Obsah (10)

§ 146§ 158§ 1§ 157§ 130§ 165§ 66§ 65§ 150§ 193

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Hannes Olev Määruse tegemise aeg ja koht 30. jaanuar 2017.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-22174 Tsiviilasi OÜ XXXX pankr

§ 146

nimetatud väljamaksete kohta Vara välistamise ja tagasivõitmisega seotud nõudeid käesolevas menetluses ei ole. Massikohustused ja pankrotimenetluse kulud on järgmised: • Pangakulu 36,28 eurot • Raamatupidamisteenus (koos käibemaksuga) 1 560 eurot • Väärtpaberikonto hooldustasu 230 eurot • Sotsiaalmaks ajutise halduri tasult 475,20 eurot • Sisendkäibemaks 170 eurot • Ajutise halduri tasu 1 114,85 eurot • Kinnipeetud kogumispensioni makse ajutise halduri tasult 28,80 eurot • Kinnipeetud tulumaks ajutise halduri tasult 296,53 eurot • Ajutise halduri kulud 250 eurot • Riigilõiv asjas nr 2-13-25535 50 eurot Pankrotitoimkond kinnitas 30.11.2016 toimunud koosolekul pankrotihalduri tasuks 7 000 eurot, millele lisandub käibemaks 1 400 eurot. Kokku on pankrotihalduri palgafond 8 400 eurot. 2 Võlausaldaja OÜ XXXX, kes soetas võlgniku pankrotivaraks olnud AS XXXX aktsiad, on tasunud nimetatud summa halduri tasu katteks. Ülejäänud vara ostuhinnast tasaarveldasid võlausaldaja ja pankrotihaldur OÜ XXXX tunnustatud nõudega. III Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa Käesolevas menetluses pankrotivarast väljamakseid võlausaldajale ei tehta. Võlausaldaja OÜ XXXX soetas seisuga 02.12.2016 võlgniku pankrotivaraks olnud AS XXXX 45 393 aktsiat hinnaga 50 000 eurot. Müügihinnast 8 400 eurot kandis OÜ XXXX üle halduri tasu katteks ning ülejäänud summa 41 600 eurot ulatuses tehti toimkonna nõusolekul tasaarveldus OÜ XXXX nõudega ulatuses, mis vastab osale, mida võlausaldajal oleks õigus saada tema poolt ostetava vara müügist saadud tulemi jaotamisel. IV Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Müümata pankrotivara puudub. Pankrotihalduril ei ole infot kolmandate isikute valduses oleva võlgniku vara kohta, seega eeldab pankrotihaldur, et selline vara käesolevas pankrotimenetluses puudub. V Andmed vara tagasivõitmise võimaluste kohta Pankrotihaldur ei ole senise pankrotimenetluse kestel tuvastanud reaalseid vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi ega ole esitanud sellekohaseid nõudeid või hagiavaldusi. VI Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud Rahuldamata osa Jrk Nõue (EUR) (EUR) nr Võlausaldaja nimi

1. OÜ XXXX 2 167 011,46 2 125 411,46 VII Maksejõuetuse tekkimise põhjustest
2. majandusaasta aruande kohaselt on OÜ-l XXXX põhitegevuseks ettevõtte omandis oleva 52,66% aktsiaosaluse juhtimine tehnoloogiaettevõttes AS XXXX. AS XXXX põhitegevusalaks on fluorestsents spektroskoopia tehnoloogial baseeruva narkootikumide tuvastamise analüsaatori NTX2000 metoodika ning seadme arendamine, tootmine ja müük. 09.05.2013 esitas võlausaldaja OÜ XXXX Harju Maakohtule avalduse OÜ XXXX pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt võlgneb võlgnik OÜ-le XXXX rahalisi kohustusi kokku 2 140 174,97 eurot. Võlgniku kohustused on muutunud sissenõutavaks osaliselt alates
3. aastast ja osaliselt alates
4. aastast. OÜ XXXX ja AS XXXX sõlmisid 21.06.2010 aktsiate vahetuslepingu millega OÜ XXXX andis AS-le XXXX 1 275 AS-i XXXX aktsia omandiõigsuse ning AS XXXX andis OÜ-le XXXX 45 393 AS-i XXXX aktsia omandiõiguse. Vahetuslepingu järgi oli XXXX AS-i XXXX aktsia väärtuseks vähemalt 89 000 000 krooni ehk 5 688 136,72 eurot. Vahetuslepingu kohaselt, kui üle antud aktsiate väärtus osutus suuremaks, kui vastu saadud aktsiate väärtus, kohustus väärtuslikumad aktsiad saanud pool hüvitama aktsiate väärtuse vahe rahas. 19.0.2010 esitas AS XXXX võlgnikule nõude aktsiate hinnaerinevusest tuleneva kohustuse täitmiseks ning palus võlgnikul tasuda AS-le XXXX 27 103 850 krooni (89 000 000 – 61 896 150) hiljemalt 19.09.
5. Võlgnik kohustust ei täitnud ning AS XXXX esitas 19.11.2010 hagi ICCMCA rahvusvaheliste ärivaidluste vahekohtusse, nõudes OÜ-le XXXX 10 000 000 krooni tasumist. AS XXXX ei nõudnud vahekohtus kogu võlgnevuse tasumist, vaid sellest ühe osa, 10 000 000 krooni, tasumist, vältimaks suuri vahekohtumenetluse kulusid. Samas ei loobunud AS XXXX selliselt nõudeõigusest ülejäänud võlgnevuse osas. 11.04.2011 otsusega rahuldas vahekohus AS XXXX hagi ning kohustas OÜ-t XXXX tasuma 3 AS-le XXXX 10 000 000 krooni ehk 639 116,49 eurot. Võlausaldaja on seisukohal, et sisuliselt tunnustas vahekohus OÜ XXXX kohustust täies ulatuses, s.o 27 103 850 krooni ehk 1 732 251,74 euro ulatuses. Vahekohus jättis menetluskulud OÜ XXXX kanda ning mõistis temalt AS-i XXXX kasuks välja menetluskulud 36 661,13 eurot. AS XXXX loovutas 23.05.2012 sõlmitud kokkuleppe ja selle 24.05.2012 sõlmitud lisaga vahetuslepingust AS-le XXXX tulenevad nõuded ja 11.04.2011 vahekohtu otsusest tuleneva menetluskulude hüvitamise nõude, sh nõuetega seotud tagatised ja kõrvalnõuded, OÜ-le XXXX. Võlgnikku on nõude loovutamisest teavitatud. 22.04.2013 sai võlgnik kätte võlausaldaja esitatud pankrotihoiatuse, kuid ei tasunud võlgnevust 10 päeva jooksul, mistõttu oli võlausaldaja sunnitud esitama pankrotiavalduse. Pankrotihaldur on seisukohal, et maksejõuetuse põhjuseks on oskuseta juhtimine ja ettevõttele tagantjärele kahjulikud tehingud, eelkõige AS-i XXXX aktsiate omandiõiguse võõrandamine. VII Arvamus pankrotiga seotud kuriteo olemasolu ja andmed kuriteost teatamise kohta Haldur ei ole tuvastanud võlgniku juhatuse liikme poolt pankrotikuritegude toimepanemist KarS süütegude tunnustel. Pankrotimenetluses kättesaadavale informatsioonile tuginedes ei ole võlgniku maksejõuetus halduri hinnangul põhjustatud võlgniku juhatuse poolt toime pandud kuriteost. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (

) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega.

§ 158

lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Kohus leiab, et pankrotihalduri taotlus OÜ XXXX (pankrotis) pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu on põhjendatud. Kohus leiab, et kuna võlgnikul puudub vara, mille arvel rahuldada võlausaldajate nõudeid, on võlgnik

§ 1

lg 2 tähenduses maksejõuetu ja kuna võlgnikul puudub ka massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks vara ning kuna ükski võlausaldaja ega kolmas isik ei ole avaldanud soovi massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti raha tasuda, tuleb menetlus lõpetada raugemise tõttu

§ 157p 2 ja § 158 lg 4 alusel.

OÜ XXXX (pankrotis) maksejõuetuse põhjusteks on pankrotihalduri hinnangul äriühingu oskuseta juhtimine ja ettevõttele tagantjärele kahjulikud tehingud, eelkõige AS-i XXXX aktsiate omandiõiguse võõrandamine.

§ 130

lg 3 sätestab, et kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks.

§ 165

lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihaldur Terje Eipre tuleb vabastada tema kohustustest OÜ XXXX (pankrotis) pankrotimenetluses pärast OÜ XXXX (pankrotis) kustutamist registrist.

§ 66

lg 1 kohaselt on halduril lisaks tasule õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud 4 vajalike kulutuste hüvitamist. Pankrotihalduri aruande kohaselt on pankrotimenetluses kantud kulusid kokku 4 211,66 eurot. Kõnealused kulud koosnevad pangakulust 36,28 eurot, raamatupidamisteenuse kulust (st käibemaks) 1 560 eurot, väärtpaberikonto hooldustasust 230 eurot, sotsiaalmaksust ajutise halduri tasult 475,20 eurot, sisendkäibemaksust 170 eurot, ajutise halduri tasust (kohtumääruse alusel) 1 114,85 eurot, kinnipeetud kogumispenisoni maksest ajutise halduri tasult 28,80 eurot, ajutise halduri tasult kinnipeetud tulumaksust 296,53 eurot, ajutise halduri kuludest 250 eurot ja riigilõivust tsiviilasjas nr 2-13-25535 summas 50 eurot. Kohus leiab, et halduri tehtud kulutused kuuluvad kinnitamisele ulatuses, milles neid varasemalt kohtumäärusega kinnitatud või määratud ei ole. Pankroti väljakuulutamisel on kohus 117.07.2013 määrusega määranud ajutise halduri tasu suuruse 1 915,20 eurot (sh sotsiaalmaks) ja ajutise halduri kulud 300 eurot (sh käibemaks). Kuna ajutise halduri tasu ning sellelt tasumisele kuuluvad maksud ja ajutise halduri kulud on juba Harju Maakohtu 17.07.2013 määrusega kinnitatud, siis puudub vajadus nende teistkordseks kinnitamiseks. Kohus leiab, et kinnitamisele kuuluvad ajavahemikul 18.07.2013 kuni 13.12.2016 kantud OÜ XXXX (pankrotis) pankrotimenetluse kulud summas 2 046,28 eurot.

§ 65

kohaselt halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

§ 150

lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt Haldur palub endale määrata tasuks 7 000 eurot, millele lisandub käibemaks 1 400 eurot. Kohus leiab, et halduri lõplikuks tasuks 7 000 eurot kinnitamine ei riku võlausaldajate ja võlgniku huve, on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega ning vastab

§ 65lg-le 11.

Kohus määrab halduri lõplikuks tasuks 7 000 eurot. Väljamakse tuleb teostada võlausaldaja OÜ XXXX poolt selleks tasutud vahendite arvelt. Pankrotihaldur on palunud tema tasu määrata büroole, mille kaudu ta tegutseb.

§ 65

lg 1 järgi kohus võib halduri tasu määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb.

§ 193lg 4 sätestab, et kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2015.

aasta

1. jaanuari, kohaldatakse ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu maksustamisele kuni
2. aasta
3. juunini kehtinud pankrotiseaduse § 23 lõigete 3 ja 4 ning § 65 redaktsiooni ning ajutise halduri või pankrotihalduri tasule lisatakse kas käibemaks või sotsiaalmaks. Kuna tasu määratakse büroole, lisandub halduri tasule käibemaks käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi 20 protsenti (KMS § 15 lg 1) summas 1 400 eurot. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt antakse likvideeritud juriidilise isiku dokumendid hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse 10 aastat kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Pankrotihaldur Terje Eipre tegi ettepaneku, et OÜ XXXX (pankrotis) dokumentide hoidjaks määrataks võlgniku juhatuse liige XXXX (isikukood XXXX). Kohus leiab, et halduri taotlus tuleb rahuldada. /digitaalselt allkirjastatud/ Hannes Olev kohtunik 5