Obsah (16)

§ 11§ 619§ 620§ 621§ 8§ 76§ 82§ 100§ 101§ 108§ 627§ 628§ 113§ 1§ 35§ 42

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andres Suik Otsuse tegemise aeg ja koht 21.02.2017, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-125197 Tsiviilasi XXXX OÜ hagi X

) § 622 järgi võib käsundisaaja käsundi täitmisel kasutada kolmanda isiku abi. Kohus selgitab, et praktikas on tavaline olukord, kus füüsiline isik osutab juriidilisi teenuseid ja esitab arve oma selleks loodud ettevõtte alt. Kohus märgib, et poolte e-kirjavahetusest nähtuvalt on kostja poolt hagejale e-kirjad saadetud aadressile XXXX, s.o XXXX OÜ e-mailile, kust XXXX on ka kirjadele vastanud.

§ 11

lg 1 kohaselt lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Käsunduslepingule ei ole ette nähtud kirjalikku vormi, mistõttu võib seda sõlmida ka suuliselt. Kohus leiab eeltoodut arvestades, 3 2-16-125197 et poolte vahel on sõlmitud suuline käsundusleping õigusdokumendi koostamiseks ja hageja on kokkulepitud töö teostanud. Kostja ei ole töö eest esitatud arvet (09.08.2016 arve nr XXXX, tl 38) tasunud ning väidab, et tasus hagejale kaebuse koostamise eest sularahas. Kostja ei ole oma väiteid tõendanud ega esitanud ühtegi dokumenti, millest nähtuks, et töö eest on tasutud enne töö teostamist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja ei ole täitnud lepingujärgset kohustust töö eest tasumise näol.

1. Pooltel vahel on vaidlus hageja lepinguliste kohustuste täitmise kvaliteedi ja töö eest tasumise osas. Nimelt on hageja seisukohal, et hageja on täitnud oma lepingujärgse kohustuse, s.o kostja tellimusel on koostatud kaebus kohtutäituri otsuse peale ja kostja on rikkunud oma kohustust tasuda selle eest ette nähtud tasu. Kostja seevastu leiab, et tema poolt on kõikide osutatud teenuste eest makstud sularahas, kuid XXXX kostjale tšekke ei andnud. Kostja märkis, et maksis raha ära, kuid sai kohtutäiturilt vastuseks samasuguse kirja, nagu varasemalt, mistõttu tekkis kostjal küsimus, et miks XXXX võtab oma töö eest raha, aga tulemust näha ei ole. Kostja ei soovinud hagejaga enam koostööd jätkata.
2. Kohus leiab, et vaatamata hageja tuginemisele töövõtulepingu sätetele on poolte vahel sõlmitud lepingu puhul tegemist käsunduslepinguga. „Käsunduslepingu kohaselt peab käsunditäitja oma kohustusi nõuetekohaselt täitma, ta peab tegutsema eesmärgi saavutamise nimel. Kui aga eesmärk jääb saavutamata, ei ole see käsundisaaja kohustuse rikkumine. Töövõtuleping on aga suunatud tulemuse saavutamisele; kui eesmärki ei ole saavutatud, on tegemist töövõtja kohustuse rikkumisega, tulemuse saavutamise käik ei ole tähtis. [--] Nii ei saa lugeda advokaadi rikkumiseks seda, kui ta ei võida protsessi, küll tuleb hinnata, kas ta tegi kõik selleks, et võitu saavutada. Käsunduslepingule on iseloomulik asjaolu, et käsunduslepinguga silmas peetud eesmärgi saavutamine ei sõltu ainuüksi käsundisaaja tegevusest, vaid muudest asjaoludest, mida käsundisaaja mõjutada ei saa“ (vt ka Võlaõigusseadus III Kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2009, lk 4). Kuna pooltevahelise lepingu eesmärgiks käesolevas vaidluses oli õigusteenuse osutamine, s.o kohtutäiturile kaebuse esitamine ning õigusteenuse osutaja ehk hageja ei saanud vahetult mõjutada saavutatavat tulemust, siis on kohtu hinnangul poolte vahel sõlmitud käsundusleping. 11.

§ 619

sätestab, et käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.

§ 620

lg 1 kohaselt käsundisaaja peab käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Käsundisaaja peab täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel (

§ 620

lg 2).

§ 621lg 1 kohaselt käsundisaaja peab käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid.

Kui käsundisaaja peab käsundi täitma oma erialastele teadmistele või võimetele tuginedes, ei või käsundiandja anda üksikasjalikke juhiseid käsundi täitmise viisi ega tingimuste suhtes.

1. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja mõistliku aja jooksul hagejale väidetavast töö lepingu tingimustele mittevastavusest teatanud, vaid on lihtsalt seisukohal, et töö ei olnud tulemuslik. Nagu kohus eelnevalt selgitas, siis õigusteenuse osutamisel, sh kohtutäiturile kaebuse esitamisel ei saa õigusteenuse osutaja ehk käsundisaaja vahetult mõjutada saavutatavat tulemust. Samas on hageja tööl olnud ka tulemus, kuna kohtutäitur rahuldas kostja kaebuse osaliselt (tl 35-36).
2. Vastavalt

§ 8

lg 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

lg 1 ning § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule.

§ 82

lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui 4 2-16-125197 võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna antud juhul ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud ning on jätnud tasu maksmise kohustuse nõuetekohaselt täitmata, on tegemist kohustuste rikkumisega tulenevalt

§-st 100. Nimelt sätestab

§ 100

, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Seega on võlausaldajal ehk antud juhul hagejal õigus vastavalt

§ 101

lg 1 p 1 nõuda kostjalt kohustuse täitmist.

§ 108

lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 627

lg 1 sätestab, et kui käsunduslepinguga ei ole tasus kokku lepitud, kuulub tasu maksmisele, kui käsundi täitmist võib mõistlikult eeldada üksnes tasu eest, eelkõige kui käsundisaaja täitis käsundi oma majandus- või kutsetegevuses.

§ 628

lg 1 järgi, kui käsundisaajale maksmisele kuuluv tasu on määratud ajavahemike järgi, tuleb tasu maksta vastava ajavahemiku möödumisel. Käsundi puhul, mille esemeks on tehingu tegemine, eeldatakse, et tasu kuulub maksmisele pärast käsundi täitmist. Pooltel puudub vaidlus selles, et hageja poolt kaebuse koostamise eest leppisid pooled tasuna kokku 200 eurot, kuid kostja väidab, et on nimetatud summa sularahas tasunud. Kuna kostja väited 200 euro tasumise kohta on täiesti paljasõnalised, siis leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 200 eurot. 14.

§ 101

lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist.

§ 113

lg 1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja esitanud kostjale arve (vt tl 38). Seejuures on arvele märgitud viivis 0,5% päevas. Hageja on viivist arvestanud 0,5% tasumata põhisummalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest, s.o 182,50% aastas. Kohtul puuduvad andmed, et pooled oleks sõlminud sellise viivisemääraga kokkuleppe. Samas antud viivisemäär ületab vaidlusalusel ajal kehtestatud seadusjärgset viivisemäära üle 22 korra, olles seega tühine isegi siis, kui pooled oleks viidatud viivisemääraga kokkuleppe sõlminud.

§ 1

lg 5 kohaselt on tarbija füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandusvõi kutsetegevuse läbiviimisega.

§ 35

lg 1 sätestab, et tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Kohtu hinnangul on tegemist kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega, mida saab pidada tühiseks. Seejuures lähtub kohus Riigikohtu tsiviilkolleegiumi seisukohast, mille kohaselt on eelduslikult

§ 42

lg 3 p 5 ja

§ 42

lg 1 järgi tühine selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (Riigikohtu 10.05.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13). Ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt Riigikohtu 14.06.

1. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24).
2. Kohus jätab hagi rahuldamata viivise 132,92 euro nõudes. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja lepingujärgse tasu võlgnevuse 200 eurot ning seadusjärgses määras põhinõudelt sissenõutavaks muutunud viivise 6,08 eurot järgnevalt: Periood 20.08.2016 - 31.12.2016 01.01.2017 - 05.01.2017 Viivis Päevade arv Perioodi summa: 8,00% 134 5,86 € 8,00% 5 0,22 € 139 6,08 €
3. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS 5 2-16-125197 § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi ligikaudu 61% ulatuses, peab kohus juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 põhjendatuks jätta menetluskulud 39% ulatuses hageja ja 61% ulatuses kostja kanda.
4. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja või kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja menetluskulude nimekirja (vt tl 56) kohaselt koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust 75 eurot (vt tl 1 pöördel, tl 41). Kohus leiab, et hageja riigilõivu kulu on mõistlik ja põhjendatud. Kohus määrab hageja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks eelneva põhjal 75 (45+30) eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 47,75 eurot (s.o 75-st eurost 61%). Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik 6