K OHT UMÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse kuupäev Haldusasja number Haldusasi Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Madis Ernits, Maili Lokk 10. märts 2017 3-16-2730 Juri Ustimenko kaebus

§ 111lg 1 menetlusabi andmise ka kavandatava menetluses osalemise edukusega.

Riigikohus on asunud seisukohale, et väheintensiivse riive korral ei ole riigilõivust vabastamine põhjendatud (vt RKHKm 3-3-1-11-11, p 10). Kohtupraktikast tuleneb, et hinnates maksejõuetu isiku riigilõivu tasumisest vabastamise põhjendatust, peab kohus paratamatult andma eelhinnangu ka kaebaja õiguste kaitse vajalikkuse ja olulisuse kohta. Kui riigilõivu tasumise kohustus peaks aitama ära hoida ilmselgelt põhjendamatute kaebustega halduskohtusse pöördumist, siis riigilõivu tasumisest vabastamise võimalus aitab tagada, et isiku olulised õigused ei jääks tema maksejõuetuse tõttu kaitseta. Halduskohtumenetluse eesmärk ei ole näha ette võimalikult rohke pöördumine kaebustega halduskohtusse, vaid tagada lünkadeta kaebeõigus isiku oluliste õiguste kaitseks (vt RKHKm 3-3-1-40-07, p 11). Käesolevas haldusasjas esitatud kaebusega taotles kaebaja mittevaralise kahju hüvitamist põhjusel, et Tartu Vangla ei ole alati korrektselt täitnud kaebaja kohta peetavat kirjavahetuskaarti, mille tõttu läksid kaduma mitmed kaebaja poolt riigiasutustesse ja eraisikutele saadetud kirjad. Kaebusest nähtuvalt on vangla sellise tegevusega alandanud kaebaja väärikust. Seejuures on Tartu Vangla 28.12.2016. a otsuses nr 1-13/164-8 tunnistanud, et kirjavahetuskaarti ei ole tõesti alati korrektselt täidetud ning on kaebaja ees vabandanud ja märkinud, et edaspidi püüab vangla kirjavahetuskaarti täita nõuetekohaselt. Samas ei ole Tartu Vangla hinnangul kirjavahetuskaardi mittenõuetekohane täitmine olnud aluseks kahju hüvitamise taotluse rahuldamiseks. Halduskohus nõustus Tartu Vangla selle seisukohaga ning leidis, et kirjavahetuskaardi korrektselt täitmata jätmine ei saanud kaebajale tekitada selliseid kannatusi, mida tuleks pidada väärikust alandavaks ja mis tingiks kahjuhüvitise väljamõistmise rahas. Halduskohus viitas samuti sellele, et kaebaja on kaebuses ja selle täienduses välja toonud haldusasjas nr 3-16-1187 kohtule saadetud kirja, milles vanglaametnikele õigeaegselt üle antud taotlus saadeti vanglast välja viivitusega. Seetõttu tegi kohus nimetatud asjas algselt kaebuse tagastamise määruse, kuid on selle määruse ise hiljem tühistanud ning kaebaja kaebuse asjas nr 3-16-1187 menetlusse võtnud. Seega ei nähtu, et käesoleva asja raames oleks kaebajale seonduvalt kirjavahetuskaardi ebakorrektse täitmisega mingeid muid kahjulikke tagajärgi tekkinud või et tema kaebeõigus oleks kuidagi piiratud olnud. Kaebaja tõi näitena välja ka haldusasja nr 3-16-1955, milles kaebaja esitas kahjunõude seoses 25.07.2016 Tartu Vanglas viibivale kinnipeetavale N. Lilitškinile saadetud kirja kadumisega. Kuna kaebaja on antud intsidendiga seoses esitanud eraldiseisva kahju hüvitamisekaebuse, siis on põhjendamatu kaebaja poolt selle asjaolu väljatoomine käesoleva haldusasja raames. Lisaks on kaebaja välja toonud ka tema poolt õiguskantslerile 01.07.2016 saadetud kirja (väidetavalt kaebus Tartu Vangla ametnike tegevusele) ning 16

§ 111lg 1 mõttes.

On vähetõenäoline, et kohus mõistaks kaebajale kirjavahetuskaardi mittenõuetekohase täitmise tõttu välja rahalise kahjuhüvitise, seda enam, et Tartu Vangla on kaebaja ees vabandanud ning märkinud, et edaspidi püütakse kirjavahetuskaarti täita nõuetekohaselt. 2 2 MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

1. Kaebaja esitas 27.02.2017 Tartu Halduskohtu 09.02.
2. a määruse peale määruskaebuse ja 28.02.2017 selle täienduse, milles palub vabastada teda riigilõivu tasumise kohustusest, kuna tal puuduvad rahalised vahendid. Samuti leiab kaebaja, et hüvitamiskaebuse läbivaatamine on vajalik tema õiguste kaitseks ja vanglapoolsest vabandamisest ei piisa, kuna see ei korva tema moraalseid kannatusi. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab, et J. Ustimenko määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 09.02.
4. a määrus muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud määruses esitatud põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 201lg 4, § 203 lg 2).

Seoses määruskaebusega märgib ringkonnakohus järgmist.

§ 111

lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Seega tuleb kohtul menetlusabi taotluse lahendamisel hinnata taotluse esitaja majanduslikku seisundit. Tartu Halduskohus on seda teinud ning leidnud, et kaebaja puhul on tegemist maksejõuetu isikuga. Ringkonnakohus selgitab, et kuigi kaebaja isikukonto väljavõttest nähtuvalt ei ole talle maksejõuetuse tõttu menetlusabi andmine keelatud, ei ole maksejõuetus üksi piisav alus menetlusabi andmiseks.

§ 111

lg 1 kohaselt peab kohus menetlusabi taotluse lahendamisel lisaks arvestama sellega, kas on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Kui kaebaja menetluses osalemist ei saa pidada perspektiivikaks, ei anta

§ 111

lg 1 kohaselt taotlejale menetlusabi ka juhul, kui tema majanduslik seisund ei võimalda tal iseseisvalt menetluskulusid tasuda. Lähtudes kaebaja poolt Tartu Vanglale esitatud kahju hüvitamise nõude sisust ja seal kirjas olevatest etteheidetest vanglale kaebaja kirjavahetuskaardi täitmisel (tõlge, tl 15-17), Tartu Vangla 28.12.

1. a otsusest hüvitamisnõude rahuldamata jätmise kohta ning halduskohtule esitatud kaebuse sisust (tõlge, lk 11), nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et käesoleval juhul puudub piisav alus eeldada, et kaebaja kavandatav menetluses osalemine on edukas, kuivõrd kaebusest ega ka vanglale esitatud kahjunõudest ei nähtu veenvaid põhjendusi, mis annaksid alust arvata, et Tartu Vangla on VangS § 29 p 2 1 rikkumisega ja ajuti tema kirjavahetuskaardi ebakorrektse täitmisega alandanud kaebaja inimväärikust selliselt, et see tingib mittevaralise kahju hüvitise rahas väljamõistmise.
2. Eeltoodud põhjendustel jätab Tartu Ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 09.02.
3. a määruse muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk 4 4