4-17-1422/5

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Kohtuistungi sekretär Aivi Meister Otsuse tegemise aeg ja koht 10.märts 2017, Rapla Väärteoasja number 4-17-1422 Väärteoasi Edmund Simanise süüdistuses liiklusseaduse § 227 lg 4 järgi Menetlusosalised esindajad ja isik Edmund Simanis, isikukood nende Menetlusalune 39203034214, elukoht xxxxxxx talu, xxxxxxxx küla, xxxxx vald, xxxxxx maakond, xxxxxxxxxxxxxxxxx Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuur, esindaja Aigi Baumeister (Rapla politseijaoskond, asukoht Rapla Savi 2, laane@politsei.ee) Kohtuistungi toimumise aeg 10.märts 2017 RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Edmund Simanis liiklusseaduse § 227 lg 4 järgi ja mõista karistuseks arest 18 päeva ja võtta ära sõiduki juhtimisõigus 6 kuuks liiklusseaduse § 227 lg 5 p 3 alusel. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus pööratakse täitmisele aresti osas viivitamata ja sõiduki juhtimisõiguse osas päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi täies ulatuses tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud. Kohtuotsus on kohtus kättesaadav alates 22.03.2017. Asjaolud Edmund Simanis juhtis 10.03.2017 kella 10:33 ajal Märjamaa vallas Tallinn-Pärnu-Ikla maantee 58.kilomeetril mootorsõidukit kiirusega 179 km/h +/- 6 km/h, lubatud kiirus sellel teelõigul 90 km/h, ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 83 km/h. E. Simanis rikkus sellega LS § 15 lg 1 p 1 nõudeid. E. Simanis pani seega toime LS § 227 lg 4 järgi kvalifitseeritava süüteo. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et Edmund Simanise poolt LS § 227 lg 4 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemine on täielikult tõendamist leidnud. Väärteoprotokolliga 2670,17,001159 10.03.2017 loeb kohus tuvastatuks, et E. Simanis juhtis 10.03.2017 kella 10.33 ajal Tallinn-Pärnu-Ikla 58.kilomeetril suunaga Tallinna poole mootorsõidukit Audi A8, registreerimismärgiga xxx xxx, kiirusega 179 km/h +/- 6 km/h, kus oli lubatud sõidukiiruseks 90 km/h ning ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 83 km/h. Kiirusmõõturi kasutamise protokolliga 10.03.2017.a. loeb kohus tuvastatuks, et E. Simanis juhtis 10.03.2017 mootorsõidukit Audi A8, registreerimismärgiga xxxxxx, kiirusega 179 km/h +/- 6 km/h, kiiruse piiranguks oli teelõigul 90 km/h. E. Simanis rikkus sellega LS § 15 lg 1 p 1 nõudeid. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga loeb kohus tuvastatuks, et 10.03.2017 juhtis mootorsõidukit ja möödasõitu tehes ületas kiirust. E. Simanis ei oska selgitada, miks kiirust ületas ja pidurdas mõne aja pärast, et sööma minna. Kohtuistungil E.Simanis rikkumisele vastu ei vaielnud. Kohtuistungil leidis tõendamist DVD 10.03.2017 salvestuse vaatamisega, E. Simanise ülekuulamise protokolliga, väärteoprotokolliga, E.Simanise süü omaksvõtuga kohtuistungil, et 10.03.2017 kell 10.33 Tallinn-Pärnu-Ikla mnt 58.kilomeetril sõitis mootorsõiduk Audi A8, registreerimismärgiga xxxxxx, kiirusega 179 km/h +- 6 km/h. Kiiruse piirang oli 90 km/h. Juht ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 83 km/h. Kohus leiab, et E. Simanis rikkus LS § 15 lg 1 p 1 nõudeid, pannes toime LS § 227 lg 4 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kohus leiab, et E. Simanise poolt toimepandud süüteo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Edmund Simanis on süüvõimeline ja puuduvad tema süüd välistavad asjaolud. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja ei ole väärteo menetlemisel oluliselt rikkunud väärteomenetlusõigust. E. Simanis on 10.03.2017 oma allkirjaga kinnitanud, et talle on väärteomenetluse seadustiku §-s 19 ettenähtud õigused ja kohustused teatavaks tehtud ning peale seda on võetud väärteo toimepanemise kohta ütlused. Süüdistatava E. Simanise karistamise aluseks on tema süü. Süüdistatava E. Simanise karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus KarS § 57 järgi ning raskendavad asjaolud puuduvad KarS § 58 järgi. Edmund Simanis on varem väärteokorras karistatud, tal on 14 kehtivat väärteokaristust. E. Simanis, juhtides mootorsõidukit, seadis ohtu nii enda kui teiste liiklejate elu ja tervise ning pani seega toime tahtliku liiklusseaduse raske rikkumise. E. Simanisel on samalaadse liiklusseaduse rikkumise eest 3 kehtivat karistust. E. Simanis kahetseb juhtunut ning palub jätta alles juhtimisõigus, sest vanaema sai insuldi, õde sünnitas ning juhilube on vaja töötamiseks Soomes. Seega E. Simanise mõjutamiseks edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning, lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest leiab kohus, et E. Simanist tuleb karistada arestiga 18 ööpäeva. Määratud karistus on keskmisest määrast madalamas määras, arvestades E. Simanis puhtsüdamlikku kahetsust. E. Simanis vaidleb vastu aresti kohaldamisele, kuna ettevõte võib pankrotti minna ja kõik võib halvemaks minna, 18 päeva aresti mõjuks halvasti, kuna ei ole seal kunagi olnud ega taha sinna minna. E. Simanis on võimeline trahvi tasuma, müüb auto ja korteri maha, kui vaja. Kohus ei nõustu E. Simanis seisukohaga karistuse määramise osas, kuna sõidukiiruse ületamine mõjutab õnnetusse sattumise ohtu. Suuremate kiiruste puhul on raskem õigel ajal reageerida ning õnnetust ära hoida. Suurem sõidukiirus mõjutab õnnetuse tagajärjel saadud vigastusi, suurendades vigastuste raskusastet. Juht, kes valis kiiruseks 179 km/h, on oma käitumiselt liikluses ohtlik. Lisaks enda ohustamisele ohustas E. Simanis ka teisi liiklejaid. Mootorsõidukijuht on kohustatud jälgima ja järgima ümbritsevat liikluskeskkonda, sinna alla käib ka liikluskorraldusvahenditest ja liiklusreeglitest kinnipidamine. E. Simanis ülekuulamise protokollist nähtub, et ta tunnistas, et ta ei tea isegi miks ületas kiirust. Kohus leiab, et juht, kes möödasõidul teistest mootorsõidukitest ei jälgi spidomeetrit, on liikluses väga ohtlik. Kohus leiab, et lisakaristusena tuleb võtta ära mootorsõiduki juhtimisõigus LS § 227 lg 5 p 3 järgi 6 kuuks, s.o sanktsioonis toodud alammääras, arvestades E. Simanise toodud asjaolusid, s.o mootorsõiduki juhtimisõigus on vajalik töö teostamiseks, vanaema ja õe aitamiseks. LS § 227 lg 4 järgi mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 60 kilomeetri tunnis- karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kahekümne nelja kuuni. Sama paragrahvi lg 5 p 3 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud süüteo eest kuuest kuust kuni kaheteistkümne kuuni. Kirjeldatu alusel ja juhindudes VTMS § 107 lg 1 p 1 kohus leiab, et E. Simanisele tuleb mõista arest 18 päeva ja lisakaristusena võtta ära mootorsõiduki juhtimisõigus LS § 227 lg 5 p 3 järgi 6 kuuks, s.o sanktsioonis toodud alammääras. Väärteoasjas ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. Puuduvad alused väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alusel. (allkirjastatud digitaalselt) Lea Pavelson kohtunik