) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.
p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.
lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. XXXX on XXXXi isa ning seega on kohustatud andma lapsele ülalpidamist. Kuna XXXXi nõue on esitatud elatise alammääras, ei pea hageja seaduslik esindaja hageja vajadusi tõendama. Kostja on hakanud osaliselt hagejale elatist andma peale hagi kohtusse esitamist. Hageja esitas hagi 05.08.2016.a. Kostja on elatist tasunud 10.09.2016.a 215 eurot, 11.10.2016.a 215 eurot ja 26.11.2016.a 85 eurot. Seega ei ole kostja andnud lapsele ülalpidamist regulaarselt ja vähemalt seadusega ettenähtud alammääras. 2 Kostja on tulevikku suunatud elatise nõude omaks võtnud ja vaidleb täielikult vastu tagasiulatuva elatise väljamõistmisel. TsMS § 440 lg 4 kohaselt abieluasjas ja põlvnemisasjas ei ole kohus hagi õigeksvõtuga seotud. Hageja seaduslik esindaja nimetas, et laps on ööbimisega isa juures 1-2 korda kuus. Kostja vaidles vastu ja ütles, et laps ööbib tema juures rohkem, kostja seletuse kohaselt on laps tema juures koos ööbimisega kuni üks nädal ühes kuus. Kohtu seisukoht on, et kui ka laps ööbib isa juures ühe nädala kuus, ei ole see niivõrd mahukas lapse ülalpidamises osalemine, et isa juures ööbimist saaks arvesse võtta lapse ülalpidamiskohustuse jagamisel. Kostja on 2015.a lõpus ostnud hagejale tahvelarvuti hinnaga 299 eurot ja 2016.a mais mängukonsooli hinnaga 439.98 eurot ning käinud 2016.a suvel hagejaga reisil Bulgaarias. Kohus ei saa nimetatud kostja poolt tehtud kulutusi arvestada ülalpidamiskohustuse täitmiseks, kuna kulutuste tegemiseks ei olnud kokkulepet last igapäevaselt kasvatava hageja seadusliku esindajaga. Riiete, jalanõude ja mänguasjade ostmist hagejale ei ole kostja tõendanud. Kohus rahuldab hageja elatise nõude alammääras. Perehüvitiste seaduse § 15 kohaselt on peretoetuste eesmärk tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine ning § 17 lg 3 esimese aluse kohaselt lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 50 eurot.
lg 1 kohaselt on vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega peaks hageja ema kandma hageja vajadusi sama suures ulatuses kui hageja isa s.o kokku hageja ülalpidamiskulud 470 eurot kuus. 2017.a on elatise alammäär 235 eurot. Hageja vajadused on osaliselt kaetud riikliku lapsetoetusega ning hageja seadusliku esindaja ja kostja kanda jäävad käesoleval aastal lapse kulud 420 eurot kuus ning kummagi vanema kanda seega 210 eurot kuus.
kohaselt võib õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kirjalikest tõenditest ja poolte seletustest ilmnevalt ostsid kostja ja hageja seaduslik esindaja abielu ajal korteri XXXX, kus abielu lõppemise järel elavad hageja ja hageja seaduslik esindaja. Korteriga seotud kodulaenu makse on ühes kuus 338.73 eurot. Kuni juunini 2016.a tasusid hageja seaduslik esindaja ja kostja laenu võrdsetes osades s.o kumbki 169.4 eurot kuus, alates juulist 2016.a tasub hageja seaduslik esindaja laenumakset ainuisikuliselt. Korteri remondiks on võetud laen, mille kuumakse on 120 eurot kuus. Kuni juunini 2016.a tasusid hageja seaduslik esindaja ja kostja nimetatud laenu võrdsetes osades s.o kumbki 60 eurot kuus, alates juulist 2016.a tasub kostja laenu ainuisikuliselt. Kohtu seisukoht on, et korteri soetamiseks ja remondiks võetud laenu ei saa pidada ülalpidamiskohutuse täitmiseks, tegemist on hageja vanemate vaheliste varaliste küsimustega. Ülalpidamiskohustuse täitmine on see, et kostja tagab lapsele elamispinna s.o võimaldab lapsel elada temale kuuluvas korteris. Kohus määrab Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 62 lg 1 alusel kasutuseelise väärtuse ning arvestab seda osana ülalpidamiskohustusest. Hageja ja hageja seaduslik esindaja elavad 2-toalises korteris pindalaga 56m2 XXXX linnaosas. Kostjale kuulub korterist ½ mõttelist osa ehk 28m2 kaasomandis hageja seadusliku esindajaga. Sarnaste korterite üürihinnad portaali kv.ee 3 andmetel on otsuse tegemise ajal 400 ja 450 eurot kuus, seega keskmiselt 425 eurot kuus. Kostjale kuuluvat osa kasutavad kaks isikut – hageja ja hageja seaduslik esindaja. Seega on hageja poolt kasutatav mõtteline osa kostja mõttelisest osast korterist 14m2 ehk ¼ korterist. ¼ osa korteri üür on 106 eurot kuus. Nimetatud summa tuleb arvesse võtta tagasiulatuva elatise väljamõistmisel. Tagasiulatuva elatise nõue elatise alammääras on esitatud perioodi 04.08.2015.a kuni 04.08.2016.a. 2015.a oli elatise alammäär 195 eurot kuus ja 2016.a oli elatise alammäär 215 eurot kuus. Kostja ei ole tõendanud nimetatud perioodil hageja kulude kandmist muus osas kui eluasemekulude kandmisel. 2015.a eest tuleb välja mõista tagasiulatuv elatis 1 (august) x 169 – 80 = 89 eurot ja 4 (september kuni detsember) x 195 – 4 x 106 = 356 eurot, seega kokku 2015.a eest 445 eurot. 2016.a eest tuleb välja mõista tagasiulatuv elatis 1 (august) x 29 – 14 = 15 eurot ja 7 (jaanuar kuni juuli) x 215 – 7 x 106 = 763 eurot, seega kokku 2016.a eest 778 eurot. Väljamõistmisele kuuluva tagasiulatuva elatise kogusumma on 1223 eurot. Kohus kohaldas menetluses hagi tagamist, kohustades kostjat tasuma alammääras elatist. Hagi tagamine tuleb jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise ja lg 2 kohaselt kohus võib jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Kohus jätab poolte menetluskulud kostja kanda. Hageja ei ole taotlenud menetluskulude kindlaksmääramist, teadaolevaid menetluskulusid asjas ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.