← Eesti

1-16-683/26

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. veebruar 2017 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-683 Kohtukoosseis Mati Kartau, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Kriminaalasi Ljudmilla Pavlovskaja süüdistuses KarS § 118 lg 1 p 1 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
  2. septembri 2016 otsus Apellatsiooni esitajad Ljudmilla Pavlovskaja ja tema kaitsja vandeadvokaat Galina Tšelnokova Prokurör Süüdistatav Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Günter Koovit Ljudmilla Pavlovskaja isikukood 46003200032; elukoht XXX; ei tööta; kehtivaid kriminaalkaristusi ei ole RESOLUTSIOON
  3. Jätta Viru Maakohtu
  4. septembri 2016 otsus muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.
  5. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Galina Tšelnokova Advokaadibüroole 96 eurot (sh käibemaks 16 eurot) süüdistatav Ljudmilla Pavlovskajale apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi eest.
  6. Välja mõista Ljudmilla Pavlovskajalt menetluskulu 96 eurot Eesti Vabariigi kasuks kaitsjale makstud tasu katteks
  7. Ljudmilla Pavlovskajalt väljamõistetud summa tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsusele lisatud makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks ringkonnakohtu kantselei kaudu
  8. veebruaril 2017 ja samast kuupäevast on kohtumenetluse pooltel sellega võimalik tutvuda. Kassatsiooniõiguse kasutamisel tuleb kassatsioon esitada kirjalikult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates
  9. veebruarist
  10. Maakohtu otsus
  11. Viru Maakohtu 13.09.2016 otsusega tunnistati Ljudmilla Pavlovskaja süüdi KarS § 118 lg 1 p 1 järgi selles, et ta lõi ajavahemikul 17.04.2014 kella 16.00-st kuni 18.04.2014 hommikuni Narvas XXX asuvas korteris tekkinud tüli käigus A.S. ile klaaspudeliga vastu pead, tekitades sellega kannatanule peahaava ning seejärel lõi kannatanule kolm korda noaga kehapiirkonda, millega põhjustas eluohtliku tervisekahjustuse – kaks kõhupiirkonnas kõhuõõnde ulatuvat ja ühe rindkere piirkonnas asuva noahaava.
  12. L. Pavlovskajale mõisteti karistuseks 6 aastat vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati 4 aastani. KarS § 73 lg-te 1, 3 alusel määrati koheselt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 3 kuud vangistust, mille kandmine algab peale kohtuotsuse jõustumist maakohtu poolt teatatud ajal. Ülejäänud 3 aastat ja 9 kuud vangistust jäeti tingimisi kohaldamata ning määrati katseaja pikkuseks 4 aastat.
  13. Apellatsioonides on vaidlustatud ainult mõistetud karistust. Seetõttu alljärgnevalt süüdistuse tõendatust ei käsitleta.
  14. Karistuse mõistmisel maakohus arvestas kõiki seaduses ettenähtud asjaolusid (MK otsuse lk 7). Seejuures karistust kergendava asjaoluna arvestati puhtsüdamlikku ülestunnistust ja raskendava asjaoluna KarS § 58 p 1 kohaselt madalat motiivi, st omakasust ajendatud löömist. Veel arvestati, et L. Pavlovskajal ei ole kehtivaid kriminaalkaristusi. Süü suuruse puhul võeti arvesse toimepandud tervisekahjustuse tekitamise tehiolusid (korduvad löögid, eelnenud konflikt ning põhjustatud tagajärg). Maakohus leidis, et tegemist on rikkumisega, mille raskus on alla keskmise. Samas süü suuruse hindamisel arvestati süüd suurendava asjaoluna seda, et kannatanu jäeti üheks ööpäevaks ilma meditsiinilise abita. See näitab süüdistatava ükskõikset suhtumist toimepandud teosse. Süüdistatava tegu oli kantud omakasust ja alkoholi mõjul avaldunud isiklikust vaenust. Kõike eeltoodut arvestades maakohus leidis, et karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke täitev karistus on 6 aastat vangistust. Lühimenetluse tõttu seda vähendati 4 aastani. Arvestades asjaolu, et L. Pavlovskajal puuduvad kehtivad kriminaalkaristused, pidas kohus võimalikuks määrata koheselt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 3 kuud vangistust, ülejäänud karistus aga jätta tingimisi kanda. Esitatud apellatsioonid
  15. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsiooni L. Pavlovskaja ja tema kaitsja vandeadvokaat G. Tšelnokova, kes paluvad tühistada maakohtu otsuse koheselt ärakandmisele kuuluva karistuse 2 mõistmises ning jätta kogu karistus 4 aastat vangistust kanda tingimisi.
  16. Apellantide hinnangul ei ole maakohus küllaldaselt arvestanud L. Pavlovskaja tervislikku seisundit. Ta on invaliid 70% töövõime kaotusega, ta peab regulaarselt tarvitama ravimeid ja olema psühhiaatri järelevalve all. Seda kinnitavad apellatsioonidele lisatud SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriapolikliiniku 31.10.2016 kiri ja püsiva töövõimetuse tuvastamise 04.01.2017 otsus nr
  17. Apellandid leiavad, et 3 kuuline vangistus võib avaldada L. Pavlovskaja tervisele hukatuslikku mõju.
  18. Lisaks tervislikule olukorrale juhib kaitsja tähelepanu veel sellele, et maakohus omal initsiatiivil kohaldas karistust raskendava asjaoluna omakasu motiivi, kuigi süüdistusaktis ja prokuröri kõnes seda ei märgitud. Kaitsja leiab, et sellega alusetult raskendati L. Pavlovskaja olukorda. Kaitsja arvates ei ole L. Pavlovskaja süü nii suur, et teda tuleks reaalse vangistusega karistada, sest ta on varem karistamata ning karistust kergendavad süü ülestunnistamisele ilmumine ja puhtsüdamlik kahetsus.
  19. Ringkonnakohtu 12.01.2017 määrusega anti apellatsioonimenetluse pooltele võimalus esitada oma kirjalikke seisukohti apellatsioonide kohta kuni 26.01.2017, kuid seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohus märgib, et kuigi L. Pavlovskajale korduvalt ringkonnakohtu poolt saadeti menetlusdokumente tema aadressile, ta neid kätte ei saanud, kuna ei viibinud kohal. Seetõttu teda informeeriti telefoni teel 12.01.2017 määruse sisust (vt õiend II kd lk 47). Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
  20. Ringkonnakohus, tutvunud kohtuotsuse, apellatsioonide, kohtuistungite protokollide ja kohtutoimikute materjalidega, leiab, et apellatsioonid tuleb jätta rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. Seejuures ringkonnakohus lähtub asjaolust, et kriminaalasja arutati lühimenetluses. See omakorda ei võimalda arvesse võtta apellatsioonidele lisatud tõendeid, sest kohtupraktika kohaselt lühimenetluses ei saa esitada täiendavaid tõendeid (RKKKo nr 3-1-1-105-10 p 7.5.6; 3-1-1-79-10 p 10.1; 3-1-1-2-10 p 9; 3-1-1-91-07 p 7).
  21. Maakohus on karistuse mõistmisel arvestanud kõiki seaduses ettenähtud asjaolusid ja põhjendanud, miks osa karistust tuleb reaalse vangistusena ära kanda (MK otsuse lk 7-8). Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega. Seejuures oli otsust tehes maakohtule teada L. Pavlovskaja tervislik seisund (I kd lk 110, 173-174, 176, 180, 190, 195). Viidatud arstlikest tõenditest ei nähtu, et L. Pavlovskaja tervislik seisund oleks selline, mis välistaks talle karistuseks vangistuse mõistmise, sest ka kinnipidamiskohas on vajadusel ravimite saamine ja arstiabi tagatud.
  22. Ringkonnakohus eeltoodu alusel leiab, et apellatsioonides esitatud väide, mille kohaselt 3 kuuline vangistus võib avaldada L. Pavlovskaja tervisele hukatuslikku mõju, ei anna alust nimetatud karistust tühistada. Kui aga vangistuse täitmisele pööramisel selgub, et L. Pavlovskaja on raskelt haigestunud ja vanglas ei ole võimalik teda ravida, siis seda küsimust saab lahendada KrMS § 415 ettenähtud korras.
  23. Samuti ei anna karistuse tühistamiseks alust kaitsja väide, et maakohus alusetult kohaldas karistust raskendava asjaoluna madalat motiivi – omakasust ajendatud löömist. Kannatanu, tunnistaja A.S. i ja süüdistatava enda ütlustest nähtub, et noaga löömisele eelnes sõnaline konflikt, kuna kannatanu keeldus oma vara süüdistatava nimele kirjutamast. See oli kannatanu sõnul põhjuseks, miks süüdistatav teda lõi. Kuna eeltoodust nähtub omakasu motiiv, siis maakohus õigustatult selle KarS § 58 p 1 alusel ka tuvastas.
  24. Õige on kaitsja väide, et raskendavat asjaolu ei ole märgitud süüdistusaktis ja ka kohtuvaidlustes prokurör seda ei taotlenud, kuid see ei tähenda, et maakohus ei võinud seda 3 asjaolu ise tuvastada. KrMS § 268 lg 6 kohaselt kohtul selline õigus on, kuid kohus peab andma pooltele võimaluse oma seisukoha avaldamiseks, kui ilmnevad süüdistusaktis nimetamata karistust raskendavad asjaolud. Antud juhul kohus seda nõuet rikkus, kuna nimetatud asjaolu tuvastamine ilmnes alles kohtuotsusest. Samas aga kaitsja sai sellele tähelepanu juhtida apellatsioonis ning seega on kaitseõigus tagatud.
  25. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu poolt KrMS § 268 lg 6 nõuete rikkumine ei too antud juhul kaasa kohtuotsuse tühistamist. Kuigi maakohus omal algatusel karistust raskendava asjaolu välja tõi, samas ei ole ainult ja otse sellele rajatud reaalse 3 kuulise vangistuse mõistmine, vaid seda on arvestatud koos kõigi KarS § 56 lg 1 näidatud asjaoludega. Eelkõige tingis sellise karistuse mõistmise L. Pavlovskaja süü suurus.
  26. Karistuse mõistmisel peab kohus süü suuruse hindamisel arvestama ka isiku käitumisega vahetult enne ja pärast kuriteo toimepanemist, sest ka see näitab suhtumist kaitstavasse õigushüvesse (RKKKo nr 3-1-1-76-12 p 7). Seda on maakohus ka arvestanud, märkides, et kannatanu jäeti üheks ööpäevaks ilma meditsiinilise abita. See näitab süüdistatava ükskõikset suhtumist toimepandud teosse (MK otsuse lk 7). Ringkonnakohus leiab, et lüües kannatanut pudeliga pähe ja mitu korda noaga kehapiirkonda ning jättes ta verise ja raskete kehavigastustega abituna korterisse, siis on igati põhjendatud selle eest karistuseks reaalse vangistuse mõistmine. Antud juhul on mõistetud 6 aastat vangistust, mis on alla sanktsiooni keskmist, mida lühimenetlusega vähendati 4 aastani ning millest ainult 3 kuud vangistust tuleb reaalselt ära kanda.
  27. Kaitsja adv G. Tšelnokova esitas taotluse apellatsiooni koostamisega seotud ajakulu 4 tunni eest hüvitada 192 eurot, sh käibemaks 32 eurot.
  28. Ringkonnakohus vähendab taotletud summat, sest justiitsministri 26.07.2016 määrusega nr 16 kinnitatud riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste ja maksmise korra § 6 lg 4 alusel on määratud kaitsja tasu riigi õigusabi osutamise eest lihtmenetluses 20 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 80 euro ühes kohtuastmes. Antud juhul on tegemist lühimenetlusega ja seetõttu ei ole alust hüvitada rohkem kui 80 eurot pluss käibemaks 16 eurot.
  29. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 13.09.2016 otsuse muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS §-s 337 lõike 1 punktis 1 nimetatud lahendi, jääb L. Pavlovskaja õigusabikulu 96 eurot KrMS § 185 lg 2 järgi isiku enda kanda. allkirjastatud digitaalselt Mati Kartau, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.