KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Merit Helm Määruse tegemise aeg ja koht 22. november 2016.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-11242 Tsiviilasi XXXX OÜ kaebus kohtutäitur

§ 74lg 7).

Hinna vaidlustamise korral taotleb kohtutäitur uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramist kohtult (

§ 74lg 8) ning seda on täitur käesoleval juhul ka teinud.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

1. Esmalt võtab kohus seisukoha menetluslikes küsimustes ning kaebuse tähtaegsuse osas (I), teiseks analüüsib kohus kaebust kohtutäituri tegevusele (II), kolmandaks määrab kindlaks menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse (III). I menetluslikud küsimused ning kaebuse tähtaegsus
2. Kohus vaatab esitatud avalduse läbi tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 15 hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi
3. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.
4. Täitemenetluse seadustiku (

) § 218 lg 1 sätestab, et kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Antud juhul on avaldaja esitanud kaebuse kohtutäitur Risto Sepa 14.07.2016.a otsustele täiteasjas nr 027/2016/1056 Harju Maakohtule 22.07.2016.a. Avalduse kohaselt on avaldaja saanud kohtutäituri otsuse kätte 14.07.2016.a. Seega on kaebus esitatud tähtaegselt ning õigele maakohtule. II kaebus kohtutäituri tegevuse peale

1. Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse, kohtutäituri kirjaliku seisukoha ja sissenõudja seisukohaga, leiab, et esitatud kaebus kohtutäituri hindamisakti ja otsuse tühistamiseks, tuleb jätta rahuldamata.
2. Avaldaja selgitab enda kaebuses, et ei nõustu sellega, kuidas kohtutäitur kinnistut hinnanud on. Avaldaja hinnangul on kohtutäitur jätnud hinna kindlaksmääramisel ebaõigesti arvestamata kinnistul trasside ja tee olemasolu, mis avaldaja arvates kinnisasja hinda tõstavad. Kaebuses palus avaldaja tühistada hindamisakt ja kohtutäituri 04.06.2016.a otsus täiteasjas nr 027/2016/
4. Esmalt selgitab kohus, et

ega kinnisasja sundvõõrandamise seadus (KASVS) ei näe ette võimalust hindamisakti kui sellist tühistada.

§ 218

lg 1 alusel vaatab kohus seega käesolevas asjas läbi vaid kaebuse kohtutäituri otsuse peale (milles avaldaja kinnistu hinna määramisega seonduvat vaidlustab). 3 16.

§ 74

lg 6 sätestab, et kui asja hindamine osutub raskeks, laseb kohtutäitur vara väärtuse hinnata eksperdil. Kohtutäitur on enda hindamisaktis kasutanud 19.09.2012.a AS XXXX; 23.03.2015.a OÜ XXXX; 09.12.2015.a XXXX; 03.06.2016.a XXXX poolt teostatud hinnanguid, määrates kinnistu hinna kindlaks eeltoodud hinnangutele, eriti XXXX hinnangule tuginedes. Võlgnik ei nõustunud kohtutäituri poolt määratud hinnaga ning esitas selle osas kohtutäiturile kaebuse. 17.

§ 74

lg 7 kohaselt võivad võlgnik ja sissenõudja kohtutäituri määratud hinna kohtutäiturile esitatava kaebusega vaidlustada

§-s 217 sätestatud korras. Nimetatud sätte lg 8 kohaselt taotleb hinna vaidlustamise korral kohtutäitur uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramist kohtult. Kohtutäitur on taotlenud vaidlusaluse kinnistu hindamiseks eksperdi määramist kohtult (tsiviilasi nr 2-16-9821). Käesolevas asjas puudub vaidlus asjaolus, et kohtutäitur on taotlenud kohtult uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramist kohtult ja sellest võlgnikku teavitanud. Kohtu hinnangul on kohtutäitur seega toiminud avaldaja kaebuse lahendamisel kooskõlas

§ 74lg-tes 7 ja 8 sätestatuga.

1. Kohtutäituril ja võlgnikul (kinnistu omanikul) on tekkinud põhimõtteline vaidlus kinnistu hinna määramise aluste üle (kas hinna määramisel tuleb arvesse võtta ka sellel asuvaid trasse ja teed või mitte). Eeskätt põhjustab lahkarvamusi küsimus sellest, kas tegu on ebaseaduslike ehitistega KASVS § 16 lg 2 mõttes. Kohus on seisukohal, et kuna tegu on hindamiseks vajaliku õigusliku hinnanguga, võib ekspert vajada selles küsimuses juhiseid, mida formaliseerituse põhimõttest tulenevalt ei saa anda kohtutäitur. Kohtutäituri roll kinnisasja sundvõõrandamise menetluses on sisuliselt vaid formaalne, piirdudes kinnisasja hindamiseks ekspertiisi korraldamisega. Juhul, kui kinnisasja hindamiseks on vajalik anda hindajale juhiseid, saab kohus seda ilmselt teha tsiviilasjas nr 2-16-
3. Lisaks asjaolule, et kohtutäituri poolt kindlaks määratud kinnistu hinna osas ei ole arvesse võetud ehitisi, on avaldaja ette heitnud ka seda, et hinna määramisel ei ole arvestatud talumiskohustuse täitmise eest saamata jäävat tasu ning muud saamata jäävat tulu. Kohus peab vajalikuks vajalikuks selgitada, et KASVS eristab kinnisasja sundvõõranditasu ja hüvitist sundvõõrandamise eest (vt nt KASVS § 16 lg 1).
4. Kohtutäituri rolli kinnisasja sundvõõrandamise menetluses selgitab KASVS § 16 lg 6, mille kohaselt on teemaa omandamiseks läbiviidava sundvõõrandamise korral kohtutäituri ülesandeks sundvõõrandatav kinnisasi üles kirjutada, hinnata ja vajaduse korral hoiule võtta täitemenetluse seadustikus sätestatud korras KASVS-st tulenevate erisustega. Seega hindab kohtutäitur vaid kinnisasja kui sellist. Kui võlgnik leiab, et tal on lisaks kinnisasja väärtuse hüvitamisele õigus saada täiendavalt ka mingit laadi hüvitist või kahjuhüvitist, siis selle väärtuse määramine ei ole kohtu hinnangul kohtutäituri, vaid sundvõõrandaja pädevuses. Nimelt on KASVS § 22 lg-s 2 sätestatud, et pärast sundvõõrandamise otsuse jõustumist ja erakorralist hindamist alustab pädev isik viivitamata kokkuleppemenetlust. KASVS § 16 lg 1 kohaselt on kokkuleppemenetlus kokkuleppe sõlmimine sundvõõrandatava kinnisasja ja hoonestusõiguse eest sundvõõrandiandjale makstava sundvõõranditasu ja teiste isikute õigustele sundvõõrandamisega tekitatud kahju hüvitamise suuruse ning maksmise, kahjustatud õiguste omajate huvide tagamise ning kinnisasja valduse üleandmise tingimuste kohta. Kokkuleppemenetluse korraldab üldjuhul maavanem, sundvõõrandamisel kohaliku tee ehitamiseks või omandamiseks vallavanem või linnapea, sundvõõrandamisel avalikult kasutatava tee või avaliku raudtee ehitamiseks või omandamiseks valdkonna eest vastutav minister (edaspidi pädev isik). Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kohtutäituri pädevus (ja kohustus) laieneb vaid kinnisasja hindamisele ning kõigi muude hüvitamisele kuuluvate summade osas peab võlgnik pidama läbirääkimisi sundvõõrandatava kinnisasja omandajaga (Maardu Linnavalitsusega).
5. Kõik määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei viita ega vasta. 4 III Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
6. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
7. TsMS § 172 lg 1 ja 7 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kui kohus algatab hagita menetluse isiku tegevuse või avalduse tõttu, võib kohus jätta menetluskulud menetluse põhjustanud isiku kanda, kui menetlus on põhjendamatu ja põhjustati isiku poolt tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Nimetatud sätte lg 10 kohaselt kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse ja notari ametitoimingu tegemise taotluse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti. TsMS § 175 lg 31 sätestab, et kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses kohtutäituri kantud ja notari ametitoimingu tegemise taotluse lahendamise menetluses notari kantud õigusabikulusid ei hüvitata.
8. Kohtutäitur on asjas toimunud istungil kohut teavitanud, et tal antud asjas menetluskulusid tekkinud ei ole. Kohus jätab kõik ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud tulenevalt TsMS § 172 lg-test 1 ning 10 avaldaja kanda.
9. TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista menetlust lõpetava määruse tegemist. Puudutatud isik I ei ole enda menetluskulude nimekirja esitanud. Menetluskulude kandmist ei nähtu ka asja toimikust. Avaldaja kantud riigilõiv ja õigusabikulud jäävad tema enda kanda.
10. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik 5