Obsah (4)

§ 114§ 209§ 203§ 64

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14. veebruar 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-06-12187 Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Va

§ 114p 2, 3, 7 – 25 lg 2; § 203 – § 25 lg 2; § 405 lg 2 - § 25 lg 2; § 415 lg 1 ; Kr

K § 186 ja

§ 209lg 1 (§ 63 lg 1); Kr

K § 207 4 ; KrK § 15 lg 2 – § 144 lg 1;

§ 114

p 2, 3, 7 – § 25 lg 2;

§ 203

– 25 lg 2; § 405 lg 2 – § 25 lg 2; § 415 lg 1 järgi ning

§ 64lg 1 alusel karistuseks mõisteti 15 aastat vangistust.

Karistuse kandmise algus 11.11.2005 ja lõpp 11.11.

2. Viru Maakohtu 16.01.2017 määrusega jäeti M. Ringmaa vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata elektroonilise järelevalve alla. 2.
3. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine ja toimepandud kuritegude iseloom viitavad tema ohtlikkusele. M. Ringmaa kannab vangistust mitme kuriteo, sh esimese astme kuritegude toimepanemise eest. Isik on karistatud dokumendi võltsimise, lõhkeseadeldise valmistamise ja kohale toimetamine ning võõra vara tahtliku rikkumise katse ja lõhkeseadeldise ebaseadusliku valmistamise, plahvatuse tekitamise ja mõrva katse eest. Kinnipeetava sooritatud teod on ohtlikud tervele ühiskonnale, kuna lõhkeseadme paigaldamine avalikku kohta seadis ohtu ühiskonna tervikuna. M. Ringmaa kannab karistust mh kahe lõhkeseadeldise plahvatuse katse eest: ühel juhul oli lõhkeseadeldis paigaldatud koolimaja vahetusse lähedusse ning teisel juhul kolmekorruselise korterelamu trepikotta. Viimase lõhkeseadeldise plahvatus võis põhjustada korterelamu varingu terve trepikoja ulatuses, mille tagajärjena võinuks hukkuda suur arv inimesi. 2.
4. Maakohus leidis, et toimepandud kuritegude ohtlikust ja raskust arvestades ei ole M. Ringmaa elektroonilise valvega ennetähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval ajal õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Siinkohal arvestab kohus, et karistuse lõpuni kandmiseni (11.11.2020) on praeguseks jäänud üle 3 aasta, mis on kahtlemata väga pikk aeg. Siinkohal võtab kohus arvesse, et tegemist on kõrges eas inimesega (78 aastat) ning ei välista, et M. Ringmaal on probleeme tervisega (kuigi tõendeid selle kohta esitatud ei olnud). Samas juba kuritegude toimepanemise ajal (2001.a, 2003.a) oli ta rohkem kui 60 aastat vana ning pidi arvestama, et süüdimõistmise korral võidakse teda saata pikaajalist vangistust kandma. Seetõttu need asjaolud iseenesest ei anna alust isiku ennetähtaegseks vabastamiseks. Määruskaebus
5. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu M. Ringmaa kaitsja, kes taotles maakohtu määruse tühistamist ning M. Ringmaa ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kaebuses leitakse, et maakohus pole järginud põhjendamiskohustust ning jätnud määruse olulises osas põhjendamata. Kaitsja toob välja, et süüdimõistetu on viibinud vangistuses üle 11 aasta, mis on olnud piisavalt pikk aeg isiku käitumise mõjutamiseks. Samuti on kaebuse kohaselt isik kõrges vanuses ning tema tervis on halvenenud ning eesmärgiks vabanedes on taastada peresuhted lastega. Kaitsja leiab, et ühiskonna õiglustunne ei saa kahjustada, kui isik vabastatakse vangistusest tingimisi üksnes elektroonilise järelevalve alla. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
6. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalide, maakohtu määruse ja selle peale esitatud määruskaebusega, leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning süüdimõistetu kaitsja esitatud määruskaebus rahuldamata.
7. Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdimõistetu kaitsja määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja süüdimõistetu ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla, sest määruskaebuses ei ole välja toodud uusi asjaolusid, mis omaks olulist kaalu maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale asumiseks. Maakohus analüüsis põhjalikult nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid ning kuna ringkonnakohus nõustub selle analüüsiga, siis ei pea kohtukolleegium vajalikuks seda üle korrata.
8. Kohus peab vajalikuks selgitada, et katseajaga tingimisi elektroonilise valvega enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Sellest tulenevalt on kohtul kaalutlusõigus otsuse langetamisel.
9. Määruskaebuses on välja toodud, et riskianalüüsi kohaselt on uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva kahe aasta jooksul 14 protsenti, mis on väga madal. Ringkonnakohus nõustub seisukohaga, et tegemist on võrdlemisi madala tõenäosusega, kuid ainuüksi see pole piisav põhjus isiku ennetähtaegseks vabastamiseks. Kohus märgib, et enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel hindab kohus eelnevalt kirjeldatud asjaolusid, kusjuures asjaoludel puudub ettemääratud kaal. Sellest tulenevalt ei saa väita, et uute vägivaldsete kuritegude toimepanemise madal tõenäosus kaalub üles isikule määratud karistuse eesmärgid. 2
10. Kaebuses on välja toodud, et maakohus pole selgitanud, milline seos on distsiplinaarkaristusel ning süüdistatava ennetähtaegsel vabanemisel. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-91-06 öelnud, et ennetähtaegselt vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks on kinnipeetava õiguspärane käitumine vangistuses. M. Ringmaal on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus, mis näitab, et isik pole käitunud vangistuses õiguspäraselt. Kohtutoimikust nähtub, et isikule on 08.04.2016 mõistetud distsiplinaarkaristus, mis seisnes keelatud esemete omamises. Seega, hoolimata pikaajalisest vangistusest, on isik endiselt käitunud ebaseaduslikult. Sellest tulenevalt pole täidetud Riigikohtu poolt välja toodud oluline tingimus kinnipeetava ennetähtaegseks vabastamiseks.
11. Lisaks eeltoodule, mis iseloomustab isiku suhtumist õiguskorda käesoleval ajal, nähtub vangla poolt esitatud iseloomustusest, et isik ei tunnista süüd lõhkeseadeldiste valmistamise osas. Sellest tulenevalt puudub ringkonnakohtul veendumus, et isik on teinud järeldusi oma erakordselt ohtliku tegevuse osas, mille eest on teda kriminaalkorras karistatud, ning muutnud oma suhtumist õiguskorda.
12. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus veel, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Formaalsete eelduste täitmine, st seaduses märgitud ärakantud karistuse eeldus, ei anna alust veel isiku ennetähtaegseks vabastamiseks. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. M. Ringmaa puhul ei esine selliseid veenvaid asjaolusid, mis võimaldaksid käesoleval ajal tema ennetähtaegset vabastamist. Isiku tervislik seisund, soov kodus surra ning madal tõenäosus uute kuritegude toimepanemise osas ei ole õiguslikus mõttes piisavateks põhjusteks vabastamaks isikut ennetähtaegselt vangistusest. Isiku tingimisi enne tähtaega vabastamine on eelkõige kogutud materjali hindamine kohtuniku siseveendumusest lähtuvalt ning iga isiku suhtes individuaalne.
13. Kuna M. Ringmaa kannab karistust mh raskete isikuvastaste kuritegude toimepanemise eest, siis ringkonnakohtu hinnangul tema ennetähtaegse vabastamise korral saaks ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et isikuvastaste kuritegude toimepanemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Ka peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et lisaks karistuse individuaalsele õigustusele, tuleb silmas pidada selle sotsiaalpoliitilist eesmärki, mis lähtub asjaolust, et riik peab vastutama selle eest, et rahuldada ühiskonna arusaamu õiglusest. Käesoleval juhul riivaks M. Ringmaa ennetähtaegne vabastamine oluliselt ühiskonna õiglustunnet, mille kohaselt eeldatakse, et isik kannab täies mahus talle määratud karistuse, eelkõige juhul kui isik on pannud toime raske isikuvastase kuriteo.
14. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu
15. jaanuari 2017 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ Mati Kartau 3 /allkiri/ Aarne Sarjas