← Eesti

2-15-15013/37

Obsah (14)§ 101§ 195§ 196§ 14§ 103§ 127§ 620§ 621§ 624§ 42§ 88§ 36§ 44§ 35

2-15-15013 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Meeli Kaur Otsuse tegemise aeg ja koht 27. mai 2016. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-15-150

) § 619 kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Hageja nõuab kostjalt lepingutest tulenevate kohustuste täitmist

§ 101lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel.

Kohus leiab, et hageja on lepingust 2 tuleneva nõude esitanud õige kostja vastu. Kostja on äriühingu õigusjärglane ja temalt saab hageja nõuda lepingust 2 tuleneva kohustuse täitmist. Äriseadustiku (ÄS) § 391 lg 4 esimese lause järgi ühinemisel läheb ühendatava ühingu vara, sealhulgas kohustused, üle ühendavale ühingule. Ühinemislepingu p 4.2 järgi ühinemise tulemusel lõppeb ühendatav ühing ning ühendav isik saab ühendatava ühingu õigusjärglaseks.

  1. Esmalt hindab kohus lepingust 1 tulenevat nõuet. Hageja nõuab kostjalt osaliselt arve nr 150327 tasumist ja täies ulatuses arvete nr 151016, 151017 ja 151539 tasumist kokku summas 4858,23 eurot (I kd tl 9-17). Hageja esindas kostjat tsiviilasjas nr 2-14-
  2. Tsiviilasjas nr 2-14-52920 on Harju Maakohus teinud 29.06.2015 otsuse, millega rahuldas kostja hagi Elektrilevi OÜ vastu kahju hüvitamise nõudes osaliselt (I kd tl 80-90). Tallinna Ringkonnakohtu 09.10.2015 määrusega on nimetatud tsiviilasjas sõlmitud kompromiss (I kd tl 109-110). Kuna kostja jättis arved tasumata, on hageja kliendilepingu üles öelnud 28.09.2015 avaldusega (I kd tl 18-19). Kuigi kostja vastuhagis esitatud kahjuhüvitamise nõue ei tulene lepingu ülesütlemisest, peab kohus selguse huvides vajalikuks anda hinnang lepingu 1 ülesütlemise kehtivusele. Kohtu hinnangul on hagejapoolne kliendilepingu ülesütlemine nõuetekohane. Kostja ei vaidle vastu, et arved olid maksmata. Samuti ei ole kostja tõendanud, et pooled leppisid kokku maksetähtaegade pikendamises.

§ 195

lg 1 järgi lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Hageja teavitas kostjat võlgnevusest, andes kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja (I kd tl 142-163, ülevaade lepingu täitmisest, I kd tl 119). Kuna kostja kohustust ei täitnud, ütles hageja lepingu

§ 196lg 2 alusel üles.

9. Kostja tugineb sellele, et teda kui tarbijat ei informeeritud kõigist lepinguga seotud asjaoludest.

§ 14

lg 1 järgi lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistavad isikud peavad mõistlikult arvestama üksteise huvide ja õigustega. Kui isikud esitavad üksteisele lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus andmeid, peavad need olema tõesed.

§ 14

lg 2 järgi lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu sõlmimist ettevalmistav isik peab teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Neist asjaoludest, mille teatamist teine pool ei saa mõistlikult oodata, ei pea teatama. Kuna kostja vastuväited arvete tasumata jätmisele on vastuhagi nõude aluseks olevate asjaoludega samad, siis hindab kohus koos nii hageja nõuet kui kostja vastuhagi. Käesoleval juhul sõlmisid pooled lepingu 1. Seega tuleb pooltevahelist suhet vaadelda ühtse lepingulise suhtena. Lepingu rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad

§-de 115, 127 ja 128 alusel olema täidetud eelkõige järgmised eeldused (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-84-14, p 14, kohtu selgitus pooltele, II kd tl 188): • advokaadibüroo on lepingut rikkunud (

§ 101

lg 1 p 3 ja § 115 lg 1); • lepingu rikkumine ei ole vabandatav (

§ 103

ja § 115 lg 1); • kliendile on tekkinud või tekib kahju tulevikus (

§ 127

lg 1, § 128); • lepingurikkumise ja hageja kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127

lg 4); 6 2-15-15013 • • kliendil lepingu rikkumise tõttu tekkinud kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (

§ 127

lg 2); kliendil lepingu rikkumise tõttu tekkinud kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (

§ 127lg 3). Hageja vastutuse aluseks on Adv

S § 47, mille kohaselt õigusteenust osutades tekitatud kahju eest vastutavad advokaadibüroo pidaja ja advokaat solidaarselt. Pooltel on lepingu sõlmimise vabadus. Pooltel on kohustus käituda läbirääkimistel teineteise suhtes ausalt ja õiglaselt, arvestada üksteise õiguste ja huvidega. Vaatamata üldisele teatamiskohustuse tunnustamisele on lepingupoolel endal samuti kohustus teavet hankida, et oma huve kaitsta. Puudub vaidlus, et hageja oli kostjaga või tema poolt esindatava äriühinguga lepingulistes suhetes alates 2012. a. Kohus ei loe usutavaks kostja väidet, et ta ei saanud aru, et hageja poolt osutatud teenuse (lepingus nimetatud õigusabi) eest tuleb tal hagejale tasuda. Hageja esitas kostjale õigusteenuse eest arveid, kostja aktsepteeris neid ning kuni käesoleva menetluseni ei vaidlustanud nende sisu. Hageja kohustuste täitmise hindamisel tuleb arvestada

-is sätestatud hoolsuskohustust, AdvS ja Eesti Advokatuuri eetikakoodeksi vastavaid sätteid.

§ 620

sätestab käsundisaaja hoolsuskohustuse käsundi täitmisel.

§ 620

lg 1 järgi käsundisaaja peab käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega.

§ 620

lg 2 järgi käsundisaaja peab täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel.

§ 621

lg 1 teise lause kohaselt kui käsundisaaja peab käsundi täitma oma erialastele teadmistele või võimetele tuginedes, ei või käsundiandja anda üksikasjalikke juhiseid käsundi täitmise viisi ega tingimuste suhtes. Samuti omab tähtsust

§ 624

lg 1, mille kohaselt käsundisaaja peab teatama käsundiandjale kõigist käsundi täitmisega seotud olulistest asjaoludest, eelkõige nendest, mis võivad ajendada käsundiandjat juhist muutma, samuti andma käsundiandja nõudmisel talle teavet käsundi täitmise kohta.

§ 624

lg 2 järgi käsundisaaja peab käsundi täitmisel esitama käsundiandjale ka ülevaate käsundi täitmisega seotud kuludest ja tuludest koos selle aluseks olevate tõenditega. 10. Kostja on tuginenud asjaolule, et leping 1 sisaldab tüüptingimusi. Kohtuistungil on kostja täpsustanud, et tühised on kliendilepingu p 3.1 ja kõik, mis on seotud teenuse eest maksmisega. Samuti asjaolu, et ta ei teadnud, kuidas ta saab tasunõudeid vaidlustada.

§ 42

lg 1 järgi on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. Ebamõistlikult kahjustavate tüüptingimuste näidisloetelu tarbija jaoks on sätestatud

§ 42lg-s 3.

Pool, kes soovib, et kohus kohaldaks lepingutingimuse suhtes võlaõigusseaduse tüüptingimuste regulatsiooni, peab esile tooma ja tõendama asjaolud, mille alusel on lepingutingimus

7 2-15-15013 § 35 lg 1 kohaselt kvalifitseeritav tüüptingimusena (tema suhtes kasutatud lepingutingimus oli eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks, s.t lepingutingimus oli välja töötatud kavatsusega kasutada seda mitmes tulevikus sõlmitavas lepingus, või lepingutingimust on tema suhtes kasutatud mõnel muul põhjusel selliselt, et tingimuse üle ei olnud läbirääkimine ja selle sisu mõjutamine reaalselt võimalik). Kohtu hinnangul on tõendatud, et kostja nõudmisel toimus lepingu 1 täitmine kahe advokaadi poolt (tunnistaja Xxxx’i ütlused, II kd tl 223). Kliendilepingus on täpselt välja toodud, kuidas toimub kahe advokaadi tasustamine (lepingu 1 p 3.1). Eeltoodust tulenevalt ei olnud tegemist tüüptingimusega, sest poolte läbirääkimiste käigus lepiti kokku, et kliendi esindajaks on vandeadvokaat Ants Mailend ja advokaat Xxxx. Pooled olid eelnevalt läbi rääkinud tasustamise korra. Arvete spetsifikatsioonide ja tunnistaja Xxxx’i ütlustega on tõendatud, et kahe advokaadi vahel oli selge tööjaotus ning teenuse osutamise dubleerimist ei toimunud. Puudub vaidlus, et kostjale saadeti koos arvetega ka kulude aruanded, mille järgi sai kostja teenuse osutamise mahtu hinnata (kostja on ise kulude aruanded kohtule esitanud, vt II kd tl 9 nimekiri). Hagejal oli õigus nõuda tasu sõiduaja eest. Selles on pooled lepingu 1 p-s 3.1 kokku leppinud ning selline kokkulepe on praktikas tavaline. Samuti on hageja nõudnud tegeliku sõiduaja eest tasu vaid 50% ulatuses. Kohtu hinnangul oli kostjal võimalik tingimuse üle läbi rääkida ja selle sisu mõjutada. Tüüptingimuse tühisuse hindamisel tuleb arvestada ka

§ 42

lg 2 teises lauses sätestatuga, mille kohaselt tüüptingimust ei vaadelda ebamõistlikult kahjustavana, kui see puudutab lepingu põhilist eset või hinna ja üleantu väärtuse suhet. Hageja saatis kostjale lepingu projekti 02.06.2014 ja kostja ei esitanud hagejale lepingu sisu kohta küsimusi. Eeltoodu on tõendatud tunnistaja Xxxx’i ütlustega (II kd tl 223). Kostjal oli võimalik kõikide tingimuste osas küsida selgitusi vene keeles (II kd tl 223). Lisaks sellele saatis hageja lepingu projekti ka kostja eesti keelt emakeelena valdavale nõustajale xxxx, kes saatis lepingu hagejale tagasi kostja poolt allkirjastatuna (II kd tl 112-116). Kostjaga suhtles vene keelt emakeelena valdav advokaat ning kostja viited keeleprobleemile on alusetud (tunnistaja Xxxx’i ütlused). Isegi kui eeldada, et kostja ei saanud aru lepingu 1 sisust ega saanud sisu mõjutada, siis leping ei sisalda ebamõistlikult kahjustavaid tingimusi, mida tuleks hinnata hagi või vastuhagi nõude läbivaatamisel. Samuti tuleb arvestada, et vaidlustamata ajaoludel olid pooled lepingulistes suhetes alates 2012. a. Lepingu 1 p-s 8.2 on märgitud pooltevaheliste vaidluste lahendamise kord. Kohtu hinnangul ei saa kostjale kahju tekkida sellest, et talle ei olnud teavitatud alternatiivne võimalus tasuvaidluste lahendamiseks. Samuti ei välista lepingu 1 p 8.2 alternatiivset lahendamise korda advokatuuri aukohtus AdvS § 64 alusel. Kostja on ise tunnistanud, et ei esitanud pretensioone talle esitatud dokumentatsioonis kajastatud teenuse mahu osas. Seega ei teadnud hageja, et kostja jätab arved maksmata seetõttu, et ta ei ole nõus kulude aruandes märgitud ajakuluga. Lepingu 1 p-s 3.4 on sätestatud viivisemäär 0,05% õigeaegselt tasumata summalt iga viivitatud kalendripäeva eest (18,25% aastas).

§ 42

lg 3 p 5 järgi on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega: nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.

§ 42lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine.

8 2-15-15013 Viivise "mõistlik määr" tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Riigikohtu praktika kohaselt tuleks kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata

§ 42

lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-2516, p 13). Lepingu 1 p-s 3.4 sätestatud viivisemäär on seadusjärgse viivisemääraga võrreldes kohane ning ei kahjusta kostjat ebamõistlikult. 11. Kohus leiab, et hageja on tõendanud, et kulude aruannetes (spetsifikatsioonis) kajastatud ajakulu on õige ning kostjale sellises mahus õigusteenust osutati. Iga kostjale esitatud arve juures oli üksikasjalik aruanne arve aluseks olevate tööde kohta ning arve saamisel ei ole kostja esitanud ühtegi etteheidet tööaruannete sisu kohta. Hageja on tõendanud, et õigusteenuse suurem maht oli tingitud: kostja ebaselgetest juhistest, mh kostja esitas seisukohti, muutis õigusvaidluse eesmärke ja taktikat, esitas uusi asjaolusid ja dokumente, esitatud andmed olid puudulikud ja ebaõiged, lähteinformatsiooni esitas kostja telefoni teel ning kostja palvel tuli rõhutada vaidluse põhilisi asjaolusid uuesti. Konkreetse näitena toob hageja välja, et kostja soovis osaleda menetlusdokumendi sisuliste seisukohtade koostamises, kuid venitas tagasiside andmisega ja lõpuks ei esitanud mingit kasutuskõlbulikku lähteinformatsiooni (I kd tl 91-108, tõlge 188-197). Kohtu hinnangul on tõendatud, et arve nr 150327 aluseks olevaid teenuseid on hageja kostjale osutanud ning tegemist oli nõuetekohase lepingu täitmisega. Töö „kompromissiettepaneku tõlkimine, suhtlemine kliendiga, vastuse koostamine Elektrilevi 15.01 seisukohale“ koosnes mitmest toimingust mitme päeva jooksul. 0,5 tundi kulus kostja poolt koostatud kompromissiettepaneku teksti tõlkimisele eesti keelde kostja palvel (I kd tl 120-122). Kostja saatis samal päeval kolm e-kirja (I kd tl 123-127). Ülejäänud kaks tundi kulus vastuse koostamisele Elektrilevi OÜ 15.01.2015 seisukohale kohtuasjas. Kohtu hinnangul on nimetatud ajakulu põhjendatud, arvestades dokumendi mahtu ja sisu (I kd tl 129-134). Hageja on välja toonud, et seisukoht käsitles põhiosas vaidluse faktilisi asjaolusid, sh uusi asjaolusid, lisatud oli neli uut dokumentaalset tõendit ja faktilisi põhjendusi seoses tunnistaja ülekuulamise taotlusega. Kohus loeb põhjendatuks hageja väite, et see eeldas suhtlust kostjaga nii telefoni teel kui kirjalikult. Kohtu hinnangul on tõendatud, et arve nr 151017 aluseks olevaid teenuseid on hageja kostjale osutanud ning tegemist on nõuetekohase lepingu täitmisega. 09.06.2015 kohtuistung kestis üks tund ja 30 min (I kd tl 135-141). Kostja nõudmisel osalesid kohtuistungil nii vandeadvokaat Ants Mailend kui ka advokaat Xxxx (tunnistaja Xxxx’i ütlused). Täiendav ajakulu 18 min on sõiduaeg kohtuistungile ning vastavalt lepingu 1 p-le 3.1 on kostjal kohustus see hüvitada. Hageja vähendas ühepoolselt tasunõuet ja on esitanud arve üksnes poole ulatuses kummagi advokaadi poolt kohtuistungil osalemiseks kasutatud aja eest. Enne kohtuistungit on vajalik ettevalmistus ja see ajakulu on samuti kohtu hinnangul põhjendatud. Hageja on saatnud meeldetuletusi arvete nr 151017, 151016 ja 150327 tasumiseks (I kd tl 142163). Kostja ei ole ühtegi arvet kohtuväliselt vaidlustanud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjal on kohustus tasuda arved nr 151016, 151017, 151539 ja 150327 kokku summas 4858,23 eurot. Hagejal on õigus nõuda tasumata arvetelt viivist

§ 101

lg 1 p 6, § 113 lg 1 ja lepingu p 3.4 alusel 0,05% õigeaegselt tasumata summalt iga viivitatud kalendripäeva eest (vt otsuse p 10 seisukohta). Seisuga 11.05.2016 on viivis põhinõudelt 4858,23 eurot 858,45 eurot (II kd tl 210). 9 2-15-15013 Sellele lisandub sissenõutavaks muutunud viivis kuni otsuse tegemiseni (27.05.2016) 36,44 eurot, kokku on viivis 894,89 eurot.

  1. Järgnevalt hindab kohus lepingu 1 alusel esitatud kostja vastuhagi, mis ületab hageja hagis esitatud tasunõude. Kostja leiab, et talle on tekkinud lepingu 1 rikkumise tagajärjel kahju 6984,60 eurot. Kahju koosneb kostja hinnangul põhjendamatutest telefonikonsultatsioonidest 36 tundi summas 4953,60 eurot ja konsultatsioonide eest 36,40 tundi summas 4955,60 eurot. Kostja on teinud omapoolse arvestuse, mille kohaselt on lepingu 1 tasud kokku 9980,20 eurot, sellest on kostja maha arvestanud lepingu 1 alusel esitatud nõude ja saanud kahju suuruseks 6984,60 eurot (II kd tl 10-13, 17-122). Kohtu hinnangul ei ole tõendatud hagejapoolne lepingu 1 rikkumine. Kohtu hinnangul on tõendatud, et hageja täitis käsundit nõuetekohaselt ning arvete aluseks olevates spetsifikatsioonides märgitud mahus. Tunnistaja Xxxx’i ütlustega on tõendatud, et kostjale oli teada, et telefonivestuste eest tuli tasuda ning enamus suhtlemist toimus kostja initsiatiivil (II kd tl 223). Tunnistaja Xxxx sisestas kostja teenindamiseks seotud ajakulu süsteemi ning ta on kinnitanud, et ajakulu vastab tegelikult õigusteenusele kulutatud ajale (II kd tl 223). Samuti on kohtule esitatud menetluskulude nimekirjas selles mahus õigusteenuse kulu kajastatud (I kd tl 164-168). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja vastuhagi summas 6984,60 eurot tuleb jätta rahuldamata. Kuna puudub lepingu rikkumine, jätab kohus teised kahju hüvitamise eeldused käsitlemata ja kahju hindamata.
  2. Kostja nõuab tulenevalt lepingu 1 rikkumisest hagejalt kahju 8500 eurot, mis tekkis väidetavalt sellest, et kostja eest maksis hagejale 8500 eurot WAM estimpeks OÜ, et tõendada kostja krediidivõimekust. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud lepingu 1 rikkumist, mille tagajärjel saaks kostjale tekkida kahju 8500 eurot. Samuti märgib kohus, et kuna nimetatud summa eest on loetud tasutuks lepingust 1 tulenevaid kohustusi, siis nõue on hõlmatud juba eelmise vastuhagi nõudega 6984,60 eurot. Kohus on tuvastanud, et kostjale oli teada, et 8500 euro eest loetakse tasutuks lepingust 1 tulenevad sissenõutavaks muutunud kohustused. Kostja WAM estimpeks OÜ juhatuse liikmena on ise määranud kohustuste täitmise WAM estimpeks OÜ tasutud summast kostja kohustuste katteks (I kd tl 169-171). Nimetatu on kooskõlas

§ 88lg 1 sätestatud korraga.

Samuti ei olnud kostja sissenõutavaid kohustusi vaidlustanud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja vastuhagi summas 8500 eurot tuleb jätta rahuldamata. 14. Järgnevalt hindab kohus 04.01.2013 kliendilepingust nr XXXX(leping 2) tulenevat hageja nõuet kostja vastu. Nimetatud lepingu alusel osutas hageja õigusteenust WAM estimpeks OÜle, kelle õigusjärglaseks on kostja (I kd tl 37-41). Harju Maakohtu 05.06.2014 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-14-11495 hagi rahuldati ja WAM esitmpeks OÜ kasuks mõisteti välja võlgnevus ja viivis. Menetluskuludena mõisteti WAM estimpeks OÜ kasuks välja menetluskulud 1431,70 eurot, millest riigilõiv 800 eurot ja lepingulise esindaja kulud 631,70 eurot (II kd tl 15-16). 10 2-15-15013 Lepingu 2 alusel on hageja esitanud kostjale arve nr 151538 summas 736,56 eurot. Kostja ei ole arvet tasunud. Hageja on selgitanud, et esimene arve nr 151538 esitati esmalt WAM estimpeks OÜ-le, kuid kuna kostja muutus äriühingu õigusjärglaseks, siis see arve tühistati ja esitati uus arve nr 151725 kostjale (I kd tl 42). Seega on tõendatud, et hageja ei ole kostjale ega tema õiguseelnejale esitanud ühe ja sama teenuse eest kahte arvet. Kohus märgib, et tegemist ei ole tarbijalepinguga. Võlaõigusseaduse tüüptingimuste regulatsioon laieneb ka majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingutele.

§ 36

lg 3 kohaselt tuleb võlaõigusseaduse tüüptingimuste kohta käivaid sätteid kohaldada ka juhul, kui lepingupooled tegutsevad majandus- või kutsetegevuses ja nende tüüptingimustega lepinguga või selle täitmisega seotud tegevuskohad on Eestis.

§ 44

sätestab, et kui sama seaduse § 42 lõikes 3 nimetatud tüüptingimust kasutatakse lepingus, mille teiseks pooleks on isik, kes sõlmis lepingu oma majandus- või kutsetegevuses, siis eeldatakse, et see tingimus on ebamõistlikult kahjustav (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-150-06, p 18). Kohtu hinnangul ei ole kostja esile toonud ega tõendanud asjaolusid, mille alusel on mõni lepingust 2 tulenev tingimus

§ 35lg 1 kohaselt kvalifitseeritav tüüptingimusena.

15. Kohus on varasemalt tuvastanud, et WAM estimpeks OÜ poolt tasutud summadest loeti osaliselt kaetuks ka lepingust 1 tulenevad nõuded ning seda äriühingu juhatuse liikme, e kostja nõusolekul (I kd tl 169-171). Kostja leiab, et hageja on lepingut 2 rikkunud, sest tööde maht on üle paisutatud ja sellises mahus ei olnud vaja õigusteenust kostja õiguseelneja huvide kaitseks vaja osutada. Lepingu 2 p 5.7 sätestab, et kui kliendil on vastuväiteid esitatud arve suhtes (s.h osutatud teenuste tegeliku osutamise ja teenuste mahu suhtes), teatab ta sellest büroole kohe pärast arve saamist. Vastuväite kohesel mitteesitamisel eeldatakse, et kliendil ei ole arvele (s.h arvel märgitud teenuste tegelikule osutamisele ja mahule) vastuväiteid. Kuni käesoleva asja arutamiseni ei olnud kostja ega tema õiguseelneja esitanud vastuväiteid arvel märgitud teenuste tegelikule osutamisele ega mahule. Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud hagejapoolset lepingu 2 rikkumist, mis välistaks hageja lepingu täitmise nõude kostja vastu. Asjaolu, et kohus mõistis menetluskuludena välja väiksema summa, kui hageja poolt esitatud õigusteenuse tasu, ei tähenda lepingu rikkumist. Hagejal on õigus nõuda tasumata arvelt viivist

§ 101

lg 1 p 6, § 113 lg 1 ja lepingu p 5.6 alusel 0,1% õigeaegselt tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Seisuga 11.05.2016 on viivis põhinõudelt 736,56 eurot 166,46 eurot (II kd tl 210). Sellele lisandub sissenõutavaks muutunud viivis kuni otsuse tegemiseni (27.05.2016) 11,05 eurot, kokku on viivis 177,51 eurot. Kostja on esitanud hageja vastu kahjuhüvitamise nõude summas 3125,06 eurot, mis seisneb õigusteenuse tasus 3756,76 eurot, millest on maha võetud kohtu poolt väljamõistetud menetluskulud 631,70 eurot. Kuna tõendamata on lepingu 2 rikkumine, siis jääb kostja vastuhagis esitatud kahju hüvitamise nõue 3125,06 eurot rahuldamata.

  1. Lepingu 2 alusel on kostja esitanud hagejale vastuhagi kahjuhüvitamise nõudes 888 eurot. Kostja leiab, et hageja rikkus lepingut 2, sest ei seletanud kostjale apellatsioonimenetlusega seonduvaid võimalikke riske tsiviilasjas nr 2-13-15884 (II kd tl 30). 11 2-15-15013 Kohtu hinnangul ei ole lepingu 2 rikkumine tõendatud. Pooled leppisid kokku apellatsioonkaebuse koostamise eest tasus 500 eurot. Arve nr 140008 koosneb õigusteenuse tasust ja riigilõivust (II kd tl 31). Lepingu 2 p 5.4 kohaselt tuleb lisaks tasule õigusabi eest tasuda vajalike kulutuste eest (näiteks riigilõiv). Hageja on teavitanud vaidlusaluses elektronkirjas, et õigusabikulud ei pruugi olla tulemiga proportsionaalsed. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostja vastuhagis esitatud kahju hüvitamise nõue 888 eurot jätta rahuldamata.
  2. Kostja esitas kohtuvaidlustes kirjalikud teesid (II kd tl 211-218). Nendes sisalduvad uued asjaolud jätab kohus tähelepanuta TsMS § 329 lg 1, § 330 lg 3 ja § 402 lg 2 alusel. Kostja esitas 16.05.2016 taotluse protokolli parandamiseks TsMS § 53 lg 2 tulenevalt (II kd tl 229-231). Kohus ei nõustu protokolli parandamise taotlusega, sest protokolli sisu vastab TsMS § 50 sätestatule ning kohtuistungil toimunule. Kohtuvaidlustes on kajastatud: „Mul on telefonioperaatorite väljatrükk ja selle oleks pidanud välja nõudma hageja, et kinnitada oma väiteid telefonivestluste kohta“. Seega on kostja avaldatu protokollitud. Menetluskulud
  3. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagis ja vastuhagis kantud menetluskulud jäävad kostja kanda.
  4. TsMS § 174 lg 2 järgi maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohtukuluks on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Hageja on hagiavalduselt tasunud riigilõivu (450+200) 650 eurot (I kd tl 20, 45). Kuna tegemist on liidetud hagidega, siis tuleb riigilõivu arvestada samuti vastavalt eraldi esitatud hagide hinnale. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskuludena riigilõiv 650 eurot.
  5. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur kohtunik 12

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.