes on märgitud, et hageja seaduslik esindaja TL loeb kostja poolt laenumaksete tasumise hagejale elatise maksmiseks ning mõlemad kokkuleppe osalised loevad seda lapse huvides kasutamiseks (kokkuleppe p 4.1). Selline kokkulepe on tühine vastuolu tõttu hea usu põhimõttega.
10. Vastavalt laenulepingule on laenusaajateks hageja seaduslik esindaja TL ja kostja. Puudub AS SEB Ühispank nõusolekut selleks, et hageja seaduslik esindaja TL vabaneks lepingujärgsete kohustuste täitmisest. Laenuleping kehtib ja hageja seaduslikul esindajal on lepingu järgi vastutus kohustuste täitmise eest. Ühisvara jagamise lepinguga ei ole laenulepingu tingimusi muudetud. Kuna hageja seaduslikul esindajal TLl on endiselt kohustus maksta laenumaksed, ei ole ta saanud kokkuleppe sõlmimisega soodustust laenumaksete osas. Seoses sellega on tühine kokkuleppe p-s 4.
11. sätestatud hageja seadusliku esindaja TL nõusolek, millega vähendati elatise tasumise suurust. Selline kokkulepe on vastuolus hageja huvidega, kuna see vähendab põhjendamatult elatisraha suurust. Vähemalt osa laenumaksetest on kostja ainuisiklik kohustus ja ta on selle kokkuleppega põhjendamatult rikastunud lapse elatise arvelt.
12. Laen oli võetud korteriomandi asukohaga XXX Pärnu ostmiseks ja korteriomandile on seatud hüpoteek AS SEB Ühispank kasuks. Hageja seaduslik esindaja TL, kellele korteriomand kuulub, vastutab oma korteriomandiga laenulepingu täitmise eest. See asjaolu tõendab, et hageja seaduslik esindaja ei ole saanud soodustust. Sama tõendab ka asjaolu, et kostja lõpetas alates oktoobrist 2015 laenumaksete tasumise ja hageja oli sunnitud seda ise tegema, kuna vastase juhul AS SEB Ühispank müüks hageja korteriomandi enampakkumisel laenulepingu järgsete kohustuste täitmiseks. Kostja apellatsioonkaebus
13. Kostja palub maakohtu otsuse tühistada täies ulatuses ja teha uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja kõik menetluskulud hageja kanda.
14. Maakohus leidis ekslikult, et kostja poolt tasutud laenu saab lugeda elatise tasumiseks vaid ½ osas. Kohus jättis tähelepanuta, et vastavalt ühisvara jagamise lepingu p-le 4.1.2.3 jäi kostja lahusvaraks tema, TL ja AS Ühispank vahel 06.09.2005 sõlmitud laenulepingust nr L050021738 ja selle lisast tulenevad AS Ühispank nõuded mõlema abikaasa vastu. Elatisraha maksmise kokkuleppe p-s 2.1 kinnitasid hageja seaduslikud esindajad, et elatise maksmine lepitakse kokku selliselt, et kostja tasub eelmärgitud laenulepingust tulenevad AS SEB Pank nõuded vastavalt AS-ga SEB Pank sõlmitud kokkuleppele. 9
15. Ühisvara jagamise lepingu tulemusel sai TL korteriomandi ainuomanikuks ja vabanes täies ulatuses laenu tasumise kohustusest. Kostja aga võttis endale kohustuse tasuda eelnimetatud korteriomandi soetamiseks võetud laenumakseid, mille TL luges elatise tasumise kokkuleppe p 4.1 alusel elatise maksmiseks. TL ja kostja kinnitasid elatise tasumise kokkuleppe p-s 4.1, et loevad seda lapse huvides kasutamiseks vastavalt perekonnaseaduse § 100 lg-le
17. Seega on maakohus põhjendamatult ja tõenditega vastuolus olevalt arvestanud kostja poolt tasutud laenumakseid elatisena vaid pooles ulatuses ja seda põhjusel, et kohus luges laenu perekonna huvides võetud laenuks. Samas on hageja seaduslikud esindajad ühisvara jagamise lepingu p-s 4.1.2.3 kokku leppinud, et laenukohustus on kostja lahusvara. Seega oleks kohus pidanud arvestama kostja poolt tasutud laenumaksed 100% elatise kohustuse täitmiseks. Kohus luges kostja poolt tasutuks perioodil 09.07.2014–10.09.2015 kokku 3038,93 eurot. Kohus oleks pidanud eelviidatud tõendite järgi arvestama elatise maksmiseks kogu summa, mitte sellest pool ehk 1519,46 eurot.
18. Kostja kohustus maksta elatist (võttes aluseks elatise miinimumi

§ 101

lg 1 järgi) oleks olnud alljärgnev: 09.07.2014- 31.12.2014 1017,52 eurot ja (5x177,50+ 22x5,91), 01.01.2015- 09.07.2015 1813,50 eurot (9x195,00+ 9 päeva eest 58,50 195/30x9). Seega oleks pidanud kostja maksma elatist

§ 101

lg 1 järgi 2831,02 eurot, aga tasus nimetatud perioodil pangalaenu 3038,93 eurot. Seega tasus kostja laenumaksetena isegi 207,91 eurot rohkem kui oli selle perioodi eest elatise miinimum. Alates 13.10.2015 tasus kostja elatist juba

§ 101lg-s 1 sätestatud määras ning teeb seda kuni käesoleva ajani.

Nimelt tegi maakohus 27.04.2015 tagaseljaotsuse, mille alusel kohtutäitur arestis kostja pangakontod ja laenu edasine tasumine muutus seetõttu võimatuks. Kuna hageja oli seisukohal, et laenu tasumisega ei täida kostja tema ülalpidamiskohustust, siis edaspidiste vaidluste ärahoidmiseks on kostja tasunud elatist otse hageja seadusliku esindaja pangakontole.

1. Kohus rikkus TsMS § 436 lg-t 4, mille järgi ei või kohus otsust tehes tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud. Samuti ei või kohus hinnata esiletoodud asjaolu otsuses erinevalt mõlemast poolest, välja arvatud juhul, kui kohus on juhtinud sellisele võimalusele eelnevalt poolte tähelepanu ja andnud neile võimaluse avaldada oma seisukoht. Kohtumenetluses ei tuginenud pooled asjaolule ega esitanud selles osas ka seisukohti, et kostja poolt makstud laenu saab arvestada elatise maksmisel vaid pooles ulatuses. Hageja leidis 27.09.2016 menetlusdokumendis, et kostja vastutab ainuisikuliselt laenulepingu maksete eest ja seega ei saa lugeda neid kostja poolt tasutuks elatisena. Seega on hageja nõustunud sellega, et laenulepingust tulenevad kohustused on kostja lahusvaralised kohustused. Kohus asus erinevalt poolte poolt avaldatust ja tõenditest (ühisvara jagamise leping, elatise tasumise kokkulepe) seisukohale, et tegemist oli kostja ja hageja seadusliku esindaja ühise kohustusega.
2. Kohtuotsus ei saa olla pooltele üllatuslik ja kohus ei saa asja lahendamisel hinnata asjaolusid mõlemast poolest erinevalt. Hageja on alternatiivses nõudes tunnistanud täies ulatuses laenu tasumist elatise katteks ning nõudnud ainult kokkulepitud 1500 krooni (95,87 euro) kuus ja lasteaiamaksete tasumist tagasiulatuvalt.
3. Kuna maakohtus ei tõusetunud küsimust, et kostja poolt tasutavat laenu saab käsitleda vaid pooles ulatuses elatise maksmisena ja kostja poolt tasutud laenusummad ületasid elatise miinimumi, ei pidanud kostja vajalikuks esitada tõendeid selle kohta, et kostja tasus lisaks ühisvara lepingus nimetatud laenulepingule veel laenu 04.03.2008 kostja, TL ja SEB Eesti Ühispank vahel sõlmitud laenulepingu nr 2008004192 alusel (edaspidi laenuleping 2), mille olid hageja seadusliku esindajad võtnud YYY3 asuva korteri 10 soetamiseks. Sellest laenulepingust tulenevaid kohustusi täitis kostja ainuisikuliselt, soodustades TL pooles ulatuses laenulepingust tulenevatest kohustustest.
4. Elatisraha maksmise kokkuleppe p 2.1 kohaselt kostja tasub tema, TL ja AS SEB Pank vahel 06.09.2005 sõlmitud laenulepingust nr L050021738, selle lisast nr 1, 24.08.2006 ja selle kõigist võimalikest teistest lisadest ning nende vahel sõlmitud kõigist teistest võimalikest võlaõiguslikest lepingutest (mille tagamiseks on hüpoteekidega koormatud neile kuuluvad korteriomandid, aadressiga XXX Pärnu linnas ja YYY) tulenevad AS SEB Pank nõuded vastavalt AS-ga SEB Pank sõlmitud kokkulepetele. Seega on laenulepingu 2 alusel tehtud laenumaksed käsitletavad elatisena ning selle alusel kostja poolt tehtud maksed oleks tulnud 50% ulatuses arvestada elatisena, kuna nimetatud laen ei olnud kostja lahusvara (seda ei käsitletud ühisvara jagamise lepingus) ja mille tasumise eest vastutasid mõlemad vanemad.
5. Laenulepingu 2 alusel on kostja ajavahemikul 09.07.2013-08.07.2014 maksnud laenu 1517,18 eurot, millest 1/2 on TL osa – 758,59 eurot, mida tuleks elatisena arvestada. Ajavahemikul 09.07.2014-12.10.2015 on kostja laenulepingu 2 alusel maksnud 1568,65 eurot, millest 1/2 tuleb elatisena arvestada 784,35 eurot. Kui kohus oleks toonud välja asjaolu, et kostja poolt laenulepingu alusel tehtavaid laenumakseid saab arvestada vaid pooles ulatuses, oleks kostja esitanud tõendid selle kohta, et on täitnud elatise maksmise kohustust täiendavalt laenulepingu 2 alusel summas 1542,94 eurot.
6. Alternatiivne nõue, mis tulenes elatise maksmise kokkuleppe p-de 2.
7. ja 2.3 rikkumisest esitati kohtule alles 27.09.
8. Kostja esitas koheselt vastuväite, leides et tegemist on hagi muutmisega ja ei andnud selleks nõusolekut, kuna hagi oli selleks ajaks olnud juba 2 aastat menetluses.
9. Maakohus leidis, et tegemist on alternatiivse nõudega ja seda ei ole otstarbekas eraldi menetlusse võtta (vastav kohtu teade 20.10.2016). Seega oli kohtu hinnangul tegemist uue ja iseseisva nõudega, mistõttu ei saa alternatiivse nõude puhul nõuda elatist aasta tagasiulatuvalt alates hagi esitamisest, s.o 09.07.2014, vaid alates 27.09.2015, s.o aasta enne alternatiivse nõude esitamist. Hageja ei saa nõuda alternatiivselt võlga tagasiulatuvalt aasta enne hagi esitamisest, kuna sellist nõuet ei olnud 09.07.2014 kohtule esitatud. Seega on nõue perioodi 08.07.2013-08.07.2014 kohta aegunud ja selles osas taotles kostja aegumise kohaldamist vastavalt TsÜS §-le
11. Kohus ühelt poolt nõustus, et vanemad leppisid 07.09.2010 kokku elatise maksmises muu viisil ja sõlmisid elatise tasumise kokkuleppe, mis nägi ette, et elatis loetakse tasutuks laenumaksete tegemisega kostja poolt. Vaidlust ei ole selle üle, et selle kokkuleppe alusel toimus elatise maksmine kuni 11.09.2015, mil kohtutäitur arestis kostja pangarved käesolevas kohtuasjas tehtud 27.04.2015 tagaseljaotsuse täitmiseks. 2012.a tegi kostja hageja seaduslikule esindajale ettepaneku muuta elatise maksmise kokkulepet nii, et kostja ei tasu enam kokkuleppe p-de 2.2 ja 2.3 järgi ja hageja seaduslik esindaja nõustus sellega. Hageja seaduslik esindaja ei ole varasemalt nõudnud elatise kokkuleppe p-de 2.
12. ja 2.3 täitmist, vaid esitas alles 27.09.2016, s.o ca 3,5 aasta pärast väidetavat kohustuse mittetäitmist kostja poolt nõude elatise tasumise kokkuleppe täies ulatuses täitmiseks. Nii nagu muud lepingupooled võivad ka vanemad lepingupooltena VÕS § 13 lg 1 järgi ülalpidamislepingut kokkuleppel muuta, nagu käesoleval juhul ka tehti.
13. Kostja on täitnud lapse ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt ja laps on saanud ülalpidamist

§ 101lg-s 1 sätestatud määras.

11 Vastused apellatsioonkaebustele

1. Pooled vaidlevad teineteise apellatsioonkaebustele vastu, paluvad jätta need rahuldamata ja apellatsioonimenetluse kulud vastaspoole kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega kohus mõistis ML-lt NL kasuks välja elatise võla perioodi 09.07.201330.11.2016 eest 3110,25 eurot ületavas osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse. Ringkonnakohus muudab TsMS § 657 lg 1 p 2¹ alusel otsuse põhjendusi menetluskulude jaotamise osas, jättes resolutsiooni selles osas muutmata. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Hageja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja kostja apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
3. Ringkonnakohus leiab, et põhilises osas on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub enamiku maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 alusel neid ei korda. Ebaõige on maakohtu otsus üksnes 430 euro väljamõistmise osas elatise võlana, mida ringkonnakohus käsitleb allpool, samuti maakohtu põhjendused menetluskulude jaotamise osas. Vastuseks apellatsioonkaebustele märgib ringkonnakohus järgmist.
4. Ringkonnakohus ei nõustu hageja apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus ületas nõude piire, kui mõistis kostjalt välja elatise võlgnevuse perioodi eest 09.07.201330.11.
5. Selline elatise võla väljamõistmine ei ole hagi piiride ületamine ja see ei riku hageja õigusi.
6. Hageja leiab ka ebaõigesti, nagu oleks maakohus tasaarvestanud hageja elatisraha nõude kostja laenumaksetega, mida VÕS § 200 lg 1 p 1 järgi teha ei saa. Kohus hageja väidetud tasaarvestust ei teinud. 62.

§ 100

lg 3 esimese lause järgi võivad vanemad lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Seega võivad vanemad leppida kokku ka muul viisil elatise andmises mh põhjusel, et üks vanem jätab teisele vanemale ühisvara jagamise käigus rohkem vara või soodustab mingil muul viisil teist vanemat ega nõua selle hüvitamist, kuid soovib vastutasuks, et teine vanem ei nõua temalt lapse ülalpidamiseks elatist. Sellise kokkuleppega reguleerivad vanemad kui lapsele ülalpidamist andma kohustatud isikud omavahelisi suhteid. Samas vanemate kokkulepe ei välista ega piira

§ 100lg 3 teise lause järgi üldjuhul lapse seadusest tuleneva elatisenõude esitamist.

63. Maakohus tuvastas õigesti, et hageja vanemad sõlmisid 07.09.2010

§ 100

lg 3 järgi elatisraha maksmise kokkuleppe, mille kohaselt pidi kostja täitma laenulepingust nr L050021738, selle lisadest ja muudest laenulepingutest tulenevaid kohustusi AS SEB Pank ees ja laenumaksete tasumine loeti lapsele elatise maksmiseks. Täiendavalt kohustus kostja maksma elatisraha 1500 krooni kuus ja tasuma igakuise lasteaiamaksu. Seega olid hageja vanemad leppinud kokku elatise osalises maksmises muul viisil.

1. Selline kokkulepe ei ole vastuolus hea usu põhimõttega ja ei ole tühine, nagu leidis õigesti ka maakohus. Käesoleva asja lahendamisel ei ole tähtsust asjaolul, et puudub panga nõusolek hageja ema vabastamiseks laenulepingujärgsete kohustuste täitmisest. Hageja vanemad on kokku leppinud, et neid kohustusi täidab panga ees kostja ja see 12 kokkulepe kehtib nende sisesuhtes. Hageja emal on õigus nõuda kostjalt selle kokkuleppe täitmist.
2. Ringkonnakohus ei nõustu kostja apellatsioonkaebuse väidetega, nagu oleks maakohus rikkunud TsMS § 436 lg-t 4 ja teinud üllatusliku otsuse. Kohus ei ole perekonnaasjas seotud poolte esitatud asjaolude ja seisukohtadega.
3. Ebaõige on kostja apellatsioonkaebuse väide, nagu oleks maakohus jätnud tähelepanuta, et ühisvara jagamise lepinguga jäi laenulepingust tulenev kohustus kostja kanda. Maakohus on otsuse tegemisel seda asjaolu käsitlenud. See kokkulepe ei anna alust käsitleda hageja ema saadud hüvena 100% tasutud laenumaksetest, nagu kostja ekslikult leiab. Panga ees vastutavad laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest mõlemad hageja vanemad ja ühisvara jagamise kokkulepe seda ei muuda. Seetõttu ei anna ringkonnakohus hinnangut kostja arvutustele, mis ta eelnimetatud väite alusel apellatsioonkaebuses esitas.
4. Kostja leiab ka ebaõigesti, nagu tähendaks hageja poolt alternatiivnõude ja selle põhjenduste esitamine teatud asjaolude omaksvõttu (tunnistamist, et laen tasuti täies ulatuses elatise katteks). Kohus lahendas asja hageja põhinõude alusel. Seetõttu ei anna ringkonnakohus hinnangut kostja apellatsioonkaebuse väidetele hageja alternatiivnõude esitamise asjaolude ja selle sisu kohta.
5. Maakohus täitis asja menetledes selgitamiskohustust ja juhtis poolte tähelepanu muu hulgas sellele, et pooled peavad kohtu jaoks välja tooma, millise soodustuse (hüve) sai hageja ema sellega, et kostja poolt laenukohustuse täitmine panga ees loetakse osaliselt elatise maksmiseks (II kd lk 50-53). Seega ei vasta tõele kostja apellatsioonkaebuse väide, nagu ei oleks maakohtus tõusetunud küsimust, millises ulatuses saab laenumakseid käsitleda elatise maksmisena.
6. Ringkonnakohus jätab TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta kostja apellatsioonkaebuses esmakordselt esitatud väite selle kohta, et elatise maksmisena tuleb käsitleda ka 04.03.2008 kostja, TL ja SEB Eesti Ühispank vahel sõlmitud laenulepingu nr 2008004192 (laenuleping 2) alusel tasutud laenusummasid. Kostja ei ole põhjendanud uue asjaolu esitamise lubatavust ja ringkonnakohus ei anna hinnangut sellega seonduvatele apellatsioonkaebuse väidetele.
7. Ebaõige on kostja väide, nagu oleks tagasiulatuva elatise nõue aegunud, kuna hageja sellist nõuet 09.07.2014 hagiavalduses ei esitatud. Maakohus leidis õigesti, et hageja nõue ei ole aegunud, sest ta nõudis 09.07.2014 hagiavalduses elatist ka 1 aasta eest tagasiulatuvalt.
8. Iseenesest on õige kostja apellatsioonkaebuse väide, et elatise kokkulepet võib poolte kokkuleppel VÕS § 13 lg 1 järgi muuta. Maakohus tuvastas aga käesolevas asjas õigesti, et hageja vanemad ei ole elatise maksmise kokkulepet muutnud. Kohus on seda seisukohta piisavas ulatuses põhjendanud. Ringkonnakohus ei korda selles osas maakohtu otsuse põhjendusi. 72.

§ 100

lg 3 teise lause järgi tuleb lapse elatisenõude puhul arvestada mh vanemate kokkuleppega ettenähtut, s.o vanemate kokkulepitud ülalpidamiskohustuse täitmise viisi ja korda. Eelkõige tuleb seda arvestada tagasiulatuva elatisenõude puhul, et hinnata, kas vanem on kohtusse pöördumisele eelneval ajal ülalpidamiskohustust täitnud. Kui vanem on kuni kohtule lapse elatisenõude esitamiseni vanemate kokkulepet täitnud ja kokkuleppe järgi oli lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine tagatud, ei ole üldjuhul alust kokkulepet täitnud vanemalt lapse kasuks elatist välja mõista. Küll aga ei 13 takista see vanemalt tulevikus sissenõutavaks muutuva elatise väljamõistmist lapse kasuks erinevalt kokkuleppest (vt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-78-13 p 13).

1. Maakohus tuvastas õigesti, et kostja ei täitnud kohaselt vanemate kokkulepet elatise tasumise osas ja seetõttu ei olnud hageja põhivajaduste rahuldamine tagatud. Kohus mõistis elatise tagasiulatuvalt perioodi eest 09.07.2013-08.07.2014 (1 aasta enne hagi esitamist) välja ulatuses, mille võrra kostja maksis aasta enne hagi esitamist lapsele elatist ettenähtust vähem. Maakohus tuvastas õigesti, et kostjal tekkis sellel perioodil hageja ees elatise võlg suurusega 1692,19 eurot. Ringkonnakohus ei korda selles osas maakohtu arvutuskäiku. Maakohus arvestas selles osas õigesti tasumisele kuulunud elatisega, tegelikult tasutud summade ja ka hageja ema saadud hüvega, mille ta sai seetõttu, et ei pidanud osalema ½ pangalaenu tasumises ja sai seda raha kasutada hageja ülalpidamiseks. Sellise hüvega arvestamine ei ole tõlgendatav hageja nõude tasaarvestamisena, nagu hageja ekslikult leiab. Hüve suuruse kindlakstegemisel ei oma tähtsust, et laenu tagatiseks on hageja emale kuuluv korteriomand.
2. Perekonnaseadus ei sätesta otseselt, mil viisil saab kohus elatise väljamõistmisel arvestada asjaolu, et kohustatud vanem on kohtumenetluse ajal osaliselt või täielikult täitnud ülalpidamiskohustust. Riigikohus on leidnud, et elatisehagi lahendamisel tuleb kohtul arvestada mh sellega, kui palju on laste isa hagejale elatist maksnud kohtumenetluse ajal, sest selles osas on ülalpidamiskohustus täidetud ja puudub alus hagi rahuldamiseks (vt nt lahendit nr 3-2-1-159-12 p 12).
3. Maakohus tuvastas, et perioodil 09.07.2014 kuni 30.11.2016, s.o kohtumenetluse ajal tekkis kostjal täiendav võlgnevus hageja ees suurusega 1848,06 eurot. Kohus arvestas võlgnevuse kindlakstegemisel tõendite järgi elatisemakseid, mis on tehtud perioodil 13.10.2015-07.09.2016 ja pangalaenu tasumist perioodil 09.07.2014-10.09.2015 ning soodustust, mida hageja sai seetõttu, et kostja tasus vanemate kokkuleppe alusel osaliselt elatist laenumaksena. Kokku mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja elatise võla seisuga 30.11.2016 suurusega 3540,25 eurot. Selles osas ei nõustu ringkonnakohus maakohtu otsusega ja tühistab selle osaliselt järgmistel põhjendustel.
4. Elatise võla väljamõistmisel seisuga 30.11.2016, nagu maakohus seda tegi, oleks kohtul tulnud arvestada kuni selle kuupäevani tasutud elatise maksetega. Täitemenetluse formaliseeritusse põhimõtet arvestades ei saa kostja tugineda täitemenetluses sellele, et tema elatise võlg oli kuni eelmärgitud kuupäevani tasutud elatisemaksete võrra väiksem. Ringkonnakohus leiab, et sellises olukorras oleks maakohus pidanud vahetult enne otsuse tegemist tegema kostjale ettepaneku esitada tõend kuni 30.11.2016 tasutud elatisemaksete kohta või nõudma vastava tõendi pangalt ise välja. Riigikohus on korduvalt leidnud, et lapse ülalpidamise kohustuse täitmisest tulenev elatise vaidlus ei ole tavapärane võistlev kohtumenetlus. Selles menetluses ei ole kohus seotud asjas poolte esitatud seisukohtadega ja ta võib ka omal algatusel tõendeid koguda (vt nt lahendit nr 3-2-1-21-15 p 11).
5. Ringkonnakohtu poolt asja juurde võetud JL pangakonto väljavõttega on tõendatud, et lisaks maakohtu poolt juba arvesse võetud summadele (sh pangakonto väljavõttel kajastatud 07.09.2016 tasutud summad) on hageja seadusliku esindaja pangakontole kantud 12.10.2016 hageja elatisena 215 eurot ja 16.11.2016 samuti 215 eurot. Seetõttu on kostja võlgnevus perioodi 09.07.2014-30.11.2016 eest 430 eurot väiksem kui leidis maakohus, s.o 1418,06 eurot. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista võlg perioodi eest 09.07.2013-30.11.2016 suurusega 3110,25 eurot (1692,19 eurot+1418,06 eurot). 14
6. Ringkonnakohus muudab ka maakohtu otsuse põhjendusi menetluskulude jaotuse osas. Põhjendatud on hageja apellatsioonkaebuse väide, et maakohus võrdles ebaõigesti hagi rahuldamise ulatuse kindlakstegemisel esialgses hagiavalduses märgitud summasid kohtu poolt rahuldatud nõuete summadega. Hagejal oli õigus nõuet vähendada ja kohus oleks pidanud lähtuma selles osas 27.09.2016 esitatud viimasest nõude täpsustusest. Samas ei viinud see eksimus ringkonnakohtu hinnangul menetluskulude jaotuse osas ebaõige otsuse tegemiseni.
7. Õige ei ole hageja väide, et tema hagi rahuldati täies ulatuses nii edasiulatuvalt välja mõistetud elatise kui ka tagasiulatuvalt 1 aasta eest nõutud elatise võla osas. Hageja muutis korduvalt oma nõudeid. Viimases hagiavalduse täpsustuses palus hageja kostjalt välja mõista elatise seaduses sätestatud miinimummääras alates 09.07.2014 kuni hageja täisealiseks saamiseni ja elatise võla perioodi eest 08.07.2013-08.07.2014 suurusega 2050 eurot. Maakohus rahuldas sellest 1692,19 euro suuruse nõude. Seega rahuldati hagi selles osas osaliselt ja maakohus võis sellega menetluskulude jaotamisel arvestada ning jätta need TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Ringkonnakohus leiab, et selline menetluskulude jaotus on õiglane ja maakohtu otsust ei ole vaja selles osas tühistada.
8. Hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise ja kostja apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu jäävad ka apellatsioonimenetluse kulud vastavalt TsMS § 171 lg 1 ja TsMS § 163 lg 1 alusel poolte enda kanda. Taotluse lahendamine
9. Kostja esitas apellatsioonkaebusega uued tõendid ja palus need võtta asja juurde: JL (taotluses ekslikult märgitud TL) pangakonto väljavõte perioodi kohta 07.09.201630.11.2016, laenuleping nr 2008004192 (sõlmitud 04.03.2008), ML pangakonto väljavõte perioodi kohta 09.07.2013-08.07.2014, ML pangakonto väljavõte perioodi kohta 09.07.2014- 08.07.
11. Kostja selgitas, et esitab tõendina pangakontoväljavõtte perioodi 07.09.201630.11.2016 seetõttu, et elatise maksmine toimub jätkuvalt igakuuliselt ja tõendit ei olnud võimalik esitada maakohtu poolt määratud tähajaks, s.o 27.09.
13. Laenulepingu nr 2008004192 (laenuleping 2) esitamist koos kontoväljavõttega põhjendas kostja sellega, et kohtuotsus oli üllatuslik, sest kohus luges tema poolt laenulepingu 1 alusel tehtud laenumakseid elatiseks vaid pooles ulatuses. Need tõendid tõendavad, et kostja tasus elatist ka teise laenulepingu alusel.
14. Ringkonnakohus rahuldab taotluse JL pangakonto asja juurde võtmiseks, sest see on asjakohane ja tõendab elatisemaksete tasumist kuni 16.11.2016, st enne 30.11.2016, millise seisuga arvestas maakohus välja elatise võla.
15. Muus osas jätab ringkonnakohus taotluse rahuldamata. Laenulepingule nr 2008004192 tuginemine on uus asjaolu, mille ringkonnakohus jätab TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta. Kostja ei ole põhjendanud uue asjaolu ja sellekohaste tõendite esitamise lubatavust. Reet Allikvere Iko Nõmm Ande Tänav (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) 15