TARTU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Määruse kuulutamine Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Tsiviilasja nr ja avalduse ese Kohtunik nr 2-16-14817 J.H. avaldus avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramisek

§ 156

lg 1 kohaselt omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve.

1. Kui juurdepääsuõigusega koormataval kinnisasjal on juba sobiv eratee, siis on kinnisasja omanik valdavalt kohustatud taluma tee kasutamist kinnisasja omaniku poolt, kellel ühendustee puudub. Maareformi käigus maade eraomandisse andmise ajal eeldati, et eraomanikud jätkavad teede kasutamisel välja kujunenud tavadega seal, kus juurdepääsuteed on juba välja kujunenud.
2. Puudutatud isikule M. K. (K.) kuulub Mäeküla küla, Suure-Jaani vald Karumäe kinnistu.
3. Avalikult kasutatavalt teelt Karumäe kinnistul asuvate hooneteni viib eratee, mis on põllutee.
4. Avaldaja saab avalikult kasutatavalt teelt oma kinnistule.
5. Avaldaja soovib saada lisa ligipääsu Karumäe kinnistult oma kinnistul paikneva metsamaani. Antud juurdepääsu on avaldajal vaja metsas hooldus- ning raietööde teostamiseks. Seega soovib avaldaja kasutada Karumäe kinnistul paiknevat teed ka sõidukitega, millega saab metsa hooldus- ning raietöid teha.
6. Avaldaja väidab, et pääsemiseks oma kinnisasjalt (metsast) avalikult kasutatavale teele, tuleks rajada täiesti uus tee, mis oleks võimalik aga ainult üle haritava põllumaa. Avaldaja arvates üle põllumaa tee rajamine ei ole aga mõistlik, kuna see poolitaks avaldaja põllumaa ning oluliselt väheneks haritava maa pindala (tl 3).
7. Avaldaja avalduse kohaselt on Karumäe kinnistul asuva tee näol tegemist ajaloolise põlluteega, mida on läbitud traktoriga ennemgi ning see ei ole rikkunud tee seisukorda. Kohus tahab juhtida avaldaja tähelepanu asjaolule, et traktoriga on võimalik sõita ka mööda avaldaja enda põlluserva, kust ta saaks oma metsamaani ilma Kuremäe kinnistut läbimata. Samuti on puudutatud isik ümberlükanud avaldaja väite, et puudutatud isik on ka ise oma hooneteni vedanud raskeveokitega liiva ja kruusa ning see ei ole tee olukorda rikkunud. Puudutatud isik on kohtule esitanud tõendeid, fotod, kus on näha, et raskeveokid lõhuvad antud teed (tl 48-49).
8. Puudutatud isik ei ole nõus oma kinnistul paikneva põllutee kasutamisega Kaasiku kinnistu metsahoolduseks, kuna raskeveokid rikuvad teed olulisel määral ning puudutud isik võib sattuda olukorda, kus tal ei ole võimalik enam ise avalikult kasutatavalt teelt oma kinnistul asuvate 5 hooneteni pääseda. Tee rikkumise korral kaoks puudutatud isikul ära oma vahenditega hooldatud ja parandatud tee näol igasugune juurdepääs avalikult kasutatavale teele.
9. Paikvaatlusel 08.02.2017 tuvastas kohus, et Kaasiku talu elamu koos kõrvalhoonetega jääb kinnistu nurka piirnedes üldkasutatava teega ja Karumäe kinnistuga. Kohus tuvastas, et Kaasiku kinnistul põllu lõppedes on teelt võimalik minna põllu äärest metsa poole u 10 m laiuse ala kaudu Kaasiku kinnistu metsa. Teed seal Kaasiku kinnistul ei ole. Sellel alal ei ole ka ühtegi Karumäe talu kanalisatsiooni toru. Karumäe kinnistul asuv tee kulgeb edasi talu õuel. Kanalisatsiooni imbtorud asuvad Karumäe talu õuel, mitte tee peal. Kuigi paikvaatluse ajal kattis maad õhuke lumekiht, oli tee vaatlusel nähtav. Antud tee on kaks sõidujälge, mille vahel on rohumaa.
10. Poolte kokkuleppel ei ole vaidlust juurdepääsuõiguse üle lahendada suudetud.
11. Juurdepääsu nõude rahuldamise eeldusteks

§ 156

lg-st 1 tulenevalt on juurdepääsu taotleja kinnisasjal avalikule teele juurdepääsu puudumine, taotletava juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus ja juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse.

§ 156

lg 1 eesmärk on võimaldada kinnisasja omanikule vajalik juurdepääs avalikult teelt üle teise kinnisasja oma kinnisasjale nii, et võimalikult vähe koormata koormatava kinnisasja omaniku huve. Seega juurdepääsu nõude rahuldamise esimene eeldus on avalikult teelt vajaliku juurdepääsu puudumine hageja kinnisasjale. Juurdepääsuõiguse andmise otsustamisel peab kohus kaaluma hageja võimalusi pääseda oma kinnisasjale ilma kostja kinnisasja sõidukitega läbimata, kaaluma koormatava kinnisasja omanike huve, lähtudes konkreetsetest asjaoludest.

§ 156

lg 1 on alust kohaldada siis, kui kinnisasja omanikul puudub võimalus pääseda avalikult kasutatavale teele talle endale või teisele isikule kuuluvat teed mööda ning tal ei ole võimalik rajada oma kinnisasja kaudu vajalikku juurdepääsuteed avalikult kasutatavale teele. 13. Lahendades

§ 156

lg 1 alusel esitatud juurdepääsu nõuet, tuleb esitatud asjaolude alusel arvestada seda, kas avaldajal on võimalik saada juurdepääs oma kinnisasjale mujalt kui puudutatud isiku kinnistu kaudu. Asjaolu, et juurdepääs teise kinnisasja kaudu võib olla selle omanikule vähem koormavam kui puudutatud isikule tema kinnisasja kaudu, võib olla üheks hagi rahuldamata jätmise aluseks. 14. Juurdepääsuõiguse andmise nõude (

§ 156

lg 1) näol on tegemist taotlusega kohtule lahendada poolte huvide kaalumisel õiglusest lähtudes kinnisasjale juurdepääsu küsimused. Naaberkinnisasjade omanike õigused tasakaalustavad vastastikku üksteist ja nendega tuleb vastastikku arvestada, et oleks võimalik inimeste mõistlik ühiselu.

1. Isegi siis, kui avaldaja kinnistuga külgneb avalik tee, tuleb juurdepääsu nõude lahendamisel kaaluda, milliseid kulutusi peab avaldaja tegema oma metsamaalt avalikule teele pääsemiseks ning kas puudutatud isiku kinnisasja juurdepääsuõigusega koormamine võiks olla avaldaja jaoks oluliselt odavam ja puudutatud isikut kui kinnisasja omanikku vähem koormav. Seega tuleb arvestada nii juurdepääsu nõudva kui koormatava kinnisasja omanike kõiki huve ja asjaolusid kinnisasjade kasutamisel.
2. Riigikohus on mitmes lahendis märkinud, et

§ 156

lg 1 eesmärk on võimaldada kinnisasja omanikule vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt tema kinnisasjale üle teise kinnisasja nii, et koormatakse võimalikult vähe koormatava kinnisasja omaniku huve. Kui isikul on juba juurdepääs avalikult kasutatavale teele, siis on Riigikohus asunud seisukohale, et vähemalt üldjuhul ei pea kinnisasjale tagama täiendavat juurdepääsu üle teise isiku kinnisasja, kuna

§ 156

lg 1 neljanda lause kohaselt tuleb juurdepääsu määramisel arvestada ka koormatava kinnisasja omaniku huve (RKTKo 3-2-1-41-08 p 21).

1. Autoga juurdepääsu võimaldamine üle teise isiku kinnisasja peab olema eraldi põhjendatud, eriti kui juurdepääs avalikult teelt on kinnisasjale juba olemas (RKTKo 3-2-1-41-08 p 21).
2. Kohus peab huvide kaalumisel arvestama tekkida võivaid kulutusi, varasemaid kasutamise tavasid, juurdepääsu koormatust jm olulisi asjaolusid.
3. Kohus veendus paikvaatlusel, et Karumäe kinnistul asuv tee on põllutee, kus on kaks sõidujälge ja nende vahel näha rohumaa riba. Avaldaja on esitanud kohtule foto tee kohta (tl 41), kus on selgelt näha, et tegemist on põlluteega, mida tee omanik on hooldanud ja heina ära niitnud. 6
4. Kohus veendus paikvaatlusel, et avaldajale kuuluv Kaasiku talu metsamaa ei ole kinnisasja eraldiseisev osa, metsamaa piirneb kinnistul oleva põllumaaga. Hoonete alune maa ja põllumaa piirnevad avaliku teega, metsamaa asub vaadatuna avalikult teelt põllumaa taga (tl 7). Põllumaa ja metsamaa vahel on suuremas osas kraav, Karumäe kinnistu poolses osas umbes 10 m ulatuses kraavi ei ole.
5. Avaldaja on väitnud, et tegemist on ajaloolise põlluteega ja esitanud tõendi end. Karumäe talu kohta, mis on koostatud
6. aastal ja kus on märge põllutee. Samuti on avaldaja väitnud, et ajalooliselt on kõnealuse tee näol tegemist vana kolhoosi teega, mida avaldaja ka kuni erastamiseni (aastal 1999) probleemideta kasutas.
7. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, et tegemist oleks ajaloolise teega. See tee läheb üle põllu kuni Karumäe talu hooneteni ja ilmselt seda ongi kasutanud nimetatud talu (hoonete) omanikud. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, et see oleks olnud mistahes ajal avalik tee.
8. Avaldaja arvates üle põllumaa tee rajamine ei ole mõistlik, kuna see poolitaks avaldaja põllumaa ning oluliselt väheneks haritava maa pindala. Kohus leiab. et selline väide ei ole põhjendatud. Metsani on võimalik minna mööda oma põllu (ühtlasi ka kinnistu) äärt ja seda nii jalgsi kui sõiduvahenditega, see ei poolita põldu kuidagi ja ei vähenda ka oluliselt haritava maa pindala. Kui tee rajada kinnistu Karumäe kinnistuga piirnevasse äärde, väheneb haritava maa pindala kõige vähem (vt.tl 7).
9. Vaidlus kinnisasjal asuvale metsale juurdepääsuõiguse tagamiseks tuleb lahendada poolte huvide kaalumise teel.
10. Kohus leiab, et avaldaja huvi juurdepääsu saamiseks oma metsani üle puudutatud isiku kinnisasja ei kaalu üles puudutatud isiku huvi oma kinnisasja kasutamise keelamise vastu. Kohus on arvestanud praegust reaalset olukorda, tekkida võivaid kulutusi, varasemaid kasutamise tavasid, juurdepääsu koormavust puudutatud isikule. Kui võrrelda avaldaja huvi, mis seisneb üle puudutatud isiku kinnistu oma metsani pääsemises ning puudutatud isiku huvi, mis seisneb selles, et juurdepääs ei läheks üle temale kuuluva Karumäe kinnistu põllutee, mis võib rikkuda tee selliselt, et puudutatud isik ei saaks enam ise oma kinnistul asuvate hooneteni, siis kaalub puudutatud isiku huvi üles avaldaja huvi. Avaldajal on võimalus puudutatud isiku kinnistut läbimata pääseda metsani mööda oma põlluserva, mis on traktoriga ja ka jalgsi läbitav ning avaldaja nõue kohustada puudutatud isikut taluma koormatist avaldaja kasuks ei ole põhjendatud. Kohus arvestab asjaoluga, et puudutatud isik on ise oma kinnistul olevat põlluteed hooldanud ja parandanud ning avaldajal on oma põllu peal võimalik täpselt samamoodi toimida. Samuti ei ole põllutee rajamine niivõrd kulukas, et peaks kaaluma üle puudutatud isiku huvi oma ainsa juurdepääsu tee säilimiseks. Menetluskulude arvestus
11. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
12. Kohus leiab, et kohtukulud tuleb jätta menetlusosaliste endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Silvi Maiste Kohtunik 7