← Eesti

2-16-17827/9

Obsah (4)§ 116§ 223§ 222§ 224

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-16-17827 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Pille Aver 23.veebruar 2017.a, Narva Otsuse tegemise aeg ja koht S D hagi Sportland Eesti AS vastu võlgnevus

§ 116lg 1 ja § 223 lg 3 hageja taganes lepingust.

Kuna alates 01 detsembrist 2015 kuni 14 detsembrini 2015 asus jope ekspertiisis, mis põhjustas hagejale olulisi põhjendamatuid ebamugavusi, siis oli sunnitud hageja endale talveks teise sooja jope ostma. Hageja leiab, et lähtuvalt

§ 223lg-st 1,2 kostja on oluliselt lepingut rikkunud.

Eeltoodu alusel palub hageja nõuda kostjalt välja hageja kasuks 170,95 eurot ja menetluskulud. Kostja seisukoht Kostja hagi ei tunnista, leides, et hageja väide, et kostja on lepingut lähtuvalt

§ 223lg-st 1,2 oluliselt rikkunud, ei ole aset leidnud.

Kostja soovis hageja defektseks tunnistatud toote 14.12.2015 asendada täpselt sama tootega. Asjaolu, et antud hetkeks oli nimetatud tootele rakendunud hooajaline allahindlus 30% ehk toode oli sel hetkel kaupluses müügil soodushinnaga, ei vähenda toote jaemüügihinda, mis on endiselt 179,95 eurot. Kostja pakkus hagejale lepingutingimustele mitte vastava asja välja vahetamist mõistliku aja jooksul. Hageja kinnitas, et 14.12.2015 tegi kostja ettepaneku toote vahetuseks. Seega täitis kostja seega kõiki seadustest tulenevaid nõudeid ning ei põhjustatud hagejale ühtegi põhjendamatut ebamugavust. Maakohtu põhjendused Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja peab hagejale hüvitama seoses Sportland Eesti AS kauplusest ostetud ja defektseks osutunud jopega kantud kulutused, so 175,90 eurot. Võlaõigusseaduse (edaspidi

) § 218 lg 2 esimese lause kohaselt tarbijalemüügi puhul vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale. Kohus selgitab, et

§ 222

lg 1 alusel kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui see on võimalik. Kui parandamine ei ole võimalik, on müüjal õigus asi asendada täpselt samasuguse asjaga. See tähendab, et kõik parameetrid peavad olema samad- mudel, värv ja suurus.

§ 223

lg 1 kohaselt müüjat loetakse müügilepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas ka siis, kui asja parandamine või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja keeldub õigustamatult asja parandamast või asendamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Kohus on seisukohal, et hagejal tekib õigus lepingust taganeda ja raha tagasi nõuda alles siis, kui parandamine või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja keeldub sellest või ei tee seda mõistliku aja jooksul. Näiteks kui asja pole võimalik täpselt samasuguse asja vastu asendada.

§ 223

lg 1 järgi loetakse seda müüjapoolseks lepingurikkumiseks.

§ 223

lg 2 järgi loetakse oluliseks lepingurikkumiseks ka asja parandamisega või asendamisega ostjale põhjendamatute ebamugavuste tekitamist.

§ 224

lg 1 ja 2 kohaselt ostja ei või alandada ostuhinda kui müüja parandas või asendas asja lepingutingimustele vastava asjaga või kui ostja keeldus õigustamatult vastu võtmast müüja ettepanekut asja parandamise või asendamise kohta. Hageja kinnitas ise 13.12.2015 kohtule tehtud vastuses, et 14.12.2015 tegi kostja ettepaneku toote vahetuseks. Seega leiab kohus, et kostja pakkus hagejale lepingutingimustele mitte vastava asja välja vahetamist mõistliku aja jooksul (nii kiiresti kui see osutus sel hetkel võimalikuks, et hagejale mitte põhjendamatuid ebamugavusi tekitada). Kohus on seisukohal, et kui kostja on asendanud jope lepingutingimustele vastava jopega, siis ei ole hagejal õigust nõuda ostuhinna alandamist. Kohus leiab, et asjaolu, et hageja on teise talvise üleriide mujalt ostnud, et anna hagejale õigust raha tagasi nõuda. Kohus on seisukohal, et puudub põhjus hagejale hooajalise allahindluse hinnavahe tagastada. Kohus leiab ka, et defektseks tunnistatud toote vahetamisega lepingutingimustele vastava tootega ning tehes seda seaduses ettenähtud aja jooksul täitis kostja seega kõiki seadustest tulenevaid nõudeid ning ei põhjustatud hagejale ühtegi põhjendamatut ebamugavust. Lähtudes ülalmainitust jätab kohus hageja S D hagi Sportland Eesti AS vastu võlgnevuse summas 175,90 eurot rahuldamata. Menetluskulude jaotus Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb kõik kohtukulud tervikuna jätta hageja kanda. Hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.