← Eesti

2-16-16944/6

Obsah (8)§187§ 326§ 444§ 173§ 174§ 175§ 177§ 178

2-16-16944 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Aleksandr Kondrašov Otsuse tegemise aeg ja koht 17. veebruar 2017. a, Tallin

§187lg 6).

Hagi alus ja kohtu selgitused Hagi aluseks on XXXX ja XXXX AS vahel 01.12.2014 sõlmitud laenulepingu nr XXXX ja 15.04.2015 sõlmitud laenulepingu lisast tulenev võlgnevus. Kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud

§ 326kohaselt 21.01.2017.

Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444

lg 3).

§ 173

lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid, milledest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks riigilõiv summas 200 eurot ja õigusabikulud summas 360 eurot. Tsiviiltoimikust nähtuvalt on hageja Harju Maakohtule hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu summas 200 eurot. Riigilõivu tasumine on nähtav käesoleva tsiviilasja toimikust (lk 35). Kohus asub seisukohale, et põhjendatud on hageja menetluskuluna kostjalt välja mõista hageja poolt tasutud riigilõiv summas 200 eurot. 2 2-16-16944

§ 175

lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks ka õigusabi osutamise kulu summas 360 eurot. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja osundatud õigusabi hinnaga 120 eurot/h ajamahus kokku 3h. Kohus, hinnanud ja analüüsinud hageja poolt kantud menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust on jõudnud seisukohale, et hageja lepingulise esindaja kulu on põhjendatud ja vajalik osaliselt. Kohtu hinnangul on hagejale õigusabi osutamisel rakendatud tunnitasumäär 120 eurot/h (ilma käibemaksuta) käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust arvestades lepingulise esindaja tasuna mõistlik. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust arvestades ning arvestades ka, et asjas ei ole toimunud ühtegi istungit ega sisulist vaidlust, ei ole põhjendatud hageja poolt märgitud ulatuses õigusabikulu. Kohus on seisukohal, et põhjendatud ja vajalik on hageja esindaja poolt osundatud õigusabiteenus kokku mahus 2 tundi, mis esindaja tunnihinda 120 eurot (ilma käibemaksuta) arvestades teeb kokku 240 eurot. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja hageja poolt kantud menetluskulud summas 440 eurot (riigilõiv summas 200 eurot + õigusabikulud summas 240 eurot).

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt välja menetluskuludelt viivise alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.