) § 123 lg 1 kohaselt teeb kohus kõiki lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi.
lg 1 kohaselt peab vanematel lapse nimel tehingute tegemiseks olema kohtu nõusolek juhtudel, kui seda muu hulgas
Vanem ei või kohtu nõusolekuta kiita heaks tehinguid, mille 3 2-17-3092 tegemiseks lapse nimel ta vajab kohtu nõusolekut.
lg-st 4 tulenevalt kohaldatakse kohtu nõusolekule eestkostja esindusõiguse kohta käivaid sätteid. Kohus on tuvastanud, et alaealine XXXX on XXXXe (isikukood XXXX; surnud XXXX.a) tütar. Tallinna notari Heleriin Kulla poolt 25.08.2015.a poolt välja antud pärimistunnistuse nr 1871 kohaselt on XXXXe pärijateks 1/3 mõttelises osas tema tütar XXXX, 1/3 osas poeg XXXX ja 1/3 osas abikaasa XXXX. Kohus on lisaks tuvastanud, et alaealisele puudutatud isikule on ühisomandina kuulumas ½ suurune kaasomandi osa kinnisasjast asukohaga XXXX (kinnistusraamatu registriosa nr XXXX). 2. Avaldaja taotleb esmalt saada kohtult nõusolekut sõlmida pärandvara jagamise leping selliselt, et XXXXele kuuluva XXXXe pärandvara hulka kuuluv kinnistu jääb XXXXe pärijate kaasomandisse, või selliselt, et kinnistu võõrandatakse ja saadud raha jaotatakse pärijate vahel vastavalt nende osade suurusele. Lisaks palub avaldaja saada kohtult nõusoleku XXXXele kuuluva kaasomandiosa (asukohaga XXXX; registriosa nr XXXX) võõrandamiseks turuhinnaga.
lg 1 p 2 sätestab, et eestkostja ei või eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta sõlmida pärandvara jagamise lepingut.
lg 1 p 1 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust. Asjaoludest nähtuvalt on perel tekkinud vajadus kaasomandiosa võõrandamiseks ja kolimiseks XXXX külla. Nimelt puudub XXXX piirkonnas bussiühendus, millest noorema lapse XXXXe liikumisvõimalused sõltuvad. Eestkosteasutuse esindaja vestlusest selgub, et laps soovib koolivälisel ajal sõpradega kohtuda, kuid bussiühenduse puudumise tõttu sõltub ta emast ja vennast. XXXX läheb varsti sõjaväkke ning XXXX oli juba muret tundnud, et kes teda siis sõidutada saab. XXXX käib ka kahel korral nädalas trennis ning pärast treeninguid peab ta ootama oma ema tööpäeva lõppu, et koju saada. Lisaks on avaldaja välja toonud asjaolu, et maja ülalpidamine on perele rahaliselt koormav ning kolmele inimesele liiga suur. XXXX on täisealine ning viibib kodus järjest harvemini. XXXX sõnul plaanivad nad osta korteri XXXX alevikku, et XXXXil oleks mugav koolis käia ning ka sõpradega kohtuda. Avaldaja kinnitab, et kui uue eluaseme soetamisest jääb raha järgi, siis kasutatakse seda kõigi pärijate huvides ja ülalpidamiseks. Esitatud asjaolude põhjal on kohus veendunud, et avaldaja poolt taotletav tehing ei ole vastuolus lapse huvidega. Avalduse kohaselt ei ole pärijad kõnesolevat XXXX asuvat kinnisasja pärandvara jaganud. Vastavalt pärimisseaduse (PärS) § 152 lg 1 kohaselt võib pärandvara jagamist võib nõuda iga kaaspärija, kui käesoleva seaduse § 155 sätetest ei tulene teisiti. Pärandvara jagamisel määratakse kindlaks, millised pärandi hulka kuuluvad asjad või nende osad, samuti õigused ja kohustused jäävad igale kaaspärijale. PärS § 152 lg 3 näeb ette, et pärandvara jagamisel kohaldatakse kaasomandis oleva asja jagamise sätteid, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 1 näeb ette, et kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. Ühe variandina on avaldaja palunud kohtul kaaluda anda pärandvara jagamise lepingu sõlmimise jaoks nõusolek selliselt, et kinnistu võõrandatakse ja saadud raha jaotatakse pärijate vahel vastavalt nende osade suurusele. Kohus leiab, et taoline jagamise viis on avalduse aluseks olevaid asjaolusid arvesse võttes mõistlik – antud juhul plaanivad pärijad jagatava kinnisvara igal juhul müüa, st keegi kaaspärijatest ei ole huvitatud asja omanikuks saamisest. Lähtudes eeltoodust annab kohus
lg 1 ja § 188 lg 1 p 2 alusel avaldajale loa sõlmida puudutatud isiku nimel pärandvara jagamise leping selliselt, et pärijatele kuuluv kaasomandi osa XXXX (kinnistusraamatu registriosa nr XXXX; ehitisregistri järgi eluruum 4 2-17-3092 nr X) kinnistust võõrandatakse ja saadud raha jaotatakse pärijate vahel vastavalt nende osade suurustele, mis tulenevad Tallinna notari Heleriin Kulla poolt 25.08.2015.a poolt välja antud pärimistunnistusest nr XXXX.
lg 1 sätestab, et isikule, kes on vanema hoolduse all või kellele on määratud eestkostja, määratakse erieestkostja nendeks toiminguteks, mida vanemad või eestkostja ei saa teha. Sama paragrahvi teine lõige näeb ette, et erieestkostja määratakse ka käesoleva seaduse § 180 lõikes 1 nimetatud toiminguteks. Kohus võib eestkostetava tahteavalduse asendada jõustunud kohtulahendiga erieestkostjat määramata, kui erieestkostja määramine ei oleks konkreetse toimingu puhul otstarbekas. Käesoleval juhul on avaldaja lapsevanemana ise teiseks pärijaks, sh pärandvara jagamise tehingu üheks osapooleks. Kohus on seisukohal, et kõnesoleva tehingu puhul on otstarbekas asendada alaealise tahteavaldus jõustunud kohtulahendiga talle erieestkostjat määramata
Kohus annab pärandvara jagamiseks avaldajale
lg 1 ja § 187 lg 1 p 1 koosmõju alusel ka loa võõrandada alaealisele kuuluv kaasomandi osa XXXX (kinnistusraamatu registriosa nr XXXX; ehitisregistri järgi eluruum nr X) kinnistust. Kaasomandi osa müügihind ei tohi olla väiksem, kui on sarnase kinnistu kaasomandi osa keskmine turuhind müügitehingu tegemise hetkel. Kohtu nõusolek kehtib ka käesoleva tehingu raames tehtavate asjaõiguslike kokkulepete ja kinnistamisavalduste kohta. Pärandvara jagamisest saadavad rahalised vahendid tuleb kanda alaealise arvelduskontole (
3. Asjaoludest nähtuvalt plaanib pere osta korteri XXXX alevikku. Avaldaja taotleb eelnimetatud tehingu tegemiseks saada kohtult nõusolek XXXXe kaasomandisse uue eluaseme soetamiseks.
lg 1 p 4 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta sõlmida eestkostetava nimel kinnisasja või kinnisasjaõiguse tasulisele omandamisele suunatud lepingut. Kohus on eelnevalt asunud seisukohale, et pere soov eluaseme vahetamiseks on kaalutletud ning põhjendatud. Kohus annab avaldajale
lg 1 ja
lg 1 p 4 koosmõju alusel loa alaealisele pärandvarana kuuluvate rahaliste vahendite käsutamiseks, eesmärgiga soetada alaealise XXXXega kaasomandisse, vastavalt tema pärandiosa suurusele, uus eluase. Kohtu nõusolek kehtib ka käesoleva tehingu raames tehtavate asjaõiguslike kokkulepete ja kinnistamisavalduste kohta. 4. Kohus selgitab, et
kohaselt paigutavad vanemad nende valitsetava lapsele kuuluvad raha vara heaperemeheliku valitsemise põhimõtete kohaselt, kui seda ei tule kulutada lapse ülalpidamiskulude katteks, järgides käesoleva seaduse §-s 186 sätestatut.
lg 1 sätestab, et kui eestkostetava raha ei ole vaja tema ülalpidamiseks, vara valitsemiseks või muude jooksvate kulude katmiseks peab eestkostja selle paigutama Eesti või mõne teise lepinguriigi krediidiasutuses oma varast eraldi. 5. Menetluskulude jaotuse osas lähtub kohus TsMS § 172 lg-st 1, mille kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kohus jätab menetluskulud avaldaja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ 5 2-17-3092 Haide Rimmel kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.