) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.
p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.
lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuna hagi on esitatud elatise alammääras, ei pea hageja oma nõuet põhjendama ja tõendama. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostjad hageja ülalpidamises ei osale.
lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Hageja on osundanud
§-le 102 lg 2, millise kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest; kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt; kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra, mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Harju Maakohtu 31.03.2016.a määrusega nr 2-16-1937 on XXXX vanemate XXXX ja XXXX hooldusõigus XXXX suhtes on peatatud ja XXXX eestkostjaks on määratud Harku Vallavalitsus. Hageja XXXX on palun jätta elatise välja mõistmata. Hageja on selgitanud, et vanematel pole tööd, ema on pensionil ja isa on alkohoolik. Hageja on selgitanud, et ta ei soovi, et vanemad jääksid millestki ilma ja hageja ning tema vanemate suhe lõplikult lõppeks. Kohus ei saa arvestada hageja avaldust hagist loobumisena, kuna hageja on alaealine ja tema seaduslik esindaja on tema eestkostja Harku Vallavalitsus. Kostja XXXX palub jätta hagi rahuldamata, kuna ta 100 % töövõimetu ja saab pensioni 318.72 eurot kuus. XXXX on oma igakuiste kulutusena nimetanud laenumakse 160 eurot, küttepuud 30 eurot, prügi 4 eurot, telefon ja internet 19 eurot, transport 10 eurot. Ravimitele-toidule-riietele jääb ühes kuus 30-40 eurot. Kostjat aitab üleval pidada tema ema. Kostja XXXX palub jätta hagi rahuldamata. Kostja väidab, et elab vanemate ülalpidamisel, ei tööta ja põeb alkoholismi. Arved on arestitud võlgnevuste ja trahvide tõttu. Elatist ei ole võimeline tasuma. 2 TsMS § 230 lg 3 kohaselt abieluasjas ja põlvnemisasjas, samuti lapse huve puudutavas vaidluses ja hagita menetluses võib kohus tõendeid koguda omal algatusel, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohtule on tsiviilasja nr 2-16-1937 (Harku Vallavalitsuse avaldus XXXX vanemate XXXX ja XXXX hooldusõiguse peatamiseks XXXX suhtes) teada, et XXXX ja XXXX on vähese sotsiaalse suutlikkusega, XXXX on 100% töövõimetu, XXXX ei tööta ja on pikaajalise alkoholiprobleemiga. Pere on saanud abi Toidupangalt. XXXX ja XXXX kirjalikud selgitused kohtule on kooskõlas tsiviilasjas nr 2-16-1937 kogutud andmetega. Ülaltoodu alusel asub kohus seisukohale, et XXXX ja XXXX ei ole võimelised elatist tasuma. Hageja XXXX on riiklikul ülalpidamisel ja tema materiaalsed vajadused on tagatud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise ja lg 2 kohaselt kohus võib jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. Teadaolevaid menetluskulusid ei ole. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, ei ole menetluskulude rahaline kindlaksmääramine vajalik /allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.