3-16-1608/14

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Madis Ernits, Maili Lokk 28.02.2017, Tartu 3-16-1608 Igor Abdulajevi kaebus Tartu Vangla 21.07.

1. a käskkirja nr 6-2/1181 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 18.10.
2. a otsus Igor Abdulajevi apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja – Igor Abdulajev Vastustaja – Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 18.10.
3. a otsus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s. o 28.02.2017, arvates (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Tartu Vangla 21.07.
5. a käskkirjaga nr 6-2/1181 (tl 10-10p) tunnistati kinnipeetav Igor Abdulajev süüdi vangistusseaduse (VangS) § 37 lg 1 süülises rikkumises ning karistati teda kartserisse paigutamisega viieks ööpäevaks. Karistuse täitmisele pööramine lükati edasi kahekuulise katseajaga. Käskkirja kohaselt pani I. Abdulajev 30.06.2016 kella 13.10 paiku toime distsipliinirikkumise, mis seisnes selles, et ta keeldus süüdimõistetute eluhoone
6. sektsioonis asumast tööle sektsiooni koristajana.
7. I. Abdulajev esitas 26.07.2016 Tartu Vanglale vaide (tl 25-25p), mille vangla jättis 03.08.
8. a vaideotsusega nr 1-11/311-2 (tl 9) rahuldamata.
9. I. Abdulajev esitas 08.08.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse, millega palus tühistada Tartu Vangla 21.07.
10. a käskkirja nr 6-2/
11. Kaebuse kohaselt valutas kaebajal 30.06.2016 jalg, sest seal oli sinikas. Kaebaja viidi 30.06.2016 meditsiiniõe juurde, kes ei ole kaebaja hinnangul pädev tema terviseseisundit hindama. Kaebaja oli seisukohal, et teda oleks tulnud viia kirurgi ja neuroloogi juurde.
12. Tartu Halduskohus jättis 18.10.
13. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus viitas Riigikohtu lahendile asjas nr 3-3-1-53-14, mille kohaselt võib olukorras, kus arst on juba tuvastanud kinnipeetava töövõimelisuse tema tööle määramisel, ootamatu terviserikke korral anda kinnipeetava terviseseisundile hinnangu ka tervishoiuteenust osutav õde. Halduskohus 1 märkis, et vastavalt vastustaja kinnitusele oli enne majandustöödele määramist teinud kaebaja töövõimelisuse kindlaks arst ning 30.06.2016 tegi töölt mittevabastamise otsuse meditsiiniõde. Seega ei nõustunud halduskohus kaebaja väitega, et vastustaja oleks pidanud viima kaebaja 30.06.2016 tema töövõimelisuse kontrollimiseks kirurgi ja neuroloogi juurde. Halduskohus leidis, et kinnipeetaval tervisehäire olemasolu ei tähenda veel seda, et ta ei ole töövõimeline. Asja materjalide kohaselt oli meditsiiniõde kaebaja kaebused tervisehäirete kohta 30.06.2016 ära kuulanud, hinnanud kaebaja töövõimelisust ning otsustanud, et kaebaja on võimeline tegema koristamistöid. Halduskohus märkis, et tal puudub alus kahelda 30.06.2016 tehtud meditsiiniõe otsuse õigsuses. Ka kaebaja viidatud Euroopa Inimõiguste Kohtu ja Riigikohtu lahendites esitatud seisukohad ei anna alust jõuda teistsugusele arvamusele. Halduskohus leidis, et distsiplinaarmenetlus on läbi viidud kooskõlas selle läbi viimise ajal kehtinud nõuetega ning vaidlustatud käskkiri vastab haldusaktile esitatavatele nõuetele. Samuti oli, arvestades kaebajale määratud varasemat distsiplinaarkaristust, kaebajale määratud distsiplinaaristus – viieks ööpäevaks kartserisse paigutamine kahekuulise katseajaga, proportsionaalne ning vastas vangistuse täideviimise eesmärkidele. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
14. Kaebaja esitas 20.10.2016 Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Tartu Halduskohtu otsuse peale, millega palub halduskohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega tema kaebus rahuldada. Kaebaja leiab, et halduskohus on tõendeid ebaõigesti hinnanud ning kaebaja jääb oma seisukoha juurde, et teda oleks pidanud läbi vaatama arst.
15. Vastustaja palub vastuses apellatsioonkaebusele jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Vastustaja on seisukohal, et apellatsioonkaebuses esitatud põhjendused ei ole halduskohtu otsuse tühistamise aluseks. Pooled ei vaidle raviteenuse osutamise üle, vaid selle üle, kas meditsiiniõde on pädev andma kinnipeetava terviseseisundile hinnangut olukorras, kus kinnipeetav keeldub tööle asumast viidates terviserikkele. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
16. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja apellatsioonkaebuses esitatud ükski väide ei anna alust apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ja vaidlustatud halduskohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ning tuginedes HKMS § 201 lgle 4 ei korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
17. VangS § 37 lg 3 kohaselt teeb kinnipeetava võimelisuse tööd teha kindlaks arst. Asja materjalide kohaselt määras Tartu Vangla kaebaja 07.04.
18. a käskkirjaga nr 6-3/97 (tl 26) tööle vangla majandustööle, abitöölise ametikohale alates 18.04.2016 kuni 31.07.
19. Tartu Vangla arst andis 05.04.2016 kooskõlastuse kaebaja tööle määramiseks (tl 28).
20. Vastavalt Riigikohtu praktikale võib juhul, kui arst on tuvastanud kinnipeetava töövõimelisuse tema tööle määramisel, ootamatu terviserikke korral kinnipeetava terviseseisundile hinnangu anda ka tervishoiuteenust osutav õde (Riigikohtu halduskolleegiumi 22.01.
21. a otsus asjas nr 3-3-1-53-14, p 16), nagu on märkinud ka halduskohus. Vaidlust ei ole selles, et 30.06.2016, mil kaebaja keeldus väidetava terviserikke tõttu tööle asumast, viidi kaebaja meditsiiniosakonda, kus meditsiiniõde andis hinnangu kaebaja terviseseisundile ning leidis, et tööst vabastust kaebaja ei vaja. Meditsiiniõe 30.06.
22. a otsus nähtub ka kaebaja poolt kohtule esitatud tervisekaardilt (tl 14). 2
23. Riigikohtu praktika kohaselt on küll meditsiinitöötaja tõend, millele tugineb haldusakt, halduskohtus hinnatav ja teiste tõenditega ümberlükatav (Riigikohtu halduskolleegiumi 13.11.
24. a otsus asjas nr 331-44-14, p 19), kuid käesolevas asjas esitatud materjalide kohaselt ei anna miski alust jõuda järeldusele, et meditsiiniõe hinnang kaebaja võimelisuse kohta töötada, oleks olnud ebaõige.
25. Apellatsioonkaebuses tehtud viited VangS §-dele 52 ja 53 lg-le 2 ei anna samuti alust apellatsioonkaebuse rahuldamiseks. Nimetatud sätted reguleerivad kinnipeetavale tervishoiuteenuse osutamist ja ravi tagamist vanglas. Käesolevas asjas ei ole vaidluse all küsimus, kas kaebajale on olnud tagatud vajalik ravi, vaid üksnes see, kas kaebajal oli 30.06.2016 tervislikel põhjustel õigus keelduda tööle asumast. Kuna meditsiiniõde ei andnud kaebajale 30.06.2016 tööst vabastust, siis puudus kaebajal õigus VangS § 37 lg 2 p 3 alusel töötamisest keelduda. Töötamisest keeldumisega pani kaebaja toime distsipliinirikkumise ning vanglal oli õigus teda distsiplinaarkorras karistada. Kaebaja väide, et vangla on rikkunud uurimisprintsiipi ja haldusmenetluse nõudeid ning tõendeid ebaõigesti hinnanud, on jäänud paljasõnaliseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei viita miski asja materjalides sellele, et vaidlustatud distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri oleks õigusvastane.
26. Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 18.10.
27. a otsus muutmata. Tanel Saar /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ 3 Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/