Obsah (7)

§ 174§ 177§ 477§ 175§ 138§ 144§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Nele Seping Kohtujurist Ülle Nõu Määruse tegemise aeg ja koht 14. veebruar 2017, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-15972 Tsiviilasi Xxxxhag

) § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 174

lg 3 järgi maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 174

lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

§ 177

lg 2 alusel, kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. 5.

§ 174

lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus

§ 477

lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14).

§ 175

lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 6.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 järgi kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 144p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

1. Esmalt annab kohus hinnangu kostja kohtukuludele. Kostja kohtukuluks on taotluse esitamisel tasutud riigilõiv 175 eurot. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga.
2. Edasi kontrollib kohus kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kostjale on osutatud õigusabi 4 tundi minutit tunnihinnaga 80 eurot/h (käibemaksuta).
3. Riigikohtu senises praktikas on peetud mõistlikuks advokaadist esindaja tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14; 01.06.2016 määrus tsiviilasjas 3-2-1-39-16). Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Kohus leiab, et lepingulise esindajale tasumäärad on põhjendatud.
4. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepingulisel esindajal kulunud: 12.1 14.10.2016 nõupidamiseks kliendiga seoses töövaidluskomisjonist saabunud materjalidega ja kliendile õiguslike võimaluste selgitamiseks asja läbivaatamiseks kohtumenetluses 30 minutit; 2 12.2 17.10.2016 tutvumiseks töövaidluskomisjonile esitatud materjalidega ja töövaidluskomisjoni 15.09.2016 otsusega, täiendavate tõendite kogumise avalduse esitamiseks ja õigusliku seisukoha kujundamiseks 1 tund; 12.3 21.10.2016 taotluse koostamiseks 2 tundi ja 30 minutit. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikud on kulud nõupidamisele ja materjalidega tutvumisele kokku 1 tund ja 30 minutit. Kohus leiab, et ajakulu taotluse koostamiseks on ülepaisutatud. Kohus tutvudes esitatud taotlusega on seisukohal, et esindajal ei saanud selle koostamiseks kuluda rohkem kui 1 tund, millise ajakulu loeb kohus põhjendatuks ja vajalikuks.
5. Kokku on põhjendatud kostja menetluskulud summas 375 eurot (riigilõiv 175 eurot + lepingulise esindaja kulu 200 eurot (1,5x80)). Kostja taotlus jääb rahuldamata summa 120 euro osas (taotletud 495 – rahuldatud 375). 12.

§ 177

lg 4 alusel kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 13.

§ 177

lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Seping kohtunik 3