järgi, üldmenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Jaanika Kõrgmaa Süüdistatav Deniss Lõssenko Elukoht: xxx; isikukood: 39603197025, Eesti Vabariigi kodakondsus, keskharidus, emakeel – vene keel, töökoht puudub. Varem kriminaalkorras karistatud 3-l korral, neist viimased: - 18.11.2013 Tartu Maakohtu poolt
lg 2 p 4, 7, 8 ja § 202 lg 1 järgi vangistusega 4 kuud,
lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 10 kuud vangistust, mille kandmisele kuuluv osa 4 kuud 6 päeva vangistust asendati üldkasuliku tööga 252 tundi, karistus kantud. - 19.02.2013 Tartu Maakohtu otsusega
lg 1 p 2 järgi ning
lg 2 alusel vangistusega 7 kuud 26 päeva, mis
69 lg 1 alusel asendatud üldkasuliku tööga 472 tundi, sooritamise tähtajaga 1 aasta 7 kuud. Tõkend – elukohast lahkumise keeld alates 28.10.2016. Kaitsjad Vandeadvokaat Jekaterina Jevšina RESOLUTSIOON Tunnistada Deniss Lõssenko süüdi
järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 2 alusel pöörata mõistetud vangistus 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud täitmisele 1 1-16-11551 osaliselt. Koheselt kuulub ärakandmisele 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 1, 3 alusel ei pöörata ülejäänud vangistuse osa, s.o 1 (üks) aasta täitmisele, kui Deniss Lõssenko ei pane 3 (kolme) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama aadressil xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; ning
lg 2 p 2, 21 ettenähtud kohustusi: - mitte tarvitama alkoholi; - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Karistuse kandmise alguseks lugeda 10.02.2017. Deniss Lõssenkole valitud tõkend, elukohast lahkumise keeld, muuta vahistamiseks ning võtta Lõssenko vahi alla kohtusaalis. Mõista Deniss Lõssenkolt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 705 (seitsesada viis) eurot, kaitsja Jekaterina Jevšina poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 72 (seitsekümmend kaks) eurot, kaitsja Jekaterina Jevšina poolt 24.01.2017 eelistungil osutatud õigusabi eest 120 (ükssada kakskümmend) eurot, kaitsja Jekaterina Jevšina poolt 08.-10.02.2017 kohtuistungitel osutatud õigusabi eest 168 (ükssada kuuskümmend kaheksa) eurot, uriiniproovi võtmise ja terviseseisundi kirjeldamise kulud 31 (kolmkümmend üks) eurot ja 19 senti, joobeseisundi tuvastamise ekspertiisi kulud 36 (kolmkümmend kuus) eurot. Määrata, et Deniss Lõssenkol on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 NORDEA PANK pangas, arveldusarvele nr EE873300333499990003 DANSKE BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99917700010465 ning selgitus „Deniss Lõssenko, 1-16-11551, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. I. Kohtu alla antud isiku süüdistus 2 1-16-11551 Deniss Lõssenko´t süüdistatakse selles, et ta juhtis 01.07.2015.a kella 22.48 ajal Võidu tn 7, Narva asuva maja juures mootorsõidukit Opel Omega riikliku registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (tetrahüdrokannabinooli, s.o aine, mis kuulub sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 kohaselt “Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad” lisas 1 loetletud narkootiliste ja psühhotroopsete aine I osa nimekirja, tarvitamisest põhjustatud joove). Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 2 kohaselt on joobeseisund narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Sellise käitumisega rikkus Deniss Lõssenko liiklusseaduse § 69 lg-t 1, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Sel moel pani Deniss Lõssenko toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mis on kvalifitseeritav kuriteona
II. Kohtuistung Kohtuistungil ei tunnistanud süüdistatav Deniss Lõssenko ennast süüdi ning selgitas, et 07.06.2015 ta sõitis Narva sõbra autoga, et kohtuda sõpradega. Auto Opel Omega kuulus tema sõbrale, kellega koos ta sõitis Narva. Juhiluba tal ei ole, kunagi oli tal esialgne juhiluba, aga see aegus. See tuli vahetada, aga tema seda ei teinud. Ta istus rooli juba Narvas kuna tema sõber, kel olid juhiload olemas, oli alkoholijoobes, magas tagaistmel. Kui ta istus rooli taha, siis oli ta normaalses seisundis, ta ei tundnud, et oleks narkojoobes. Tol päeval ta tegi paar lonksu lahjat alkoholi, aga eriti ei joonud ja kui istus rooli taha, siis tundis, et ta on kaine. Kaks päeva enne seda, kui ta sõitis Narva, ta tarvitas Räpinas kanepit, suitsetas sigaretti. Tol hetkel ta tundis joovet. Arvatavasti 3 tunni pärast see tunne kadus . Kui ta sõitis Narva, siis enne seda ta ei maganud kaua aega ja lisaks sõitsid nad kaua ühest Eesti otsast teise. Arvab, et tema kõrge pulss oli seotud sellega, et tal puudusid juhiload ja ta ehmus seoses sellega, et teda viiakse politseijaoskonda ja määratakse trahv, auto oli ära võetud ja sõber kadus ei tea, kuhu ning Narvas ta ei tundnud kedagi. Politsei tegi testi ja test näitas, et ta tarvitas amfetamiini, mitte kannabinooli. Ta ütles, et ta ei tarvitanud midagi ja ei nõustunud selle tulemusega. Palus, et teda viidaks haiglasse ja et oleks tehtud korduvanalüüs. Tema käte värisemine oli seotud ehmatusega. Oma tasakaaluhäiret ta seletab sellega, et ta oli väsinud, 2 päeva ei maganud. Tunnistaja xx selgitas kohtule, et kui ta töötas patrullis, siis sai välijuhilt korralduse minna Võidu tänavale, kus oli kinnipeetud kaks sõidukit, kus ühes viibis D.Lõssenko, kes oli antud hetkel siis roolis. Kohapeal ta Lõssenkoga väga ei suhelnud aga ta läks Lõssenkoga koos jaoskonda ja seal oli Lõssenko selline rahutu, pupillid olid suured ja teostasid ka alkoholitesti, mis oli negatiivne ehk ei näidanud alkoholijoovet Lõssenko väljahingatavas õhus, mis tõttu otsustasid teha narko kiirtesti, sest Lõssenko käitumine oli rahutu ja jutt oli seosesetu kohati ning oli kahtlus, et Lõssenko on võib-olla tarvitanud narkootilisi aineid. Kiirtest näitas positiivset tulemust amfetamiinile. Lõssenko ütles, et tema ei ole tarvitanud narkootilisi aineid. 3 1-16-11551 Tunnistaja xx selgitas kohtule, et 01.07.2015, hilja õhtul nad peatasid Lõssenkot Narvas, Võidu tänaval, 7 maja juures. Peatamise põhjuseks oli see, et kaks autot, Audi ja Opel, tulid kõrvalteelt ja liikusid peateele aeglustamata, veendumata, et peateelt kedagi ei tule, sõitsid järsult ilma pikivahet hoidmata, sõitsid peateele, sõitsid neist mööda ja ta veel märkas, et Opelil oli vasakpoolsel esitiival mõlk, mis andis alust arvata, et äkki on mingi avarii juhtunud või midagi, st nende autode sõidustiil oli ohtlik. D. Lõssenko oli Opeli roolis, tagumises autos. Tagaistmel keegi magas veel. Ta läks Opeli juhi juurde, selgitas, miks ta peatas ja küsis isikut tõendavat dokumenti, mille peale anti talle Eesti pass, Lõssenkoga vesteldes nägi, et Lõssenkol olid pupillid suured ja nägu õhetas, oli punane ja autost tuli tugevat alkoholilõhna, mille peale otsustas ka indikaatorvahendiga teha testi Lõssenkole ja tulemus oli 0, 1 mg/l kohta. Lõssenko käitumine oli rahutu ja oli selline õnnelik kuidagi ja Lõssenko vist ei tajunud seda olukorda. Lõssenkol ei olnud juhtimisõigust. Ekspert xxx selgitas kohtule, et ta teostas ekspertiisi narkootiliste ainete tarvitamise kohta D.Lõssenko suhtes. Kõigepealt leidis toksikoloogia labor Lõssenko uriinis tetrahüdrokannabinooli metaboliiti, siis vaatas ta ära ka indikaatorvahendi kasutamise protokolli tulemused ja siis terviseseisundi kirjeldamise, mis on arsti poolt tehtud, vaatas kokkuvõttes. Narkootilise aine sisaldust uriinis ei määrata, sest kontsentratsioon koguaeg pidevalt muutub ja see ei anna tegelikult mingit informatsiooni. Seda, et isik oli narkojoobes, määratakse pannes info kokku. See, mis leitakse uriinist, aine ja teine on see terviseseisundi kirjeldamine sinna juurde, sest ilma ei saa öelda. Kanepi tarvitamisele on iseloomulik, et on südamerütmi kiirenemine, vererõhu tõus, siis on siin antud hetkel olemas nüstagm, so silmade kiire liikumine ja mis oli siin nagu kõige olulisem, oli see, et tasakaalu- ja koordinatsioonihäiretest oli kand-varvas-kõnd sirgjoonel oli häirunud väga tugevasti. Ta andis arvamuse kategoorilises vormis seetõttu, et seadus näeb ette ainult kahte varianti, kas joove esineb või ei esine. Tavaliselt on suitsetamise järgselt kanepi toime hästi aktiivselt näha 2-3 tundi, kui on selline väga suure THC sisaldusega kanep, mis on viimasel ajal ka Eestis rohkem liikuma hakanud, siis see võib olla kuni 12 tundi ja kui on selline, et tegi õhtul paari tunnise vahega kaks-kolm sigaretti või siis tegi ka sellise ülisuure THC sisaldusega kanepit, siis võib olla mõningatel juhtudel kuni 24 tundi joobetunnused tuvastatavad. Need tunnused, mis Lõssenkol olid, need on tõepoolest kattuvad alkoholi tarvitamise tunnustega, need võivad olla ka alkoholi puhul. Aga kui võtta nüüd Lõssenko tulemused, et indikaatorvahendi protokoll, et see 0,06 mg/l on nii väike, et see ei anna füüsikalisi muutusi, seda loetakse füsioloogiliseks väärtuseks, mis siin antud hetkel on, st Lõssenkol tuvastatud joovetunnused ei saanud olla alkoholi tarvitamisest. Kohtu küsimusele (üks tunnistaja kirjeldas Lõssenko seisundit kinnipidamisel nii, et tal olid pupillid suured, nägu õhetas, oli punane, ta käitumine oli rahutu ja oli selline õnnelik kuidagi ja ta vist ei tajunud seda olukorda), missuguse aine tarvitamise tunnused need on, vastas ekspert, et kaks, mis kõige sagedamini niimoodi ette tuleb, et kõige pealt oleks, et kui on rahutus, siis oleks pigem juba extasy või amfetamiin aga mõnikord võib olla ka kanep. Kanepi tarvitamisel pupillid ka suurenevad. Kohtule on esitatud järgmised kirjalikud tõendid: 4 1-16-11551 Indikaatorvahendi kasutamise protokoll (kriminaaltoimiku lk 1), kust tuleneb, et 01.07.2015 kell 23.20 Narva linnas Deniss Lõssenko oli allutatud kontrollile, ning indikaatorvahend andis positiivse tulemuse amfetamiinile. Lõssenko ei olnud testi tulemusega nõus. Terviseseisundi kirjeldamine (kriminaaltoimiku lk 2-4), kust tuleneb, et 02.07.2015 kell 00.40 oli kontrollitud Deniss Lõssenko. Oli, muuhulgas, tuvastatud, et tema pulss on 108, vererõhk 145/100, on olemas nüstagm, kand-varvas kõnd sirgjoonel teeb vaevaga. Uuringuakt nr 1623T (kriminaaltoimiku lk 15), kust tuleneb, et Deniss Lõssenkolt oli analüüsiks võetud uriin ning tema uriinil on tuvastatud tetrahüdrokannabinooli metaboliiti olemasolu. Kohtutoksikoloogiaeksperdi hinnang (kriminaaltoimiku lk 6), kust tuleneb, et Deniss Lõssenkol tema läbivaatuse ajal (02.07.2015 kell 00.40) olid tuvastatud narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine (tetrahüdrokannabinooli) tarvitamise tunnused, esines joove. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (kriminaaltoimiku lk 7), kust tuleneb, et 01.07.2015 kell 22.48 Deniss Lõssenko oli kõrvaldatud sõiduk Opel Omega xxx juhtimiselt juhtimisõiguse omandamiseni. Sõiduki hoiukohta teisaldamise akt (kriminaaltoimiku lk 8), kust tuleneb, et sõiduk Opel Omega xxx oli teisaldadtud hoiukohta Kreenholmi 14c, Narva. Väljatrükk liiklusregistrist (kriminaaltoimiku lk 9), kust tuleneb, et Deniss Lõssenkol puudub juhtimisõigus. III. Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas Kuulanud ära süüdistatava, prokuröri ja kaitsja seisukohad, uurinud kõik kriminaalasja materjalides kogutud tõendid ning hinnanud neid kogumis, tuleb kohus järeldusele, et Deniss Lõssenko süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on leidnud tõendamist ning on eeluurimise poolt õigesti kvalifitseeritud. Süüdistatava Lõssenko väide, et ta istus rooli taga kainena ning väide, et temal tuvastatud käitumishäired on tingitud sellest, et ta oli väsinud kuna ei maganud kaua aega, sõitis üle terve Eesti ning oli hirmus seoses tema kinnipidamisega politsei poolt, on ümberlükatud nii tunnistajate ja eksperti ütlustega, kui ka dokumentaalsete tõenditega - uuringuakti nr 1623T ning kohtutoksikoloogiaeksperdi hinnanguga. Mõlemad tunnistajad on pööranud tähelepanu sellele, et Lõssenko oli rahutu, pupillid olid suured, ta oli selline õnnelik kuidagi ja vist ei tajunud olukorda. Eksperti ütluste kohaselt, võivad ülalnimetatud tunnused viita ka kanepi tarvitamisele. Uuringuaktiga nr 1623T on tuvastatud, et Lõssenko tarvitas just kanepit kuna tema uriinis oli leitud tetrahüdrokannabinooli metaboliit. 5 1-16-11551 Kohtutoksikoloogiaeksperdi hinnanguga on tõendatud, et Deniss Lõssenkol tema läbivaatuse ajal (02.07.2015 kell 00.40) olid tuvastatud narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine (tetrahüdrokannabinooli) tarvitamise tunnused ning esines joove. Ekspert on ka välistanud selle, et Lõssenkol tuvastatud välised tunnused võisid olla tingitud alkoholi tarvitamisest ja seostab seda just nimelt narkootilise joobega. Kohtul puudub alus seada kahtluse alla eksperti kompetentsuse ja erapooletuse ning tunnistajate usaldusväärsuse. Ülaltoodu alusel asub kohus seisukohale, et süüdistatava Lõssenko ütlused on antud selleks, et vabaneda vastutusest toimepandud kuriteo eest. Seetõttu eelistab kohus kohtuotsuse tegemisel just tunnistajate ja eksperti ütluseid ning dokumentaalseid tõendeid - uuringuakti nr 1623T ning kohtutoksikoloogiaeksperdi hinnangut. Kokkuvõtteks, kohus on seisukohal, et kohtuliku uurimise käigus on leidnud kinnitust see, et Lõssenko juhtis sõiduautot olles joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovestava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Korrakaitseseaduse § 36 lg 4 p 2 kohaselt on joobeseisund narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Antud juhul on tuvastatud nii narkootilise aine tarvitamine Lõssenko poolt kui ka see, et tema terviseseisund oli häiritud. Sellises seisundis autot juhtides, rikkus Lõssenko LS § 69 lg 1, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis ning pani toime
Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Kohus on seisukohal, et mootorsõidukit narkojoobes juhtis Deniss Lõssenko otsese tahtlusega – ta oli teadlik, et on narkootilist ainet tarvitanud, et ta on narkojooves, kuid sellele vaatamata tahtis autot juhtida ja tegi seda. Vastavalt
lg 3, isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Seega esinevad süüdistatava käitumises talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. IV. Kohtu seisukoht karistuse osas Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Samuti arvestab kohus tahtluse liiki ning süüdistatava süü astet kuriteo toimepanemisel. 6 1-16-11551 Süüdistatav Lõssenko on varem korduvalt kohtu poolt karistatud. Viimasel kahel korral oli ta karistatud vangistusega, mis oli asendatud ÜKT-ga, pärast mida Lõssenko pani ikkagi toime uue tahtliku kuriteo. Sellega seoses kohus on seisukohal, et Lõssenkot on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest üksnes vangistusega ning rahaline karistus antud juhul kohaldamisele ei kuulu kuna karistus uue, tahtlikult toimepandud kuriteo eest ei saa olla eelnevast karistusest leebem. Kohus on seisukohal, et Lõssenko süüaste on keskmise suurusega. Neile asjaoludele tuginedes ning arvestades sellega, et puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, asub kohus seisukohale, et Lõssenko väärib karistust, mis on
§-s 424 ettenähtud karistuse keskmisel määral. Võttes arvesse seda, et süüdistataval on olemas alaealise lapsega pere ning tegemist on vaid ühe kuriteoepisoodiga ning seda, et kuritegu on toimepandud rohkem, kui 1,5 aastat tagasi, asub kohus seisukohale, et on võimalik ja otstarbekohane jätta karistus süüdlase suhtes tingimisi kohaldamata. Kuna tegemist on isikuga, kes on ilmselt kalduv erinevate süütegude toimepanemisele ning narkootiliste ainete tarvitamisele, tuleb kohaldada Lõssenko suhtes
ja 75 sätteid ning allutada teda käitumiskontrollile, et aidata teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, narkootiliste ainete tarvitamisest ning vähendada seeläbi uute kuritegude toimepanemise riski. Kuna Lõssenko poolt toimepandud kuritegu on tingitud narkootiliste ainete tarbimisest, siis Lõssenko distsiplineerimiseks ning uue samalaadse kuriteo toimepanemise tõenäosuse vähendamiseks peab kohus vajalikuks määrata Lõssenkole maksimaalset katseaega ning
lg 2 p 2 ja 21 ettenähtud lisakohustusi - mitte tarvitama alkoholi ja mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid katseaja jooksul. Samal ajal asub kohus seisukohale, et katseaja toime võiks Lõssenkole mõjuda oluliselt distsiplineerivamalt, kui ta on vahetult kogenud, mida kujutab endast vangistus ja milliste tegelike vabadusepiirangutega on see seotud. Selle eesmärgi saavutamiseks määrab kohus süüdistatavale šokivangistuse. V. Tõkendi valimine Kuna süüdistatavale mõistetud karistus pööratakse osaliselt täitmisele, kohaldab kohus KrMS § 130 lg 2 ja 4-1 alusel süüdistatava suhtes tõkendit - vahistamine selleks, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine ning vältida uute süütegude toimepanemist Lõssenko poolt enne kohtuotsuse jõustumisest. Süüdistatav Lõssenko on mitmel korral karistatud erinevate, sh liiklusaluste süütegude toimepanemise eest (sh joobeseisundis auto juhtimise ning narkootiliste ainete ebaseadusliku tarvitamise eest), ta pani toime uue tahtliku kuriteo varsti pärast eelneva kohtuotsusega määratud ÜKT täitmist. Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et süüdistatav Lõssenko on korduvalt juhtinud sõidukit juhiluba omamata. Niisugune käitumine näitab süüdistatava hoolimatust, ükskõiksust ja tahtmatust seaduste järgimisel. 7 1-16-11551 Ülaltoodu alusel on kohus seisukohal, et üksnes vahistamisega on võimalik tagada süüdistatava seadusekuulekat käitumist enne kohtuotsuse jõustumisest. Karistuse kandmise aega tuleb arvestada süüdistatava vahistamise hetkest. VI. Menetluskulud Tulenevalt KrMS § 180 lg 1 tuleb süüdimõistetult välja mõista menetluskulud. KrMS §-de 175 lg 1 p 9 ja 179 lg 1 p 2 alusel kuulub Deniss Lõssenkolt väljamõistmisele sundraha teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise tõttu. Kohus peab tulenevalt KrMS §-st 175 lg 1 p 3 ja 4 põhjendatuks välja mõista süüdistatavalt ka määratud kaitsjale väljamakstava tasu, uriiniproovi võtmise ja terviseseisundi kirjeldamise kulud ja joobeseisundi tuvastamise ekspertiisi kulud. Arvestades väljamõistetava summa suurust ning seda, et karistus on pööratud osaliselt täitmisele, on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulude maksmise ajatamine maksimaalseks ajavahemikuks, st üheks aastaks. Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS § 311, § 313, § 315. /allkirjastatud digitaalselt/ Innokenti Menšikov Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.