Obsah (4)

§ 173§ 172§ 174§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Merit Helm Määruse tegemise aeg ja koht 22. november 2016.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-14970 Tsiviilasi XXXX avaldus täitedokumendi

) § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus kuulas avaldaja ja puudutatud isiku I ära 14.11.2016.a. Puudutatud isikul II puudus võimalus ärakuulamisel osaleda. Puudutatud isik II teavitas kohut 18.11.2016 e-kirja teel, et ei pea istungi korraldamist ega enda suulist ärakuulamist vajalikuks, jäädes oma kirjalikult esitatud seisukohtade juurde.

1. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 45 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda.
2. Riigikohus on 12.06.2012.a lahendis nr 3-2-1-79-12 selgitanud, et TMS § 45 kohaldamiseks annavad alust vaid erandlikud asjaolud ning täitemenetluse ajatamine ei saa selle erandlikku iseloomu arvestades olla pikaajaline, vaid ajatamine on üldjuhul võimalik vaid kuudepikkuseks ajavahemikuks, mitte aastatepikkuseks ajavahemikuks. Avaldusest ega ärakuulamisel esitatud seisukohtadest ei nähtu erandlikud asjaolud, millest lähtuvalt TMS § 45 kohaldamine oleks avaldaja suhtes põhjendatud ning mis kaaluksid üle sissenõudja huvi nõude rahuldamisele. Avaldaja poolt väljatoodud asjaolud, et võlgniku vara müük täitemenetluses ehk kiirmüügina ei võimalda saada varalt mõistlikku hinda ning vara müügil oleks võlgniku majandustegevus takistatud, ei ole erandlikud asjaolud TMS § 45 mõttes. Avaldaja ei ole välja toonud ka ühtki teist erandlikku asjaolu, mis selle sätte kohaldamist võimaldaks ning põhjendaks täitemenetluse ajatamist.
3. Arvestades kohtu ette toodud asjaolusid, on kohus seisukohal, et ei esine ka selliseid asjaolusid, mille põhjal võiks järeldada, et täitemenetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane.
4. Tulenevalt asjaolust, et kohtu hinnangul ei esine TMS § 45 mõttes erandlikke asjaolusid täitemenetluse ajatamiseks, ei analüüsi kohus, kas avaldaja poolt väljapakutud täitmise aeg – 3 9 kuud oleks mõistlik või mitte ning kas täitemenetluse ajatamine oleks sissenõudja suhtes ebaproportsionaalselt kahjustav või ei.
5. Kõik määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei viita ega vasta. MENETLUSKULUD
6. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus.

§ 173

lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. 19.

§ 172

lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Nimetatud sätte lg-s 7 on sätestatud, et kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus jätab kõik menetlusosaliste menetluskulud

§ 172lg-st 7 tulenevalt avaldaja kanda.

20.

§ 174

lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista menetlust lõpetava määruse tegemist. Avaldaja tasus avaldusega kohtusse pöördumisel riigilõivu 50 eurot. Kohus kohustas enda 20.10.2016 määrusega menetlusosalisi esitama menetluskulude nimekiri hiljemalt 03.11.2016. Ükski menetlusosaline kohtule antud kuupäevaks ega ka hiljem enda menetluskulude nimekirja ei esitanud. Menetluskulude kandmist ei nähtu ka asja toimikust, mistõttu kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks selliselt, et avaldajalt puudutatud isikute menetluskulusid välja ei mõista. Avaldaja kantud riigilõiv jääb tema enda kanda. 21.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik 4