) § 203 lõike 1 kohaselt asjaolu, et isik ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib eestkostja määrata ainult nende ülesannete täitmiseks, milleks eestkoste on vajalik. Eestkoste ei ole vajalik, kui täisealise huve saab kaitsta volituse andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu. Eestkoste seadmisel annab kohus hinnangu isiku võimele saada aru abielu sõlmimise, isaduse omaksvõtu ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. 3 2-16-19266 Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi 19.01.2017 aktist nr 30 (ekspert ) nähtub, et Xxxxkannatab nõrgamõistuslikkuse (mõõdukas vaimne alaareng käitumishäiretega, xxxx) all, mis väljendub temal olulises kognitiivsete võimete puudes. Xxxxei ole kestvalt võimeline aru saama oma tegude tähendusest ja neid juhtima. Xxxxvaimne seisund ei võimalda tal langetada otsuseid, teha tehinguid ja teostada valimisõigust. Xxxxei ole oma vaimse seisundi tõttu võimeline esinema kohtus, kuid tema kohtu poolt ärakuulamine tavapärastes tingimustes tõenäoliselt ei kahjusta tema tervist. Xxxxvajab eestkostja määramist. Xxxxei ole võimeline andma seisukohta eestkostja määramise ja eestkostja isiku suhtes. Xxxxvajab eestkostjat eluaegselt, kuna tema haiguslik seisund on püsiva iseloomuga ja pole alust prognoosida paranemist. Eestkostja ülesandeks on tagada Xxxxhuvide ja õiguste kaitse ning ööpäevaringne hooldus ja järelevalve. Eeltoodust tulenevalt on XxxxTsÜS § 8 lõike 2 tähenduses piiratud teovõimega isik. Kohtu hinnangul ei ole võimalik Xxxxhuve kaitsta volituste andmise ega abiliste kaudu ja tema üle tuleb seada eestkoste. Ekspert on ekspertiisiaktis nr 30 märkinud, et Xxxxkannatab nõrgamõistuslikkuse (mõõdukas vaimne alaareng käitumishäiretega, Xxxx) all, mis väljendub temal olulises kognitiivsete võimete puudes. Xxxxei ole võimeline andma seisukohta eestkostja määramise ja eestkostja isiku suhtes. Xxxxesindaja hinnangul ei ole Xxxxärakuulamine võimalik. Kohus on esitatud materjalide põhjal veendunud, et Xxxxei ole ilmselt võimeline oma tahet avaldama talle eestkoste seadmise küsimuses (TsMS § 524 lg 5 p 2).
lõige 1 sätestab, et juhul kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus talle eestkostja. Kohus on seisukohal, et avaldus Xxxx eestkoste seadmiseks on põhjendatud.
lõige 1 sätestab, et eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isiku-omadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. Kohus leiab, et Xxxxeestkostjaks tuleb määrata ema Xxxx, kes on Xxxxeest ka siiani hoolt kandnud ja andnud eestkostjaks hakkamise kohta oma kirjaliku nõusoleku. Xxxxisa Xxxxon nõus Xxxxmääramisega Xxxxeestkostjaks. Kohus leiab, et Xxxxon oma isikuomaduste ja võimete poolest sobilik isik täitma Xxxxeestkostja ülesandeid. Xxxxeestkostjaks määramiseks takistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. Tulenevalt asjaolust, et Xxxx tuleb seada eestkoste tema kõigi asjade ajamiseks, tuleb vastavalt TsMS § 526 lõikes 5 sätestatule tunnistada Xxxxka valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja hääleõiguse kaotanuks. Kohus on seisukohal, et tulenevalt kõigest eeltoodust tuleb asuda seisukohale, et Xxxxei ole võimeline aru saama ka perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. TsMS § 526 lõike 2 punkti 5 kohaselt märgitakse kohtumääruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ei või nimetatud aeg olla pikem kui 5 (viis) aastat määruse tegemisest alates.
lõike 4 kohaselt kontrollib kohus hiljemalt iga viie aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada, tehes selle kohta määruse. Kooskõlas
Kohus võib eestkostjale teha ettekirjutusi tema ülesannete täitmiseks ning nende järgimata jätmise korral on kohtul õigus eestkostja tema ülesannetest vabastada. Vastavalt
lõikele 1 esitab eestkostja kohtule kirjaliku nimekirja eestkostetava vara kohta mõistliku aja jooksul eestkoste määramisest arvates. Tulenevalt nimetatud seadusesättest kohustab kohus esitama eestkostjat eestkostetava vara nimekirja eestkoste seadmise aja seisuga 1 (ühe) kuu jooksul ning koos vara nimekirjaga tuleb eestkostjal esitada kohtule ka Xxxxvara tõendavad dokumendid.
lõike 1 kohaselt võib kohus igal ajal nõuda eestkostjalt informatsiooni tema ülesannete täitmise kohta ning sama paragrahvi lõike 2 kohaselt peab eestkostja esitama kohtule igal aastal kirjaliku aruande eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. Igapäevaseks ülalpidamiseks tehtud kulutuste kohta näidatakse aruandes ära igas kuus keskmiselt kuluva summa suurus ja neid tõendavaid dokumente ei lisata. Kohus kohustab Xxxx´t esitama eestkostja aruande kohtule iga aasta 10. aprillil. Vastavalt
lõikele 2 peab eestkostja, juhul kui ta saab teada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada, sellest teatama kohtule ja valla- või linnavalitsusele. Sama kehtib asjaolude kohta, mis võimaldavad eestkostja ülesandeid piirata või laiendada. Kohus selgitab, et vastavalt
lõikele 5 peab eestkostja eestkostetava vara valitsema hea eestkostja hoolsusega. Eestkostja vastutab oma kohustuste süülise rikkumisega tekitatud kahju eest.
lõike 3 kohaselt peab eestkostja hoidma enda ja eestkostetava vara eraldatuna ega tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides ning taotlema vastavalt
kohtult eelneva nõusoleku, et: 1) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust; 2) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisomandi ülekandmisele või kinnisasjaõiguse tekkimisele, ülekandmisele või lõppemisele suunatud nõuet; 3) kohustuda tegema käesoleva paragrahvi punktides 1 ja 2 nimetatud käsutusi; 4) sõlmida eestkostetava nimel kinnisasja või kinnisasjaõiguse tasulisele omandamisele suunatud lepingut; 5) anda kasutusse eestkostetavale kuuluvat kinnisasja. Samuti on vastavalt
Näiteks ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta: teha tehingut, millega eestkostetav võtab kohustuse käsutada kogu oma vara, pärandit, tulevast seaduslikku pärandiosa või tulevast sundosa, loobuda pärandist, annakust või sundosast ega sõlmida pärandvara jagamise lepingut, sõlmida ettevõtte või selle organisatsiooniliselt iseseisva osa omandamisele või võõrandamisele suunatud lepingut, samuti ettevõtte käitamisele suunatud seltsingulepingut, võtta laenu jne. Vastavalt
lõikele 2 on vaja kohtu eelnevat nõusolekut ka eestkostetava eluruumi üürilepingu ülesütlemiseks või lõpetamiseks ja üle nelja-aastase tähtajaga kestvuslepingute sõlmimiseks. Kui eestkoste seatakse eestkostetava kõigi asjade ajamiseks, teatab kohus TsMS § 531 lg-st 6 tulenevalt sellest ka valijate nimekirja pidavale asutusele. TsMS § 172 lõige 3 sätestab, et täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise menetluse kulud võib jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Kohus jätab avalduse esitamisel tasutud riigilõivu avaldaja kanda ning puudutatud isikule Xxxx riigi õigusabi korras õigusabi osutanud esindajakulu ning tasu ekspertiisi teostamise eest Eesti Vabariigi kanda. 5 2-16-19266 /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.