← Eesti

2-16-11968/18

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Fred Fisker Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. jaanuar 2017, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-11968 Tsiviilasi XXXX hagi XXXX vastu elatise nõudes Menetlusosalised esindajad ja nende Hageja: XXXX (isikukood XXXX; elukoht XXXX) Hageja seaduslik esindaja: XXXX (isikukood XXXX; elukoht XXXX; telefon XXXX; e-post XXXX) Hageja lepinguline esindaja: Jelena XXXX (telefon XXXX; e-post XXXX) Kostja: XXXX (isikukood XXXX; elukoht XXXX; telefon XXXX; e-post XXXX) Kostja lepinguline esindaja: XXXX FIE, e-post: XXXX RESOLUTSIOON
  2. Hagi rahuldada osaliselt.
  3. Mõista välja XXXX´lt (isikukood XXXX) igakuine elatis XXXX (isikukood XXXX) kasuks summas 281,86 eurot (kakssada kaheksakümmend üks eurot ja 86 eurosenti) alates 08.08.2016 kuni XXXX täisealiseks saamiseni, s.o 26.09.
  4. Elatis kanda XXXX pangakontole nr. EEXXXXXXXXXXXX.
  5. Jätta rahuldamata tagasiulatuv elatise nõue perioodi eest 06.03.2016 kuni hagi esitamiseni 08.08.
  7. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hageja nõuded
  8. Hageja esitas 08.08.2016 ja 24.08.2016 (lk 33) täpsustatud hagiavalduse elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt elas hageja koos mõlema vanemaga, kes hoolitsesid hageja eest täies mahus kuni 06.03.
  9. Alates 06.03.2016 elavad hageja vanemad lahus. Hageja ema on hagejaga lapsehoolduspuhkusel ja saab peretoetust 88, 35 eurot kuus. Kostja töötab XXXX ja maksab hagejale elatist alates 01.04.
  10. Kogu sissetulek kulub hageja ja hageja ema ülalpidamiseks, kuid sellest ei piisa, mistõttu hageja palub kostjalt hageja ülalpidamiseks välja mõista elatis alljärgnevalt (lk 33): 180,32 eurot alates 06.03.2016 aasta kuni 31.03.2016.a; 215,00 eurot/kuus alates 01.07.2016.a. kuni 01.09.2016.a; 359,87 eurot/kuus alates 01.09.2016.a. kuni 01.09.2017.a; 424,87 eurot/kuus alates 01.09.2017.a. kuni hageja täisealiseks saamiseni.
  11. Hagiavalduse kohaselt on hageja ülalpidamiskulud ühes kalendrikuus järgmised:
  12. kulud toidule 101, 40 eur
  13. lasteaiakulu 349,00 eur
  14. logopeedikulu 100 eur
  15. huviringid 130 eur
  16. riided, jalatsid 50 eur
  17. kommunaalteenused 42,33 eur
  18. ravimid, hügieenikulu 22,00 eur
  19. mänguasjad 15,00 eur
  20. meelelahutus 20,00 eur
  21. muu kulu (elutoa sisustuse uuendus, passi vormistamine jne) 20,00 eur
  22. 21.12.2016 esitatud seisukohas leiab hageja, et tema ülalpidamiseks kulub kokku 720 eurot kuus (lk 169). Kostja seisukoht
  23. Kostja tunnistab 10.10.2016 vastuses (lk 50) hagi osaliselt ja on nõus maksma elatist lapse ülalpidamiseks 250 eurot kuus alates 01.06.
  24. Kostja vastuväite kohaselt üritasid pooled märtsi kuu jooksul 2016.a. suhteid taastada ja kooselu jätkata, kuid see ei õnnestunud, mistõttu poolte kooselu lõppes märtsi kuu lõpus
  25. Kostja on tasunud ajavahemikul 01.07.2016 kuni 01.09.2016 elatisraha 600 eurot, oktoobri kuu eest 2016 tasus kostja 300 eurot. Seega on kostja tasunud ajavahemiku 01.07.2016 kuni 01.09.2016 eest elatist 220 euro võrra rohkem kui nõutud. Kostjal oli pandud kõrvale raha oma erivajaduste katteks summas 1600 eurot, mille lapse ema võttis kostja loata. Kostja tasaarvestab antud raha elatisrahaga summas 250 eurot kuus. Kostja on täitnud ülalpidamiskohutust 6,4 kuu ulatuses, s.o. 1600:
  26. Enne seda on kostja tasunud 220 euro võrra rohkem elatist. Seega on kostja täitnud ülalpidamiskohustust 7 kuud ette alates 01.11.
  27. Kostja jätkab elatisraha tasumisega alates 01.06.
  28. Kostja palub määrata elatise suuruseks 250 eurot kuus alates 01.06.
  30. Kostja leiab, et mõistlikud lapse kulud ühes kuus on järgmised (lk 183):
  31. kulud toidule 80,00 eur 2

(6)
  1. lasteaiakulu 260,00 eur
  2. logopeedikulu 0 eur
  3. huviringid 0 eur
  4. riided, jalatsid 50 eur
  5. kommunaalteenused 42,33 eur
  6. ravimid, hügieenikulu 5,00 eur
  7. mänguasjad 0 eur
  8. meelelahutus 7,00 eur
  9. muu kulu 3,00 eur Kokku on lapsele minev kulu 448 eurot kuus, millest ühe vanema kanda jääb 224 eurot. Menetluse käik
  10. Kohus selgitas 28.12.2016 e-kirjaga (lk 188), et vanematel on lapse suhtes ühine hooldusõigus ja lasteaia küsimus pole üksinda lapse ema otsustada, vaid see kuulub lapsevanematele ühiselt. Vanemad saavad kokkuleppel otsustada, millises lasteaias laps käib, siis teab ka isa arvestada, et lapsele tuleb suuremat eralasteaia tasu maksta. Samas on lapse huvides, et laps ei vahetaks tihti lasteaeda, seda eriti olukorras, kus vähemalt kuni uue kokkuleppeni lasteaiaküsimuses otsuse tegemiseni vanemate poolt. Kohtuotsuse põhjendused
  11. Kohus, uurinud kõiki asjas kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab, et esitatud hagiavaldus on osaliselt põhjendatud ja kuulub osaliselt rahuldamisele.
  12. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg-te 1 ja 4 alusel antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse
  13. detsembri
  14. a määruse nr 139 järgi on
  15. jaanuarist 2016 töötasu alammäär 430 eurot kuus, millest 1/2 on 215 eurot ja alates
  16. jaanuarist 2017 töötasu alammäär 470 eurot kuus, millest 1/2 on 235 eurot.
  17. Kohus loeb dokumentaalsete tõenditega tõendatuks, et XXXX ja XXXX ühine laps XXXX (hageja) on sündinud XXXX. Lapse vanemad elavad eraldi. Hageja elab ema juures. Pooltel on lapse suhtes ühine hooldusõigus. Toodud asjaolusid pooled ei vaidlusta. Pooled vaidlevad elatise suuruse ja elatise võlgnevuse üle.
  18. 21.12.2016 esitatud seisukohas leiab hageja, et tema ülalpidamiseks kulub 720 eurot kuus (lk 169).
  19. Lapse ülalpidamise ulatust reguleerib PKS § 99, mille lõigete 1 ja 2 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (sh lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Osundatud seadusesätete kohaselt tuleb esmalt kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel 3
(6)otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem (vt Riigikohtu 24.oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15 ja Riigikohtu otsus
  1. jaanuari 2014.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-165-13 p 15). Nimetatu eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid (vt Riigikohtu
  2. mai
  3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 19, Riigikohtu
  4. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15).
  5. 22.12.2016 toimunud kohtuistungil selgitas lapse ema, et lapse XXXX lasteaias XXXX käimine maksab 400 eurot kuus, millest 140 eurot tasub Haridusamet, sest lapsel ei olnud kohta munitsipaallasteaias. Alates 2016.a detsembrist on laps võetud Tallinna munitsipaallasteaiakoha järjekorrast maha, kuna lapse ema on teinud lõpliku otsuse jätta laps edasi XXXX lasteaeda XXXX. Hageja palub elatise suuruse määramisel lähtuda lapse lasteaiakoha kulust summas 360 eurot kuus (lk 174). Kostja leiab, et laps peab käima tavalises lasteaias, kuid samas on kostja nõus tasuma lasteaiamaksu 260 eurot kuus (lk 183). Kohus selgitab, et seda, millises lasteaias peaks hageja käima, kuulub lapse hooldusõigusega seotud küsimuse alla ehk vanema otsustusõigus lapsega seotud lasteaiakoha määramisel. Praegusel juhul menetleb kohus elatise küsimust, mis on seotud lapse ülalpidamiskuludega. Ema on otsustanud jätkata lapse käimise harjumuspärases lasteaias ja hageja on maksekorraldusega tõendanud, et lasteaiakulu on summas 360 eurot kuus (lk 160). Kuna laps käib lasteaias ja lasteaiaga kaasnevad kulud, mida hageja on kohtule maksekorraldusega tõendanud ning mida isa on suuremas osas nõus ka maksma, siis kohus peab põhjendatuks ja tõendatuks lasteaiakuluks 360 eurot kuus.
  6. Kohtu hinnangul on mõistlik toidukulu lisaks lasteaia toidukulule hageja näidatud summa 101,40 eurot kuus. XXXX lasteaias pakutakse lastele XXXX toitlustamist (tl 178). Kohus arvestab asjaoluga, et lapsel toimub lasteaias pakutava toiduga harjumine aega, traditsioonilisele toidule üleminek toimub järk järgult. Lapse ema toob lapsele lasteaeda täiendavat sööki. Kohtule esitatud lasteaia kirjast 9.12.2016/-8 (lk 158) nähtub, et kokkuleppel lasteaiaga tagab ema lapsele toitlustamise oma võimaluste piires.
  7. Kohus ei pea põhjendatuks ega tõendatuks logopeedi kulu 100 eurot kuus. Kohtule ei ole esitatud arstitõendit ega muud dokumenti, mis kinnitaks, et hagejal on probleemid kõnega. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et logopeedikulu oleks reaalselt kantud. Kostja vastuväite kohaselt ei ole hagejal probleeme kõnega ja lasteaias on igapäevaselt ette nähtud logopeed.
  8. Huviringide kuludest XXXX (teadmistering) summas 45 eurot ja XXXX (jäähokitreening) 85 eurot, kokku summas 130 eurot kuus hageja on loobunud (lk 170). Kohus selgitab, et tuleviku kulutuste puhul pole teada, kas need kulud üldse tekivad ja kohus ei määra elatist rohkem kui reaalsed ja tõestatavad kulud on tehtud. Kostja vaidleb antud huviringidele vastu, sest jäähoki on väga kallis ja traumaatiline sport ja last ei tohiks huviringidega üle koormata. Huviringide valikul tuleb arvestada võimalust nende eest kulusid kanda, mida antud juhul võimalik ei ole.
  9. Vaidlus puudub, et riietele ja jalanõudele kulub 50 eurot kuus. Vaidlus puudub, et eluasemekulu moodustab 42,33 eurot kuus.
  10. Üldtuntuks asjaoluks tuleb pidada seda, et iga inimene kasutab igapäevaselt hügieenitarbeid ja samuti seda, et ta vajab aegajalt ravimeid ja vitamiine. Kohus peab põhjendatuks hageja poolt näidatud ravimi ja hügieenikulud kokku 22 eurot kuus. Kohus leiab, et koos lapse vanuse ja arenguga muutuvad ka eakohased mänguasjad ja 4
(6)nende vajadus. Samas on mänguasjade osas võimalik teha valikuid ja hinnalisemate ostmine tuleb kohtu arvates kooskõlastada teise vanemaga. Kohus peab põhjendatuks mänguasjakuluks hageja poolt näidatud summas 15 eurot kuus. Vabaaja meelelahutusele (lastele mõeldud üritused, loomaaed, tivoli, lasteetendused jne) on põhjendatud kulu 20 eurot kuus. Elutoa sisustuse kulusid ei saa lugeda igakuiseks kuluks elatise mõistes. Kostja vastuväite kohaselt vormistatakse pass 5 aastaks ja riigilõiv on 25 eurot, mis teeb 0,42 eurosenti ühes kuus (25/60 kuuga). Kohus peab muu kuluna (sh passikulu) põhjendatuks kostja poolt näidatud summa 3 eurot (lk 183).
  1. Kokku on hageja põhjendatud kulu summas 613,73 eurot (360+101,40+50+42,33 +22+15+20+3), millest ühe vanema kanda jääb 306,86 eurot.
  2. Lapse tavalist elulaadi kujundavad vanemate käsutuses olevad varalised vahendid. Riigikohus on märkinud 24.10.2012 lahendis nr 3-2-1-118-12, et vanemad peavad võrdväärse sissetuleku ja varalise seisundi korral andma lapsele võrdsetes osades ülalpidamist. Vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb aga kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile. Kostja on pakkunud hagejale kompromissi, mille kohaselt kostja tasuks hageja ülalpidamiseks 260 eurot kuus (lk 161), millest hageja on keeldunud. Kohtule esitatud pangakonto väljavõttest nähtub, et kostja on tasunud elatist hageja ülalpidamiseks perioodi eest august kuni oktoober 2016.a. summas 300 eurot kuus (lk 141). Eeltoodu põhjal on kohus seisukohal, et kostjal on piisavalt vahendeid, et täita hageja ülalpidamiskohustust enam kui 260 eurot kuus kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.
  3. Riigikohus on asunud seisukohale, et kohtul tuleb elatise suurust määrates arvestada, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike toetustega (vt Riigikohtu
  4. mai
  5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 16;
  6. detsembri
  7. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1127-09, p 15). Perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 kohaselt lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 50 eurot. Seega kohus vähendab elatist 25 eurot lapse kohta.
  8. Kohus peab põhjendatuks välja mõista kostjalt lapse ülalpidamiskulud summas 281,86 eurot kuus (306,86 eur-25 eurot) alates hagi esitamisest 08.08.2016 kuni lapse täisealiseks saamiseni.
  9. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise võlgnevus summas 180,32 eurot alates 06.03.2016 kuni 31.03.2016 ja elatis miinimummääras alates 01.07.2016 kuni 01.09.
  10. PKS § 108 lg 1 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus leiab, et elatiste väljamõistmine tagasiulatuvalt ei ole põhjendatud ega tõendatud. Kostja vastuväite kohaselt üritasid pooled märtsi kuu jooksul 2016 suhteid taastada ja kooselu jätkata, kuid see ei õnnestunud, mistõttu poolte kooselu lõppes märtsi kuu lõpus
  11. Kohtule on kostja pangakonto väljavõttega tõendanud, et perioodil alates 08.04.2016 kuni 04.10.2016 on kostja oma ülalpidamiskohustust täitnud ja tasunud igakuist elatist hageja ülalpidamiseks summades kuni 300 eurot kuus (lk 141). Kostja on tasunud perioodi 01.07.2016 kuni 01.09.2016 eest enam kui elatise miinimummäär (lk 141). Hageja on elatise summad vastu võtnud ega ole perioodil 06.03.2016 kuni 31.03.2016 elatise suurust vaielnud. Lisaks märgib kohus, et puuduvad tõendid, et hagejad oleks nimetatud ajavahemikus nõudnud kostjalt ülalpidamiskohustuse enamat täitmist. Sellise nõude esitamise ja tõendamise kohustus on hagejal. Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta 5
(6)rahuldamata tagasiulatuv nõue perioodi eest 06.03.2016 kuni hagi esitamiseni 08.08.
  2. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.