Obsah (17)

§ 118§ 213§ 274§ 200§ 120§ 121§ 119§ 63§ 64§ 16§ 32§ 57§ 692§ 61§ 69§ 61s§ 185

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja 19. jaanuar 2017, Tartu koht Kriminaalasja number 1-16-3585 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Ko

§ 118

lg 1 p 2, § 274 lg 2 p 3, § 200 lg 2 p 4, 8, § 213 lg 2 p 1 - § 25 lg 2, § 120 lg 1 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)

1. novembri 2016 otsus Apellatsioonide esitajad Etkar Tammekivi ja tema kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi Kohtuistungil osalesid Süüdistatav Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Anu Toluk Kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi Tõlk Regina Laiapea Etkar Tammekivi. Isikukood 38403272220; elukoht XXX; töökoht OÜ XXX; varem kriminaalkorras karistatud kolmel korral; tõkend vahistamine, alates 21.11.
2. RESOLUTSIOON
3. Tühistada Viru Maakohtu
4. novembri 2016 kohtuotsus osaliselt, s.o Etkar Tammekivi süüditunnistamises ja karistamises

§ 213lg 2 p 1-§ 25 lg 2 järgi.

1. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.
2. Süüdistatava ja kaitsja apellatsioonid rahuldada osaliselt.
3. Määrata Rakvere Advokaadibüroole makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Etkar Tammekivile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 189,60 (ükssada kaheksakümmend üheksa, kuuskümmend) eurot, sh käibemaks 31,60 (kolmkümmend üks, kuuskümmend) eurot.
4. Punktis 4 nimetatud menetluskulu jätta riigi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD: Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Etkar Tammekivi anti kohtu alla süüdistatuna

§ 118

lg 1 p 2,

§ 274

lg 2 p 3,

§ 200

lg 2 p 4, 8,

§ 213

lg 2 p1 - § 25 lg 2,

§ 120lg 1 järgi.

Etkar Tammekivi süüdistatakse selles, et tema: - ajavahemikul 20.11.2015 pärast kella 19.00 kuni 21.11.2015 kella 04.10-ni korteris aadressil XXX, E. Tammekivi lõi korduvalt V.S. t jalgade ja rusikatega näkku ning pähe ja keha piirkonda, tekitades talle füüsilist valu ja kehavigastusi. Sellega pani E. Tammekivi toime tervisekahjustamise tekitamise, kui sellega on tekitatud tervisehäire, mis kestab vähemalt neli kuud, s.o pani toime kuriteo

§ 118lg 1 p 2 järgi.

- ajavahemikul 22.11.2015 pärast kella 00.10 Jõhvis Ülesõidu 1 asuvas Ida prefektuuri Jõhvi arestikambris kahtlustatavana kinnipidamise järgselt politseiniku S.S. i poolt E. Tammekivi suhtes teostatava turvakontrolli käigus lõi S.S. ile üks kord rusikaga näkku vasaku silma piirkonda, millega põhjustas S.S. ile füüsilist valu ja näole punetuse. Sellega pani E. Tammekivi toime vägivalla kasutamise võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega, toime andud korduvalt s.o pani toime kuriteo

§ 274lg 2 p 3 järgi.

- ajavahemikul 16.10.2015 kell 21.00 kuni 17.10.2015 kell 13.15 XXX peksis E. Tammekivi korteriperemeest A.B. t, lõi teda mitu korda rusikate ja jalgadega näkku, pähe, kehasse, millega põhjustas A.B. le füüsilist valu, paistetuse näos ja pearingluse. Peale kannatanu peksmist E. Tammekivi viis korterist välja A.B. le kuuluvad esemed, millega A.B. le tekitati kahju 269.80 eurot. Röövimise järgselt kannatanu vormistas uue Swedbank AS-i pangakaardi ja internetiparoolikaardi maksumusega 6.00 eurot. Uue lukusüdamiku ja magnetvõtme ostu maksumus on 18.70 eurot. Kokku kahju 294.50 eurot. - ajavahemikul 23.10.2015 kella 15.00 paiku XXX sissekäigus trepil kolmanda ja neljanda korruse vahel lõi E. Tammekivi võõra vara äravõtmise eesmärgil K.B. t üks kord jalaga näkku, misjärel võttis K.B. lt käekoti, haaras tal juustest kinni ja tagus teda peaga vastu treppi. Seejärel E. Tammekivi võttis K.B. käekotist sularaha summas 21 eurot ja jättis käekoti sündmuskohale, ning tema teksapükste taskutest sularaha summas 6 eurot. Peksmisega põhjustas K.B. le haava peas kulmu piirkonnas, ninaluude murru, kolju- ja näoluude murru. Ravimisega seoses kannatanu kulutas ravimitele 27.48 eurot. Peksmise tulemusel kannatanu jope maksumusega 37 eurot oli määrdunud ja jopet ei ole võimalik kanda. 2 - ajavahemikul 04.11.2015 kell 14.30 kuni kell 18.00 XXX juures E. Tammekivi hoidis alaealist J.K. it (1999.a. sünd) õla piirkonnast kinni ning ähvardas kannatanut sõnadega, et annab peksa ja pussitab, misjärel võttis temalt mobiiltelefoni Samsung Galaxy Note4 maksumusega 806.92 eurot. - ajavahemikul 19.11.2015 kell 17.07 kuni kell 17.35 XXX juures E. Tammekivi lõi J.N. ile pudeliga pähe ja korduvalt rusikatega näkku, võttis kannatanu taskust mobiiltelefoni Samsung maksumusega 70 eurot ja rahakoti, maksumust ei oma, milles olid 5 eurot, ID kaart ja Swedbank AS-i pangakaart J.N. i nimele. Pärast seda E. Tammekivi nõudis kannatanult pangakaardi pinkoodi, kuid kannatanu seda ei öelnud. Peksmise tõttu kannatanu oli toimetatud Ida-Viru Keskhaiglasse haiglaravile, haiglas viibimise maksumus 25 eurot, ravimite maksumus 25 eurot. Varaline kahju kannatanule 125 eurot. Vägivalla kasutamise tulemina E. Tammekivi põhjustas kannatanule valu ja tervisekahjustused: lahtised haavad otsmiku- ja kuklapiirkonnas, vasakul labakäel; nahaalused verevalumid mõlema silma ümbruses; ninaluude murd; parema silmakoopa murd; peaaju pehmekelmealune verevalum paremas otsmikusagaras, mis ei ole eluohtlikud ning tavalise kulu korral põhjustavad pikaajalise tervisekahjustuse kestusega rohkem kui 4 nädalat, kuid vähem kui 4 kuud. Sellega E. Tammekivi pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, toime pandud vägivallaga, isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise, relvana kasutatava muu esemega, s.o pani toime kuriteo

§ 200lg 2 p 4, 8 järgi.

- pärast J.N. i Swedbank AS-i pangakaardi röövimist XXX juures pani E. Tammekivi 19.11.2015 kell 17:36:15 ja kell 17:38:54 toime Kohtla-Järvel Mõisa tee tn 3 asuva Swedbank AS-i pangaautomaadi kaudu J.N. i pangakontolt raha summas 1471.83 eurot väljavõtmise katse, kuid ei saanud kuritegu lõpuni viia temast sõltumata põhjustel, nimelt sisestas vale pin-koodi. Pärast pani E. Tammekivi 19.11.2015 kell 17:50:45 toime jälle Kohtla-Järvel Keskallee tn 20 asuva Swedbank AS-i pangaautomaadi kaudu J.N. i pangakontolt raha väljavõtmise katse, kuid ei saanud kuritegu lõpuni viia temast sõltumata põhjustel, sest pangaautomaat konfiskeeris pangakaardi. Sellega pani E. Tammekivi toime teisele isikule varalise kahju tekitamise katse andmete ebaseadusliku sisestamise teel, isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise, varguse, seega pani toime kuriteo

§ 213lg 2 p1 - § 25 lg 2 järgi.

- ajavahemikul 25.10.2015 kella 10.30 paiku Kohtla-Järvel Kalevi tn 27 Kalev kaupluse juures E. Tammekivi ähvardas K.B. t tapmisega. Nimelt E. Tammekivi ütles talle, et kui ta hakkab kellelegi rääkima 23.10.2015 juhtunust, siis ta tapab tema. Need E. Tammekivi sõnad andsid alust K.B. l karta oma elu pärast, kuna 23.10.2015 kasutas E. Tammekivi juba vägivalda tema suhtes kuriteo toimepanemise ajal. Sellega pani E. Tammekivi toime tapmisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, see tähendab pani toime kuriteo

§ 120lg 1 järgi.

1. Viru Maakohtu
2. novembri 2016 otsusega mõisteti E. Tammekivi süüdi

§ 121

lg 2 p 3 ja

§ 119

lg 1 järgi.

§ 63

lg 1 alusel, arvestades raskema sanktsiooni määra

§ 121lg 2 p 3 järgi, mõisteti talle karistuseks 3 aastat vangistust.

E. Tammekivi tunnistati süüdi veel

§ 274

lg 2 p 3 järgi ja mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust, tunnistati süüdi

§ 200

lg 2 p 4, 8 järgi ja mõisteti karistuseks 6 aastat vangistust, tunnistati süüdi

§ 213

lg 2 p 1 - § 25 lg 2 järgi ja mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust ning tunnistati süüdi

§ 120lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust.

3

§ 64lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõisteti E.

Tammekivile liitkaristuseks 7 aastat vangistust. Vastavalt KrMS §-le 238 lg 2 vähendati E. Tammekivile mõistetud karistust ühe kolmandiku ehk 2 aasta 4 kuu võrra mõistes karistuseks 4 aastat 8 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 21.11.

1. E. Tammekivi menetluskulud - 119 eurot ekspertiisi kulu ja 337,8 eurot kaitsja tasu kohtueelses menetluses, jäeti riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel. E. Tammekivilt mõisteti välja 1493,6 eurot menetluskulusid riigituludesse, KrMS 180 lg 3 alusel määrati tasumine ositi 12 kuu jooksul. Kohus mõistis välja tsiviilhagid kannatanute kasuks, samuti lahendas asitõenditega seotud küsimused. MAAKOHTU OTSUSE PÕHIMOTIIVID
2. Kannatanu V.S. episood

§ 118lg 1 p 2 alusel 3.1.

Maakohus luges kannatanu V.S. korduva löömise E. Tammekivi poolt tõendatuks süüdistatava ütlustega, kohtuekspertiisiaktiga nr 15E-IDI0114, kannatanu ütlustega, kannatanu ülekuulamisel tehtud fotodega, häirekeskuse stenogrammiga. Süüdistatav eitas tahtlikku rasket tervisekahjustuse põhjustamist, tunnistas ennast süüdi antud kuriteos osaliselt. 3.2. Kohus hindas seejuures, kas pekstes kannatanut korduvalt rusikate ja jalgadega näo, pea ja keha piirkonda, mis on objektiivselt tahtliku tegevuse akt, tegutses E. Tammekivi saabunud tagajärje (kuklaluu murd, mille puhul on tegemist pikaajalise raske tervisekahjustusega

§ 118mõttes) suhtes vähemalt kaudse tahtlusega.

3.3. Kannatanu ütlustest, ekspertiisiaktist ja helisalvestisest häirekeskusele ei nähtunud, et süüdistatav oleks pidanud võimalikuks raske tervisekahjustuse põhjustamist kannatanule ja möönis seda. Süüdistatava tegu on otseselt tahtlik selle objektiivsest küljest ehk E. Tammekivi teadis, et ta peksab kannatanut, tekitades talle füüsilist valu, ja jätkas peksmist ehk vähemalt möönis kannatanule füüsilise valu tekitamist. Süüdistatava tegu tuleb sel juhul kvalifitseerida

§ 121

lg 2 p 3 järgi - valu tekitava kehaline väärkohtlemine, toime pandud korduvalt (sest süüdistatav oli varasemalt süüdi tunnistatud

§ 121järgi Viru maakohtu 10.10.2011 kohtuotsusega).

3.4. Seega on tuvastatud, et süüdistatav tekitas ühe teoga kannatanule tahtlikult mitteeluohtliku ja mittepikaajalise tervisekahjustuse (nahaalused verevalumis näol ja kehal), samuti põhjustas pikaajalise tervisekahjustuse (kuklaluu murd) ettevaatamatusest. Süüdistatava tegu tuleb kvalifitseerida

§ 121

lg 2 p 3 ja 119 lg 1 kogumi järgi (vt Karistusseadustiku kommenteeritud väljaanne, 2015 lk 379). 4. Kannatanu S.S. i episood

§ 274lg 2 p 3 alusel 4.1.

Maakohus luges S.S. i ühekordse näkku löömisega E. Tammekivi poolt tõendatuks E. Tammekivi ütlustega, kannatanu ütlustega, tunnistajate M.N. , K.K. , T.P, P.R. ütlustega, asitõendi vaatlusprotokolliga. Süüdistatav tunnistas end täielikult selles episoodis süüdi ja väljendas kahetsust. 4.2. Maakohus kvalifitseeris kuriteo

§ 274lg 2 p 3 alusel, kuna süüdistatavat on 29.

märtsil 2012 Viru Maakohtu poolt karistatud

§ 274lg 1, § 275 järgi, karistus ei ole kustunud.

Kohus leiab, et süüdistatav pani kuriteo toime, tegutsedes otsese tahtlusega

§ 16

lg 3 mõttes ehk ta teadis, et lüües politseinikule näkku, kasutab ta vägivalda võimuesindaja suhtes seoses ametikohustuse täitmisega, tekitas talle füüsilist valu ja tahtiski seda. 5. Kannatanu K.B. episoodid

§ 200

lg 2 p 4 ja

§ 120järgi 4 5.1.

Maakohus luges K.B. röövimise tõendatuks kannatanu ütlustega, E. Tammekivi antud ütlustega ülekuulamisel, kiirabikaardi tõendiga traumapunktist, kannatanu patsiendikaardiga. Kohus leidis, et süüdistatava tegu – röövimine - on õigesti kvalifitseeritud

§ 200

lg 2 p 4 järgi- röövimine korduvuse tunnusel, sest süüdistatav on varasemalt Viru Maakohtu 10.10.2011 süüdi tunnistatud

§ 200järgi.

E. Tammekivi võttis kannatanult tema vara raha summas 27 eurot, kasutades selleks vägivalda- lõi kannatanu jalaga ja näoga vastu treppi. Süüdistatav pani röövimise toime, tegutsedes kavatsetult

§ 16lg 2 mõttes.

5.2. Maakohus luges kannatanu ja tunnistaja V.K. i ütlustega, süüdistatava teo omaksvõtuga tõendatuks, et E. Tammekivi ähvardas K.B. t tapmisega. Kohus kvalifitseeris ähvardamise

§ 120lg 1 järgi, süüdistatav pani teo toime otsese tahtlusega.

Süüdistatava kasutas ähvardamisel venekeelset ebatsensuurset sõna, mis vene keele kandjate seas võibki tähendada teatud kontekstis ähvardust tapmisega. Kohus nõustub, et kannatanul oli piisavalt alust karta ka ähvarduse täideviimist. Süüdistatav on tema tuttav seoses narkootiliste ainete tarvitamisega, paar päeva enne käsitas süüdistatav kannatanu suhtes jõhkrat vägivalda. 5.3. Kohtuistungil avaldas E. Tammekivi, et tunnistab end mõlemas episoodis kannatanu K.B. ga süüdi ega vaidlusta asjaolusid ja avaldab kahetsust. 6. Kannatanu A.B. episood

§ 200lg 2 p 4 järgi 6.1.

Maakohus luges A.B. röövimise E. Tammekivi poolt tõendatuks kahtlustatava ja kannatanu ütlustega, äratundmiseks esitatud protokolli, läbiotsimise protokolliga, tunnistaja I.J. i ütlustega. Kohtuistungil avaldas süüdistatav, et tunnistab ennast antud kuriteos süüdi täielikult ega vaidlusta faktilisi asjaolusid. Kohus leidis, et süüdistatav pani röövimise toime, tegutsedes kavatsetult

§ 16lg 2 mõttes.

Nimelt, ta seadis endale eesmärgiks hõivata kannatanu vara ja pidas võimalikuks, et kasutades vägivalda, surudes sellega ebakaines olekus oleva kannatanu vastupanu maha, võtabki ta kannatanu vara ära ja omastab asju. Süüdistatava tahtluse vorm tuleneb tema enda ütlustest, et tarvitades alkohoolseid jooke, nägi ta kannatanu korteris asju ja otsustas neid hõivata. Eesmärk oli saavutatud, kasutades vägivalda. Ta lõi kannatanut korduvalt kuna viimase poolt teadvuse kaotuseni, võttis asjad ära ja lahkus nendega korterist. 6.2. Kohus leidis, et E. Tammekivi tegevus antud episoodis on õigesti kvalifitseeritud

§ 200lg 2 p 4 järgi kui röövimine korduvuse tunnusel.

Isik on varasemalt kohtulikul karistatud röövimise toimepanemise eest. 7. Kannatanu J.K. i röövimise episood

§ 200lg 2 p 4 järgi 7.1.

Kohtuistungil avaldas süüdistatav, et tunnistab süüd osaliselt, ei nõustu, et tegemist on röövimisega. Kohus leidis, et süüdistatava versioon juhtunust on täielikult ümber lükatud kogutud tõenditega. J.K. i röövimine on kohtu hinnangul tõendatud kannatanu, tunnistajate S.K. ja A. Z. ütlustega ja osaliselt E. Tammekivi ütlustega. Kohus leidis, et teo toimepanemisel tegutses süüdistatav kavatsetult ehk tal oli eesmärk hõivata kannatanu vara- mobiiltelefon, milleks kasutas ta sõnalist ähvardamist. Võttes vara ära ja ähvardades sõnaliselt seadis ta eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ehk vara hõivamist ja pidas seda võimalikuks, sest kannatanu oli teo toimepanemisel alaealine, kellele mõju osutamine on võimalik ka sõnalise ähvardusega. 7.2. E. Tammekivi tegu on kohtu hinnangul õigesti kvalifitseeritud

§ 200

lg 2 p 4 järgi ehk võõra vallasasja äravõtmine selle omastamise eesmärgil, toime pandud vägivallaga, korduvuse tunnusel. Korduvuse tunnus tuleneb E. Tammekivi varasemast kehtivast karistusest

§ 2005 järgi.

E. Tammekivi võttis kannatanult tema vara, telefoni, kasutades selleks psüühilist vägivalda, ähvardades sõnaliselt. Omastamise eesmärk vara hõivamisel on kinnitatud E. Tammekivi edasise käitumisega – ta käsitas telefoni kui oma vara, algul pani panti ja siis andis müüki. 8. Kannatanu J.N. röövimise episood

§ 200

lg 2 p 4,8 järgi ja teisele isikule varalise kahju tekitamine andmete ebaseadusliku sisestamise teel katse staadiumil

§ 213lg 2 p 1 – 25 lg 2 järgi 8.1.

Maakohus luges J.N. i röövimise tõendatuks kannatanu ja tunnistaja V.S. ütluste ja süüdistatava omaksvõtuga, samuti kiirabikaardi, patsiendikaardi ja ekspertiisiakti ja sündmuskoha vaatlusprotokolliga. 8.2. Süüdistatava tegu on kohtu hinnangul õigesti kvalifitseeritud

§ 200

lg 2 p 4, 8 järgi, röövimine korduvuse tunnusel, toime pandud relvana kasutatava esemega. Korduvuse tunnus on tuletatav isiku varasemast karistusest

§ 200järgi.

Süüdistatav hõivas kannatanu vara, kasutades selleks vägivalda. Vägivalla rakendamisel kasutas süüdistatava relvana pudelit ja pudelikaela, millega tekitas kannatanule lahtised haavad pea piirkonnas. Röövimise toimepanemisel tegutses süüdistatav kavatsetult

§ 16lg 2 mõttes.

Ta seadis endale eesmärgiks kannatanu vara hõivamist ja pidas võimalikuks, et see saab teoks, kasutades eesmärgi saavutamiseks vägivalda, võttes kannatanult tema vara ära. 8.

1. Kohus luges J.N. i Swedbank pangakaardi röövimise ja pangaautomaadi kaudu J.N. i pangakontolt raha väljavõtmise katse toimepanemise tõendatuks süüdistatava omaksvõtuga, samuti V.S. ütluste, panga vastuse ja salvestisega. E. Tammekivist temast sõltumata põhjustel (sisestades vale pin-koodi), ei saanud ta tegu lõpuni viia ning teisel katsel ei saanud viia kuriteokatset lõpuni temast sõltumata põhjustel, sest pangaautomaat konfiskeeris pangakaardi. 8.
2. Süüdistatava tegu on õigesti kvalifitseeritud

§ 213

lg 2 p 1 – 25 lg 2 järgi - teisele isikule kahju tekitamine andmete ebaseadusliku sisustamise teel varalise kasu saamise eesmärgil, korduvuse tunnusel, mis jäi katse staadiumile. Korduvuse tunnust moodustab isiku varasem karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest.

§ 213

süüteokooseisu puhul on tegemist tagajärje deliktiga, mis tähendab, et tegu on lõpule viidud tagajärje saabumisel. Kahju andmete ebaseaduslikul sisestamisel ei saabunud, tegu jäi katse staadiumile, kuigi isik on teinud kõik ennast olenevat, et viia kuritegu lõpuni. Ta sisestas korduvalt PIN-koodi kuni kaart oli konfiskeeritud. Ka

§ 213

lg 2 p 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemisel tegutses süüdistatav kavatsetult

§ 16lg 2 mõttes.

Sisestades korduvalt PIN-koodi ja kasutades kannatanult röövitud pangakaarti, seadis süüdistatav endale eesmärgiks kannatanu kontol oleva raha saamist ehk varalise kasu saamist. Ta pidas võimalikuks, et varalise kasu saamine saabub, kuna tegi kõik ennast olenevat eesmärgi saavutamiseks- sisestas PIN-koodi korduvalt kuni kaardi konfiskeerimiseni. Kohtuistungil avaldas süüdistatav, et tunnistab ennast mõlema kuriteo toimepanemises süüdi. Kohtueelsel uurimisel ülekuulatud süüdistatav selgitas, et ta tunnistab kuriteo toimepanemist ja kahetseb tehtut. 9. Karistuse mõistmine 9.1. Kohus leidis, et E. Tammekivi on talle inkrimineeritavate kuritegude toimepanemises süüdi arvestades

§ 32ja 33 sätestatut, sest ta on täiskasvanu ja süüdiv.

9.

1. Varem korduvalt karistatud isikuid, kes on korduvalt toime pannud isikuvastaseid kuritegusid, ootab kohtu poolt rangem kohtlemine karistuse mõttes (vt Riigikohtu lahend 3-1-113-11). Viimane märkus on E. Tammekivi suhtes aktuaalne, kuna isik on varasemalt korduvalt karistatud isikuvastase kuriteo toimepanemise eest, samuti on ta korduvalt toime pandud röövimise, mis on isiku- ja varavastane kuritegu. 6 9.
2. Kogu kohtueelse uurimise käigus väljendas süüdistatav vähemalt sõnalist kahetsust. Kohus arvestab kahetsust karistust kergendava asjaoluna

§ 57lg 1 p 3 mõttes.

Karistust raskendavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. 9.4. Kohus tuvastas, et

§ 121lg 2 p 3 ja § 119 lg 1 järgi kuriteod on toime pandud ühe teoga.

Sel juhul tuleb kohaldada

§ 63

lg 1 sätestatut ja mõista karistus ühe teo eest raskeima paragrahvi alusel ehk

§ 121lg 2 p 3 järgi.

Kohus leidis, et süüdistatava süü kannatanu V.S. episoodis on üle keskmise. Süüdistatav ei piirdunud ühe löögiga vaid peksis kannatanut ehk lõi kannatanut korduvalt, peksmisega tekitati ettevaatamatusest raske tervisekahjustus. Süüdistatav on varasemalt karistatud

§121järgi.

See näitab, et isikuvastase kuriteo toimepanemine ei ole süüdistatava jaoks üksik juhusliku laadi kuritegu, vaid selline käitumine on süüdistatavale kohane. Arvestades üld- ja eripreventiivseid kaalutlusi, leiab kohus, et süüdistatavale tuleb karistusena mõista

§ 63

lg 1 kohaldamisega

§ 121lg 2 p 3 järgi vangistus 3 aastat.

9.5.

§ 274lg 2 näeb karistusena ette vangistust ühest kuni viie aastani.

Kohus leidis, et süüdistatava süü on antud kuriteos oluliselt alla keskmise ja võib piirduda minimaalse karistusega, mille määr on niigi märkimisväärne – 1 aasta vangistust. Süüdistatav on ka varasemalt kohtulikult karistatud samalaadse kuriteo toimepanemise eest. Arvestades üld- ja eripreventiivseid kaalutlusi, leiab kohus lõplikult, et süüdistatavale tule karistusema mõista

§ 274lg 2 p 3 järgi vangistus 1 aasta ehk sanktsiooni alammääras.

9.6. Süüdistatava poolt on toime pandud 4 episoodi röövimist. Kolmel korral on süüdistatav kasutanud füüsilist vägivalda, ehk peksis kannatanuid, ühel korral piirdus süüdistatav sõnalise ähvardusega seda aga alaealise suhtes (kannatanu J.K. i episood). Kohus leidis, et süüdistatava süü suurus röövimistes on alla keskmise, kuid ei ole minimaalne. Süüdistatava on varasemalt karistatud röövimiste toimepanemise eest. Kohus leidis, et arvestades üld- ja eripreventiivseid kaalutlusi, tuleb süüdistatavale mõista karistusena vangistus 6 aastat. 9.7.

§ 213lg 2 järgi on karistusena ette nähtud vangistus ühest kuni viie aastani.

Kohus leidis, et isiku süü on antud kuriteoepisoodis minimaalne. Arvestada tuleb sedagi, et kuigi tegu oli täidetud, jäi tagajärg saabumata ja seega on tegemist

§ 213lg 2 järgi ettenähtud kuriteo katsega.

Kohus leidis, et süüdistatavale tuleb mõista

§ 213

lg 2 p 1 -25 lg 2 järgi karistusena vangistus 1 aasta ehk sanktsiooni järgi minimaalne karistus. 9.8.

§ 120

lg 1 järgi on karistusena ette nähtud kas rahaline karistus või vangistus kuni 1 aastani. Isik on varasemalt korduvalt karistatud vägivallaga seotud kuritegude toimepanemise eest ja karistatud vabadusekaotusliku karistusega. Vaatamata sellele jätkas ta vägivallaga seotud kuritegude toimepanemist. Kohus leidis, et antud episoodis on süüdistatava süü suurus keskmine. Ta ähvardas kannatanut ühel korral, samas aga selliste sõnadega, mis tähendavad ähvardamist tapmisega. Arvestades üld- ja eripreventiivseid kaalutlusi, leidis kohus, et süüdistatavale tuleb

§ 120lg 1 järgi mõista karistusena vangistus 6 kuud ehk sanktsiooni keskmises määras.

9.9. Kuna E. Tammekivi on erinevatel aegadel erinevate kannatanute suhtes toime pandud hulgalised kuriteod, leidis kohus, et süüdistatavale tuleb mõista kuritegude kogumi eest üksikkaristustest raskeima suurendamise teel vangistus 7 aastat,

§ 64lg 1 kohaldamisega. Kuna tegemist on lühimenetlusega, tuleb karistust Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada ühe kolmandiku võrra.

1. Kriminaalmenetluse kulude jaotamine 7 10.1.Menetluskuludest osaline vabastamine on käesoleval juhul põhjendatud, kuna kohtukulude täielik summa on E. Tammekivile ilmselt üle jõu käiv, sest ta viibib vangistuses. Kohus leidis, et riigi kanda on põhjendatud jätta kohtueelsel uurimisel osutatud õigusabi tasu 337,80 eurot ja ekspertiisitasu summas 119 eurot. 10.2 Kohus leidis, et E. Tammekivilt kuulub väljamõistmisele 1080 eurot sundraha, kohtulikus menetluses osutatud õigusabi eest kaitsjatasu summas 291,60 eurot ja 122 eurot ekspertiisitasu. KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb määrata kohtukulude 1493,60 eurot tasumine 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul, sest vangistusega karistatud isiku puhul on sellise summa maksmine ühekordselt üle jõu. APELLATSIOONID
2. SÜÜDISTATAVA E. TAMMEKIVI APELLATSIOON E. Tammekivi esitas Viru Maakohtu otsuse peale apellatsiooni, milles ta palub end mõista õigeks

§ 121

lg 2 p 3 järgi, mõista süüdi, kvalifitseerides kuriteo

§ 121

lg 1 järgi ja mõista uus karistus

§ 63lg 1 järgi.

Mõista õigeks

§ 274

lg 2 p 3 järgi ja mõista süüdi

§ 274lg 1 järgi uue karistuse määramisega.

Muuta kohtuotsust

§ 200

lg 2 p 4, 8 järgi mõistetud karistuse osas ja arvestada karistust kergendavaid asjaolusid.Veel taotleb ta enda õigeks mõistmist

§ 213

lg 2 p 1- § 25 lg 2 järgi, alternatiivselt määrata

§ 63

lg 1 alusel teo eest karistus, arvestades raskemat sanktsiooni

§ 200

lg 2 p 4, 8 järgi.

§ 64

lg 1 alusel mõistetud karistuse puhul võtta arvesse muudetud ja tühistatud üksikkaristused ning määrata kergem liitkaristus. Menetluskulude jagamisel jätta suurem osa menetluskuludest riigi kanda.

§ 692

alusel asendada mõistetud vangistus sõltuvusraviga.

§ 121lg 2 p 3 – episood V.S.

ga Tegemist ei ole korduvalt toime pandud süüteoga, vaid jätkuva süüteoga. Korduvast süüteost ei saa rääkida, olenemata sellest, mitu lööki ta lõi ühe õhtu jooksul V.S. pihta. Kuritegu ei ole korduv, kui isik on varem toime pannud samalaadse kuriteo ja on selle eest jõustunud kohtuotsusega karistatud. Seega vastab tegu

§ 121

lg-le 1.

§ 274lg 2 p 3 – episood S.S.

iga Maakohus leidis ekslikult, et tegemist on korduva kuriteoga. Ka siinkohal leiab apellant, et kuritegu ei ole korduv, kui isik on varasemalt juba samalaadse kuriteo eest jõustunud kohtuotsusega karistatud. Seega vastab tegu

§ 274

lg-le 1.

§ 200lg 2 p 4, 8 – karistust kergendavate asjaoludega arvestamine E.

Tammekivi tunnistas oma süüd ja kahetses puhtsüdamlikult. E. Tammekivi andis vabatahtlikult nõusoleku hüvitada kogu tekitatud kahju. Kannatanu K.B. loobus hagist E. Tammekivi vastu summas 1000 eurot ja ei soovinud tema süüdistamist. Seetõttu leiab E. Tammekivi, et on leppinud kannatanuga

§ 57lg 1 p 9 mõttes.

A.B. ja J.K. (kannatanud) ei ilmunud kohtuistungile, kuna on andestanud E. Tammekivile ja ei soovi tema süüdistamist.

§ 57lg 2 alusel arvestab kohus muid asjaolusid karistuse kergendamisel – E.

Tammekivi pani kuriteod toime narkosõltuvuse tõttu.

§ 213lg 2 p 1 - § 25 lg 2 – episood J.N.

iga Maakohus kohaldas vale süüteokvalifikatsiooni, käesolev tegu ei vasta

§ 213koosseisule, kuna tegemist ei olnud arvutiprogrammi ega andmete kasutamisega.

Pangakaart saadi röövimise teel 19.11.2015 kl 17.36 ning E. Tammekivi üritas pangakaarti kasutada kl 17.36 ehk 1 minut hiljem. Seega on tegemist jätkuva kuriteoga. Sularaha väljavõtmise katse on pangakaardi röövimise teel loogiline samm. Seega tuleb karistus kohaldada

§ 63

alusel määrates 8 põhikaristuse raskema karistuse ulatuses

§ 200lg 2 p 4, 8 järgi.

Kohus määras vääralt sularaha väljavõtmise katse liitkaristuse

§ 64kohaselt.

Menetluskulud E. Tammekivi varaline seisund on väga raske ja ei ole võimalust menetluskulusid summas 1493,6 eurot tasuda, isegi 12 kuu jooksul. Vangistuses ei ole teenimisvõimalused väga suured. E. Tammekivil on vaja tasuda ära tsiviilhagid ning menetluskulud. E. Tammekivi palub jätta KrMS § 180 lg 3 alusel suurema osa menetluskuludest riigi kanda. 12. E. TAMMEKIVI KAITSJA LEMBIT NIRGI APELLATSIOON Viru Maakohtu 8. novembri 2016 otsuse peale esitas apellatsiooni E. Tammekivi kaitsja L. Nirgi, kes taotleb Viru Maakohtu otsuse tühistamist ja E. Tammekivi

§ 213lg 2 p 1 - § 25 lg 2 järgi õigeksmõistmist.

Kaitsja taotleb asjas teha E. Tammekivi suhtes uus otsus arvestades kergendavaid asjaolusid ja raskendavate asjaolude puudumist, kohaldades

§ 61

ja mõista karistus alla alammäära või kaaluda karistust

§ 200lg 2 p 4, 8 järgi alammääras 3 aastat, millega lugeda kaetuks muud karistused.

Alternatiivselt asendada E. Tammekivi karistus vastavalt

§ 69lg-le 2 p 1 narkomaanide sõltuvusraviga.

Kaitsja leiab, et E. Tammekivi karistamine raskema karistusmäära järgi (

§ 121lg 2 p 3 järgi) ei ole põhjendatud, kuna E.

Tammekivi on juba karistused ära kandnud. Samuti on oluline, et E. Tammekivi kasutas vägivalda ühe õhtu jooksul jätkuva kuriteona, kusjuures E. Tammekivi ei soovinud kehavigastusi tekitada ega pidanud neid võimalikuks. E. Tammekivi ei ole

§ 213

lg-s 2 p 1 - § 25 lg-s 2 kvalifitseeritud kuritegu toime pannud, kuna tegu ei saa hinnata lahus eelnevatest tegudest, mille eesmärgiks oli ligipääs kannatanu sularahale. Seega on tegemist neelduva järelteoga, mistõttu tuleb E. Tammekivi

§ 213lg 2 p 1 - § 25 lg 2 järgi õigeks mõista.

Kohus märkis ainult kahetsust kui karistust kergendavat asjaolu, kuid karistust ei kergendanud. Sealjuures jõudis kohus ühe kuriteoepisoodi osas järeldusele, et raske kehavigastus tekitati ettevaatamatusest

§ 119

lg 1 järgi, mis on karistatav kuni üheaastase vangistuse, seega kohus ei nõustunud kuriteo kvalifikatsiooniga

§ 118lg 1 p 2 järgi, kuid karistust vastavalt ei kergendanud.

Kaitsja leiab, et kohtuotsuse resolutiivosa järeldused ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele (KrMS § 339 lg 1 p 8 ). Kohus ei ole piisavalt põhjendanud märgitud ja tuvastatud kergendava asjaolu arvestamist ega pole seda ka tegelikult arvestanud. Kohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust, oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust ja mõistnud karistuse, mis ei vasta süüdimõistetu isikule (KrMS § 338 p 2, 3, 4), kui isik on lõpuks oma süüst aru saanud. Arvestada tuleb vastutust kergendavate asjaoludega – E. Tammekivi on kinnitanud, et tal on tugev tahe kõik kahjud hüvitada (kergendav asjaolu

§ 57lg 1 p 1, 2 järgi), E.

Tammekivi on avaldanud sügavat kahetsust toimepandud kuritegude üle (

§ 57lg 1 p 3, 4 järgi), E.

Tammekivi sõnul on mitmel kannatajal temast olnud kahju, loobudes sealjuures nõuetest tema vastu (

§ 57lg 1 p 9 järgi), E.

Tammekivi on avaldanud soovi asuda narkomaanide sõltuvusravile (

§ 57lg 2 kohaselt).

RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED 9

1. Ringkonnakohtu istungil jäid süüdistatav ja tema kaitsja esitatud apellatsioonide juurde. Prokurör vaidles neile vastu taotledes maakohtu otsuse muutmata jätmist.
2. Ringkonnakohus kuulas ära menetlusosaliste seisukohad, tutvus kriminaalasja materjalidega ning alljärgnevalt toob omapoolsed seisukohad kaebustes toodud väidetele.
3. Apellatsioonides leitakse, et maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust mõistes E. Tammekivi süüdi

§ 121lg 2 p 3 ja § 274 lg 2 p 3 järgi.

Kaebajad leiavad, et tegemist ei ole korduvalt toimepandud tegudega ning varasemalt analoogsete tegude eest on karistused kantud. Ringkonnakohus apellantidega antud küsimises nõus ei ole. Maakohus, tuvastades E. Tammekivi süü V.S. ning S.S. i suhtes toimepandud episoodides kohaldas materiaalõigus õigesti. Nimelt tunnistas maakohus E. Tammekivi süüdi

§ 121

lg 2 p 3 järgi, s.o valu tekitavas kehalises väärkohtlemises, mis on toime pandud korduvalt põhjusel, et ta on ka varasemalt süüdi tunnistatud

§ 121järgi Viru Maakohtu 10.10.2011 kohtuotsusega.

Tunnistades E. Tammekivi süüdi

§ 274

lg 2 p 3 järgi märkis maakohus taaskord, et süüdistatav tuleb süüdi tunnistada võimuesindaja suhtes vägivalla kasutamises seoses ametikohustuste täitmisega korduvuse tunnusel. Nimetatud kvalifikatsioon on samuti õige, kuna süüdistatav on Viru Maakohtu 29.03.2012 otsusega karistatud

§ 274ja § 275 järgi.

Seega on maakohus materiaalõigust kohaldanud veatult ning kooskõlas seaduse ning kohtupraktikaga. 16. Puutuvalt süüdistusse

§ 213

lg 2 p 1-§ 25 lg 2 järgi leiavad apellandid, et maakohus kohaldas ka siinkohal materiaalõigust ebaõigesti. Kaebajad leiavad, et kuna pangakaart saadi vahetult eelnevalt toime pandud röövimise teel ning süüdistatav tegi katse seda kasutada kohe vahetult röövimise järel, neeldub antud teokoosseis eelnevas teos. Ringkonnakohus nõustub kaebajatega selles, et süüdistuses

§ 213lg 2 p 1 -§ 25 lg 2 järgi tuleb E.

Tammekivi õigeks mõista, sest maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust. Maakohus tuvastas, et süüdistatav E. Tammekivi hõivas kannatanult J.N. ilt Swedbank pangakaardi röövimise käigus, kusjuures pekstes kannatanut näkku, nõudis ta kannatanult PINkoodi. Samuti leidis tuvastamist, et kohe vahetult peale pangakaardi hõivamist tegi süüdistatav esimese katse selle abil pangaautomaadist raha välja võtta, kuid ebaõnnestunult. Seega eeltoodud asjaoludest tulenevalt saab väita, et E. Tammekivi poolt toime pandud J.N. i röövimise eesmärgiks oli pangakaardi abil ligipääs kannatanu sularahale. Ringkonnakohus leiab, et E. Tammekivi, püüdes pangaautomaati sisestatud pangakaardi abil võtta kannatanu pangakontolt sularaha, jätkas eelnevalt alustatud röövimist. Sellelt tulenevalt saab väita, et

§ 213

lg 2 p 1 -§ 25 lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo näol on tegemist sisuliselt röövimise jätkumisega, mistõttu see tegu neeldub röövimise koosseisus (vt ka RKKKo-3-1-1-128-12, p 10.1).

1. Apellandid vaidlustavad maakohtu otsuse ka karistuse mõistmise osas. 17.
2. Apellandid märgivad, et E. Tammekivi kahetses toimepandud kuritegusid. Kohus osundab sellele asjaolule, kuid karistust mõistes seda arvestanud ei ole. Ringkonnakohus nimetatud väitega ei nõustu. Kohtuotsusest nähtub selgelt, et kohus arvestas E. Tammekivi kahetsust, mis on karistust kergendav asjaolu

§ 57lg 1 p 3 mõttes (vt kohtuotsuse lk 18).

Ringkonnakohtul puudub seadusest tulenev alus nimetatud asjaolu veelkord arvestada ning süüdistatavale mõistetud karistust sel alusel vähendada. 17.2. Apellandid leiavad, et kuna süüdistataval on tahe vabatahtlikult hüvitada kannatanutele tekitatud kahju, annab see aluse karistuse kergendamiseks. Ringkonnakohus leiab, et selleks, et arvestada karistust kergendava asjaoluna kahju vabatahtlikku hüvitamist

§ 57

lg 1 p 2 mõttes, ei piisa pelgalt süüdistatava poolt avaldatud soovist seda 10 tulevikus teha. Kriminaalasjas puuduvad andmed selle kohta, et E. Tammekivi oleks kannatanutele midagi hüvitanud, mistõttu jääb nimetatud karistust kergendav asjaolu arvestamata. 17.3. Veel leiavad kaebajad, et kuna enamus kannatanuid kohtuistungile maakohtusse ei ilmunud, siis võib järeldada, et nad on süüdistatavaga leppinud. K.B. aga kohtus loobus haginõudest E. Tammekivi vastu. Seega on kaebajate arvates tuvastatav karistust kergendava asjaoluna leppimine kannatanuga

§ 57lg 1 p 9 mõttes.

Samuti tuleks arvestada kergendava asjaoluna kuritegude toimepanemist haiguse tõttu

§ 57lg 1 p 4 või lg 2 alusel, kuna süüdistatav on narkosõltlane.

Kaitsja osundab kaebuses veel, et tuvastatav on kergendav asjaolu ka

§ 57lg 1 p 1 tähenduses.

Ringkonnakohus kaebuses nimetatud asjaolusid karistust kergendavateks ei loe. Toimiku materjalide pinnalt ei ole ringkonnakohtule teada kannatanute tahe leppida süüdistatavaga. Kannatanute mitteosalemisel maakohtuistungil võivad olla erinevad põhjused, mistõttu kaebajate sellekohane arvamus on meelevaldne. Asjaolu, et süüdistatav on narkosõltlane, samuti ei kergenda talle mõistetud karistust. Ringkonnakohtu hinnangul on E. Tammekivi ise end omal vabal tahtel viinud narkosõltuvusse, mis on vaieldamatult soodustanud kuritegude toimepanemist, kuid see ei saa vähimalgi määral kergendada toimepandud kuritegude eest kantavat vastutust. Kaitsja viide kergendavale asjaolul

§ 57

lg 1 p 1 tähenduses jääb ringkonnakohtule arusaamatuks, kuna kaebusest ei selgu, milles seisneb süüteo kahjulike tagajärgede ärahoidmine E. Tammekivi puhul. 17.4. Kaebajad leiavad, et E. Tammekivile tuleks karistuse mõistmisel kohaldada

§ 61s

ätteid ning mõista karistus alla alammäära või kaaluda karistust

§ 200lg 2 p 4,8 järgi alammääras 3 aastat, millega lugeda kaetuks muud karistused.

Lühimenetluse sätete kohaldamine võimaldab karistust veelgi vähendada, mis teeb võimalikuks vastavalt

§ 692lg 6 p-le 1 asendada mõistetav karistus narkomaanide sõltuvusraviga.

Kuna ringkonnakohus kaebajate arvamusega täiendavate kergendavate asjaolude arvestamise osas ei nõustu, puudub alus kaaluda E. Tammekivile mõistetud karistuse kergendamist alla alammäära või siis

§ 200lg 2 sanktsiooni alammääras.

Kuna

§ 692

lg 1 ning lg 6 p 1 sätestab teatavad piirangud (kohaldatakse isikutele, kellele mõistetakse 6-kuuline või kuni kaheaastane vangistus, narkomaanide sõltuvusravi võib kohaldada varem vangistusega karistamata isikutele) narkomaanide sõltuvusravi kohaldamisele, siis E. Tammekivi puhul puudub alus vangistuse asendamise küsimust isegi kaaluda. 18. Kuigi p-s 16 toodud põhjustel mõistab ringkonnakohus E. Tammekivi süüdistuses

§ 213

lg 2 p 1-§ 25 lg 2 järgi õigeks, jääb talle mõistetud liitkaristus 7 aastat vangistust muutmata. Maakohus mõistis E. Tammekivile

§ 200

lg 2 p 4,8 järgi nelja episoodi röövimise eest alla sanktsiooni keskmise määra vangistuse - 6 aastat.

§ 64lg 1 alusel mõistis kohus liitkaristuseks 7 aastat vangistust.

Seega liitis kohus kõige raskema teokoosseisu (röövimine) eest mõistetud karistusele teiste kuritegude eest mõistetud karistustest vaid ühe aasta ning selle vähendamist ringkonnakohus õigeks ei pea.

1. Süüdistatav taotleb oma kaebuses kohtuotsuse tühistamist ka menetluskulude osas. Kohus jättis küll osa menetluskuludest riigi kanda, kuid vaid väiksema osa. Süüdistatav soovib, et ringkonnakohus jätaks riigi kanda suurema osa menetluskuludest. Kaaludes menetluskulude väljamõistmist E. Tammekivilt, märkis kohus, et ilmselgelt käiks süüdistatavale üle jõu menetluskulude täies mahus hüvitamine. Sellest tulenevalt otsustas kohus, et riigi kanda jäi kohtueelsel uurimisel kantud õigusabi kulud 337,80 eurot ja ekspertiisitasu 119 eurot. Süüdistatavalt mõisteti välja sundraha 1080 eurot, kohtulikus menetluses kantud õigusabikulud 291,60 eurot ja ekspertiisitasud 122 eurot. 11 Veel otsustas kohus, et E. Tammekivilt välja mõistetav menetluskulu kogusummas 1493,60 eurot tuleb süüdistataval tasuda 12 kuu jooksul, sest kogu summa ühekorraga tasumine käib karistust kandvale isikule üle jõu. Ringkonnakohus maakohtu otsustust menetluskulude osas ei muuda. Maakohus on oma vastavaid seisukohti seadusega kooskõlas olevalt põhistanud ning apellatsioonis puuduvad veenvad argumendid kohtuotsuse muutmiseks.
2. Eeltoodut kokku võttes ning juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 4, 338 p 2, 340 lg 2 p 2, tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse osaliselt, s.o E. Tammekivi süüditunnistamises ja karistamises

§ 213lg 2 p 1-§ 25 lg 2 järgi.

Muus osas jääb kohtuotsus muutmata.

1. Süüdistatava kaitsja vandeadvokaat L. Nirgi esitas taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks 96 euro suuruses summas, sh käibemaks 16 eurot. Taotluse kohaselt on kulus kaitsjal ettevalmistuseks pool tundi, apellatsiooni esitamiseks 1 tund ning ringkonnakohtu istungil osalemisele pool tundi. Lisaks taotleb kaitsja sõidukulude hüvitamist Rakvere-TartuRakvere, summas 93,60 eurot, sh käibemaks 15,60 eurot. Kokku taotleb kaitsja 189, 60 euro (sh käibemaks 31,60 eurot) hüvitamist. Kriminaalkolleegium leiab, et taotluses märgitud toimingud on olnud riigi õigusabi osutamiseks vajalikud ja nende tegemisele kulunud aeg on põhjendatud. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1, §-st 381 ning § 21 lg-st 3 ja justiitsministri
2. juuli
3. a määruse nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ § 1 lg-st 10 ja § 6 lg-st 3, tuleb riigi õigusabi tasu suuruseks kaitsjale määrata 189,60 eurot, sh käibemaks 31,60 eurot.

§ 185lg 1 alusel jäävad apellatsioonimenetlusekulud riigi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ 12