2-16-16881 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Aleksandr Kondrašov Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtujurist 09. jaanuar 2017. a, Tallinn,

) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§ 97

p 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.

§ 101

lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 18.12.2015 vastu võetud Vabariigi Valitsuse määruse nr 139, so „Töötasu alammäära kehtestamine“, kohaselt on alates 01.01.2016 kehtestatud kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 430 eurot. Seaduses sätestatud igakuise elatise suurus on pool kuupalga alammäärast ja

1. a moodustas see summa 215 eurot. Kohus selgitab, et sama määruse kohaselt on alates 01.01.2017 kehtestatud kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 470 eurot, millest tulenevalt moodustab käesoleva kohtuotsuse tegemise hetkel seaduses sätestatud igakuise elatise suurus 235 eurot. Hagejate elatise nõuet tõendab kanne rahvastikuregistris, millest nähtub, et kostja on hagejate isa ja seega on hagejad õigustatud kostjalt ülalpidamist saama. Lähtudes eeltoodust tuleb XXXX´ilt välja mõista igakuine elatis miinimumsummas (½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära) hagejate kasuks nende ülalpidamiseks alates hagi esitamisest 2 2-16-16881 02.11.2016 kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Elatise summa muutub koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega.
2. Käesolevas asjas paluvad hagejad kostjalt välja mõista ka elatise tagasiulatuvalt perioodi 02.11.
3. a kuni 01.11.
4. a eest summas 1 705 eurot kummagi hageja kasuks.

§ 108

kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus leiab, et hagejate nõue tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele osaliselt ning kohus peab põhjendatuks kostjalt välja mõista kummagi hageja kasuks elatise tagasiulatuvalt ajavahemiku 02.11.2015 kuni kohtule hagiavalduse esitamisele eelnenud päevani 01.11.2016 (sealhulgas) eest summas 1 640,70 eurot (arvutuskäik: 02.11.2015.a kuni 30.11.2015.a 195/30x29=188,5 eurot; ajavahemik 01.12.2015.a. kuni 31.12.2015.a. 195x1=195 eurot; ajavahemik 01.01.

1. a kuni 31.10.
2. a 215x10=2150 eurot; ajavahemik 01.11.2016.a. kuni 01.11.2016.a. 215/30x1=7,2 eurot, millest kohus arvestab maha hagejate poolt hagiavalduses märgitud summa kostja poolt nimetatud perioodil kummalegi hagejale tasutud elatise summas kokku 900 eurot).
3. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Juhindudes TsMS § 174 lgst 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hagiavalduse esitamise hetkel kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei nõutud elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu ning ka tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et pooled oleks menetluses kandnud muid kulusid. Seega ei ole käesolevas asjas menetluskulusid, mille rahalist suurust saaks kohus kindlaks määrata. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov kohtunik 3