Obsah (6)

§ 404§ 5§ 444§ 173§ 168§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Osaliselt õigeksvõtul põhinev otsus) Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Fred Fisker Otsuse tegemise aeg ja koht 12. jaanuar 2017.a, Tallinn, Tartu mnt kohtum

§ 404

lg 1 kohaselt kirjalikus menetluses, lähtudes poolte nõusolekust.

§ 5

lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.

1. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg-te 1 ja 4 alusel antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. Lapse ülalpidamise ulatust reguleerib PKS § 99, mille lõigete 1 ja 2 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (sh lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist (PKS § 108).
2. Kohus loeb dokumentaalsete tõenditega tõendatuks, et XXXX ja XXXX ühine poeg XXXX (hageja) on sündinud 20.03.
3. Lapsevanemad elavad eraldi. Hageja elab ema juures. Pooltel on lapse suhtes ühine hooldusõigus. Toodud asjaolusid pooled ei vaidlusta.
4. Hageja ülalpidamiseks kulub lapse emal igakuiselt 400 eurot kuus. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuine elatis summas 200 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni. 07.12.2016 esitatud vastuses võtab kostja hagi osaliselt õigeks, kostja on nõus tasuma 2 alates 01.10.2016 elatist 200 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni. Lisaks on kostja nõus tasuma perioodi oktoober, november ja detsember 2016 eest hagejale kokku 300 eurot. 8.

§ 444

lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.

1. Tulenevalt eeltoodust kohus rahuldab hagi osaliselt õigeksvõtul põhineva otsusega ja mõistab kostjalt hageja kasuks elatise summas 200,00 eurot kuus alates 04.11.2016 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Samuti mõistab kohus välja kostja nõusolekul hageja kasuks elatise võlgnevuse perioodi oktoober, november ja detsember 2016 eest kokku summas 300,00 eurot.
2. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise võlgnevus tagasiulatuvalt perioodi 01.10.2015 kuni 01.10.2016 eest kogusummas 2400 eurot. PKS § 108 lg 1 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.
3. Kostja palub jätta rahuldamata elatise võlgnevuse nõude summas 2400 eurot. Kostja vastuväite kohaselt on kostja hageja kasuks tasunud elatist perioodi 01.10.201501.10.2016.a eest summas 2400,00 eurot. Kostja maksab ja on maksnud hagejale elatist poolte vahelise (hageja esindaja ja kostja) kokkuleppe järgi alates 20.01.2013 summas 100 eurot kuus.
4. Kohus leiab, et elatiste väljamõistmine tagasiulatuvalt ei ole põhjendatud ega tõendatud. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-136-13 p-s 12 asunud seisukohale, et „PKS § 108 järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kolleegiumi hinnangul on nimetatud sätte mõtteks kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Kostja on kohtule tõendanud pangakonto väljavõttega (lk 52) elatise maksete tasumist alates 20.01.2013 kogusummas 4150 eurot. Seega on kostja ülalpidamise kohustust täitnud, hageja on elatise rahad vastu võtnud ega ole perioodil 01.10.2015 kuni 01.10.2016 elatise suurust vaielnud. Kohtu hinnangul paneks antud juhul elatise tagasiulatuv väljamõistmine kostja tõenäoliselt raskesse olukorda ning oleks kostjale ebamõistlikult koormav, arvestades, et käesoleva kohtuotsusega mõistab kohus välja lapse ülalpidamise kulud. Lisaks märgib kohus, et puuduvad tõendid, et hagejad oleks ajavahemikus 01.10.201501.10.2016 nõudnud kostjalt ülalpidamiskohustuse enamat täitmist. Sellise nõude esitamise ja tõendamise kohustus on hagejal.
5. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata tagasiulatuva elatise nõude perioodi 01.1.2015- 01.10.2016 eest summas 2400,00 eurot. 14.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 168

lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Käesoleval juhul on kostja hagi kohe õigeks võtnud, samuti on hageja ülalpidamiskohustust täitnud ning antud juhul oleks hagejal menetluskulude kandmise kohustus. Samas näeb

§ 162

lg 4 ette, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle 3 kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et menetluskulude lapse kanda jätmine oleks äärmiselt ebaõiglane ning ebamõistlik. Sellest tulenevalt jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik 4