← Eesti

2-16-18191/13

Obsah (9)§ 467§ 661§ 430§ 428§ 432§ 459§ 173§ 168§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Marge Tamme Määruse tegemise aeg ja koht 13. märts 2017.a, Valga kohtumaja Tsiviilasi G.Õ. ja P.Õ. hagi S.Õ. vastu elatise nõudes Tsiviilasja number 2-16-1819

§ 467lg 5).

5. Määrus toimetada kätte hagejate esindajale ja kostjale Edasikaebamise kord ja tähtaeg Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on vastavalt poolte kokkuleppele 5 (viis) päeva määruse kättetoimetamisest alates (

§ 661lg 4 I alt).

ASJAOLUD

  1. G.Õ. ja P.Õ. esitasid 05.12.2016.a seadusliku esindaja kaudu hagi S.Õ. vastu elatise nõudes. 07.03.2017.a toimunud kohtuistungil jõudsid pooled kokkuleppele ning palusid kohtul kinnitada kompromiss. KOHTU SEISUKOHT
  2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg 1 sätestab, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga; kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

§ 430

lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

  1. Käesoleval juhul on kohus seisukohal, et poolte tahe sõlmida kompromiss on tuvastatud. Kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ega riku olulist avaliku huvi ning kompromissi on võimalik täita, seega ei esine aluseid kompromissi kinnitamata jätmiseks.
  2. Pooled on kinnitanud, et nad on teadlikud, et kompromissi sõlmimise tõttu lõpetab kohus

§ 428lg 1 p 4 alusel käesolevas tsiviilasjas menetluse.

Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432). 5.

Kohus selgitab, et vastavalt

§ 459

lg 1 p 1-2 on hagejatel õigus esitada hagi kohtulahendiga kindlaksmääratud elatise muutmiseks, kui kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks on alust, näiteks kui lapse vajadused ja varaline seisund on 2 võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud (vt RKTKo 3-2-169-13 p 14 või RKTKo 3-2-1-21-15 p 10). 6. 2017.aastal on pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimummäärast 235 eurot. MENETLUSKULUD 7. Vastavalt

§ 173

lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses. 8.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kuna pooled ei ole kokku leppinud menetluskulude kandmises, siis jätab kohus menetluskulud nende endi kanda. 9.

§ 150

lg 2 p 1 alusel tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kuna vastavalt RLS § 22 lg 1 p 2 kohaselt on hagi esitamine elatise nõudes riigilõivu vaba, seega ei saa hageja taotleda riigilõivu tagastamist. /allkirjastatud digitaalselt/ Marge Tamme Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.