← Eesti

2-16-7336/30

Obsah (11)§ 429§ 424§ 468§ 459§ 423§ 426§ 163§ 168§ 129§ 175§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Külli Puusep Otsuse tegemise aeg ja koht 22. detsember 2016, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-7336 Tsiv

§ 429

mõttes) või hagi osaliselt tagasi võtnud (

§ 424mõttes).

  1. Hageja esitas
  2. oktoobril 2016 selgituse kohtunõudele. Hageja märgib, et ta on

§ 424lg 1 alusel hagi osaliselt tagasi võtnud, st 904 euro 38 sendi suuruses summas.

Hageja kinnitab, et hageja elukohariigis hagejale makstav riiklik lapsetoetus on 82,80 £ kuus (92,09 eurot). Hageja palub tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks 1515 eurot 62 sendi osas, sest kostja ei ole täitnud korralikult oma ülalpidamise kohustust hageja ees, tekitades hagejale sellega kahju, Kui kohus ei nõustu, et lahend tuleb tunnistada viivitamatult täidetavaks hädavajalikus ulatuses (1515 eurot 62 senti), palub hageja tunnistada lahend viivitamata tagatiseta täidetavaks omal algatusel võttes arvesse

§ 468lg 3.

Kohtuotsuse põhjendused

  1. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
  2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg-te 1 ja 4 alusel antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015. a määruse nr 139 järgi on 1. jaanuarist 2016 töötasu alammäär 430 eurot kuus, millest 1/2 on 215 4

(8)2-16-7336 eurot. Õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist (PKS § 108).
  1. Kohus loeb esitatud dokumentaalsete tõenditega tõendatuks, et XXXX (endise nimega XXXX) on XXXX isa (XXXX Kuningriigi sünnitunnistus, tl 6, eestikeelne tõlge, tl 9) XXXX on esitanud
  2. mail 2016 hagi elatise saamiseks miinimummääras alates hagi esitamisest. Samuti palub hageja viimase täpsustuse kohaselt välja mõista tagasiulatuva elatise eest 1515 eurot 62 senti.
  3. Kostja ei ole vastu vaielnud igakuisele elatise suurusele, ta on vaid märkinud, et ta on alati kulutanud oma lapsele piisava summa raha, et lapsel oleks kõik vajalik, ostnud kalleid kingitusi lapsele ning olnud lapsele hooliv isa (tl 104).
  4. oktoobri
  5. a menetlusdokumendis märkis kostja, et perekonnas saab ta ainsana sissetulekut, tal puudub kinnisvara ning oma sissetulekust tasub ta elatist hageja esindajale. Tal puudub võimalus tasuda lisaks veel 1500 eurot isegi graafiku alusel (tl 113). Selliselt on kostja kohtule kinnitanud, et ta ei vaidle vastu igakuisele elatise suurusele, sest tasub seda juba ning sellele lisaks ei ole tal võimalik tasuda elatist tagasiulatuva aja eest. Kuigi kostja ei vaidle vastu elatise suurusele, märgib kohus, et elatise väljamõistmisel tuleb lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest tagamaks lapse arenguks piisavad vahendid. Hageja nõue on esitatud seadusega ettenähtud elatise suuruse alammääras. Kohus on seisukohal, et sellises määras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab tal normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on selgitanud, et tulenevalt PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimumsuurusest, tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt nt Riigikohtu
  6. oktoobri
  7. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 17) ja selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (vt nt Riigikohtu
  8. aprilli
  9. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15, p 14).
  10. Küll arvestab kohus aga, et hageja saab lapsetoetust oma elukohariigis. Kostja on esitanud väite, et hagejale makstakse tema elukohariigis toetusi. Eesti Vabariigis kehtiva riiklike peretoetuste eesmärk on riiklike peretoetuste seaduse (RPTS) § 1 järgi tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine. Riigikohus on praktikas leidnud, et elatise suurust määrates tuleb kohtul arvestada, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike toetustega (Riigikohtu
  11. mai 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 16;
  12. detsembri 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-09, p 15). Kohus selgitas hagejale
  13. septembri
  14. a määruses ülaltoodud seisukohta ning andis hagejale tähtaja täpsustamaks, kui suur on hageja elukohariigis hagejale makstav riiklik lapsetoetus. Hageja esindaja selgitas
  15. oktoobri
  16. a menetlusdokumendis, et hagejale tema elukohariigis makstav lapsetoetus on 92 eurot 9 senti (tl 118). Hageja
  17. oktoobri
  18. a menetlusdokumendist nähtub, et hageja elukohariigis makstav riiklik lapsetoetus on 92 eurot 9 senti (tl 118). Riigikohus on leidnud, et lapse vajaduste rahuldamiseks mõeldud toetuse ulatuses saab lugeda lapse vajadused rahuldatuks ning see võib olla mõjuvaks põhjuseks vähendada vanemalt väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära või jätta elatis välja mõistmata, kui toetus katab kõik lapse eluvajadused (Riigikohtu
  19. oktoobri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 16). Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema 5
(8)2-16-7336 kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1). Kuivõrd hageja igakuised vajadused on osaliselt kaetud tema asukohariigis makstava riikliku peretoetusega, leiab kohus, et kostjalt tuleb välja mõista 169 eurot kuus (430 eurot – 46 eurot (92 / 2)). 21. Hageja on taotlenud elatise välja mõistmist ka tagasiulatuvalt. Pooltel on vaidlus tagasiulatuva elatise suuruse osas. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja nõue tagasiulatuva aja eest elatise saamiseks, pärast seda kui ta võttis kahel korral osaliselt hagi tagasi

§ 424lg 1 mõttes, on 1515 eurot 62 senti (tl 117).

Kostja on teinud ettepaneku kompromissiks selliselt, et ta tasub tagasiulatuva elatise eest 300 eurot (tl 104, tl 113).

  1. Kostja on
  2. juuli
  3. a menetlusdokumendis (tl 58-60) märkinud, et ebaõige on hageja väide, et kostja ei ole tasunud elatist
  4. maist 2015 kuni
  5. aprill
  6. Kostja selgitas, et ta on regulaarselt kandnud hagejale rahalisi vahendeid ning selle kaudu abistanud teda materiaalselt. Kostja on tasunud hagejale elatist XXXX arveldusarvele Nordea pangas. Septembrist 2015, on ta püüdnud välja selgitada hageja arveldusarve numbrit oma kohustuse täitmiseks, kuid hageja esindaja on pidevalt vältinud oma arveldusarve numbri esitamist. Kostja märkis samuti, et hageja esindaja arvele on laekunud viimase kahe aasta jooksul piisavaid rahalisi vahendeid hageja ülalpidamiseks.
  7. septembri
  8. a menetlusdokumendis (tl 97-99) selgitab aga kostja, et kuivõrd hageja ei ole nõudnud elatist varasema aja eest, ei ole põhjendatud välja mõista elatist tagasiulatuva aja eest. Kohtupraktikas on leitud, et teatud juhtudel võib tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud (Riigikohtu
  9. mai
  10. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-16, p 19 ja Riigikohtu
  11. detsembri
  12. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1136-13, p 12). Kohus leiab, et praeguses asjas ei ole alust tugineda eelviidatud lahendile. Kostja on ise kohtule selgitanud, et ta oli teadlik oma ülalpidamikohustusest ning on ka elatist pidevalt tasunud. Tema väitel on ta viimase kahe aasta jooksul piisavas ulatuses hagejat ülal pidanud. Seetõttu jätab kohus arvestamata kostja sellekohase vastuväitega. Kohus selgitab kostjale, et ta ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et hageja esindaja kontole oleks kantud hageja ülalpidamiseks elatist piisaval määral. Pärast kostja vastuväidet, et ta on elatist tasunud enne hagi esitamist, on hageja esindaja kahel korral hagi osaliselt tagasi võtnud ja arvestanud summaga, mida kostja on tasunud. Kostja ei ole kohtule usutavalt näidanud ega esitanud selle kohta tõendeid, et ta tasus elatist hageja esindaja kontole. Seetõttu on hagi tagasiulatuva elatise saamiseks osaliselt põhjendatud Hageja on arvestanud elatist tagasiulatuvalt perioodi eest
  13. maist 2015 kuni
  14. aprillini ning edasi alates
  15. maist 2016 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kuivõrd perekonnaseaduse § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist ning hagi on esitatud
  16. mail 2016, mõistab kohus tagasiulatuvalt elatise välja alates
  17. maist 2015, mitte hagiavalduses taotletud
  18. maist
  19. See asjaolu mõjutab ka tagasiulatuva 6

(8)2-16-7336 elatise arvestust, kuivõrd mai 2015 eest kuulub tagasiulatuv elatis väljamõistmisele mitte 31 päeva vaid 23 päeva eest. Kohus märgib et ajavahemiku eest
  1. maist 2016 kuni
  2. maini 2016 ei ole hageja elatise nõuet esitanud.
  3. Riigikohus on leidnud, et kuna tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest. Seega saab ka ajavahemikul aasta enne hagi esitamist määrata ülalpidamiskohustuse ulatuse õigustatud isiku toonaste vajaduste järgi PKS § 99 mõttes, arvestades mh ka kohustatud isiku varalist seisundit PKS § 102 ja § 105 lg 3 mõttes. (vt Riigikohtu
  4. detsembri
  5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 13 Kohus pidas võimalikuks mõista elatis välja selliselt, et arvestas hageja asukohariigis makstava riikliku peretoetusega ning vähendas väljamõistetavat miinimumelatist poole peretoetuse võrra. Kohtu hinnangul tuleb samamoodi käsitleda ka tagasiulatuva elatise nõuet, s.o vähendada igakuiselt tasumisele kuulunud miinimumsummat poole peretoetuse võrra. Kohtu hinnangul on põhjendatud seega tagasiulatuva elatise nõue summas 925 eurot 17 senti ning vastavas ulatuses kohus hagi ka rahuldab. Ülejäänud osas, s.o tagasiulatuva elatise 590 euro 45 sendi nõudes jätab kohus hagi rahuldamata.
  6. Kohus selgitab hageja seaduslikule esindajale ja kostjale, et kui edaspidi muutuvad elulised asjaolud, nt kostja tasub hageja rohkemate vajalike väljaminekute eest või vastupidi, jätab täitmata kohustuse, mida kohus otsuse tegemisel käsitles, saavad pooled ise kokkuleppel kindlaks määrata elatise suuruse. Samuti on pooltel võimalik

§ 459

alusel nõuda käesolevas kohtuotsuses kindlaks määratud elatise suuruse muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud.

  1. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.
  2. Hageja on võtnud hagi tagasi 904 euro 38 sendi tagasiulatuva elatise nõude osas.

§ 423

lg 1 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi.

§ 424

lg-s 1 on sätestatud, et hageja võib hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Tulenevalt asjaolust, et hageja on võtnud hagi osaliselt tagasi, asub kohus seisukohale, et hagi tuleb jätta 904 euro 38 sendi tagasiulatuva elatise nõude osas läbi vaatamata. Hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse (

§ 426lg 1).

27. Hageja on palunud tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks 1515 euro 62 sendi osas või alternatiivselt tunnistada lahend viivitamata tagatiseta täidetavaks omal algatusel võttes arvesse

§ 468

lg-s 3 sätestatut.

§ 468

lg-s 3 on sätestatud, et elatise väljamõistmise otsuse või kehavigastusega või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise otsuse tunnistab kohus hageja taotlusel viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Kohus leiab, et hageja taotlus tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks asunud elatist pärast elatise nõude esitamisest teadasaamist vähemalt mingis ulatuses tasuma. Lapse ülalpidamiseks on elatise tasumine kui selline hädavajalik, kuivõrd elatist vajab laps eelkõige esmavajaduste rahuldamiseks. Kulutused esmavajaduste rahuldamiseks on edasilükkamatud ning ei ole põhjendatud, et need peab olenemata oma 7

(8)2-16-7336 majanduslikust olukorrast kandma alati ainult see vanem, kelle juures laps elab. Kohtu hinnangul on põhjendatud pidada hageja ülalpidamiseks hädavajalikuks summat 925 eurot 17 senti, s.o tagasiulatuvalt väljamõistetud elatise summat. Menetluskulude jaotus 28. Hageja on taotlenud mõista menetluskuluna kostjalt välja õigusabikulu 500 eurot. Kostja menetluskulude kandmine asja toimikust ei nähtu ning kostja ei ole esitanud ka menetluskulude kindlaksmääramise taotlust. Kohus on hagi rahuldanud osaliselt ning jätnud osaliselt ka läbi vaatamata hagi osalise tagasivõtmise tõttu.

§ 163

lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta

§ 168

lg 4 kohaselt kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hagi võeti tagasi 904 euro 38 sendi suuruses summas. Hagihind asjas oli pärast selle nõude läbi vaatamata jätmist: 1935 eurot (nõudesumma 215x9,

§ 129lg 2) + 1515,62 eurot = 3450,62 eurot.

Hagi rahuldati tagasiulatuvas elatise nõudes 925,17 eurot ning edasiulatuvalt igakuises elatise summas 169 eurot. Kohus leiab, võttes arvesse nii hagi rahuldamise ulatust, kui ka hagi osalist läbi vaatamata jätmist, et menetluskulud tuleb jätta poolte kanda võrdsetes osades (vt selle kohta Riigikohtu

  1. novembri
  2. a otsus tsiviilasjas 3-2-1-120-14, p 16). Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (

§ 175lg 1).

Hageja on esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotluse koos menetluskulude nimekirjaga. Hageja palub mõista kostjalt välja õigusabikulu kokku 5 tunni eest tunnihinnaga 100 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja ei ole hageja menetluskulude suuruse ja koosseisu osas vastuväiteid esitanud. Kostja on viidanud vaid sellele, et hageja ei ole tõendanud õigusabikulude tasumist maksekorraldustega, mistõttu tuleks jätta menetluskulud hageja kanda. Kohus selgitab kostjale, et Riigikohus on korduvalt leidnud, et õigusabi tasu väljamõistmiseks piisab, et poolel on tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus (vt nt Riigikohtu

  1. juuni
  2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Kohus leiab, et hageja õigusabikulu on põhjendatud ja vajaliku menetluskulu, mõistlikus suuruses on ka õigusabi osutaja tunnihind ning õigusabile kulunud aeg. Hageja taotlus menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks on seega põhjendatud kogu ulatuses ja tuleb rahuldada. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hagejale tasuda menetluskulud 250 eurot. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.