Obsah (5)

§ 101§§ 96§ 97§ 99§ 108

2-16-10466 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Raivo Einula Otsuse kuupäev 22. detsember 2016 Tsiviilasja number 2-16-10466 Tsiviilasi XXX

§ 101lg 1).

Ajavahemikul 01.01.-31.12.2015 oli elatise miinimummääraks 195 eurot. Alates 01.01.2016 on elatise miinimummääraks 215 eurot. Alates 01.01.2017 on elatise miinimummääraks 235 eurot.

1. Määrata XXXX kasuks välja mõistetud elatise tasumine iga kalendrikuu eest ette, so iga järgmise kuu elatis tuleb tasuda hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval XXXXi pangakontole nr EEXXXXXXXXXXXX selgitusega „XXXX elatis“.
2. Anda XXXXile ainuõigus XXXXle väljamõistetud elatise kasutamiseks ja käsutamiseks alaealise lapse ülalpidamiseks.
3. Rahuldada XXXX hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
4. Välja mõista XXXXlt tütre XXXX kasuks igakuine elatusraha miinimummääras, so ulatuses, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale, alates 15.08.2016 kuni õpingute lõpetamiseni Tartu Kõrgemas Kunstikoolis, kuid mitte kauem kui 21aastaseks saamiseni.
5. Välja mõista XXXXlt tütre XXXX kasuks tagasiulatuvalt elatis ajavahemiku 07.07.2015-30.06.2016 eest summas 2422,25 eurot.
6. Määrata XXXX kasuks välja mõistetud elatise tasumine iga kalendrikuu eest ette, so iga järgmise kuu elatis tuleb tasuda hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval XXXX pangakontole nr EEXXXXXXXXXXXXX selgitusega „elatis“.
7. Jätta rahuldamata XXXX elatise nõue ajavahemiku 01.07.2016-14.08.2016 eest.
8. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja kanda. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus 2 2-16-10466 menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui kostjal oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE062200221059223099 (Swedbank) või arvelduskontole nr EE571010220229377229 (SEB Pank) või arvelduskontole nr EE513300333522160001 (Danske Bank) või arvelduskontole nr EE221700017003510302 (Nordea Bank). Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik ja asjaolud
9. XXXX (seadusliku esindaja XXXXi kaudu) esitas 07.07.2016 Harju Maakohtule hagiavalduse XXXXlt elatise väljamõistmiseks. Kohus võttis hagi menetlusse 11.07.2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-10466 ja kohustas kostjat hagile vastama. XXXX esitas 07.07.2016 Harju Maakohtule hagiavalduse XXXXlt elatise väljamõistmiseks. Kohus võttis hagi menetlusse 14.07.2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-10469 ja kohustas kostjat hagile vastama. Kohus määras 14.07.2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-10469 liita XXXX hagi XXXX hagiga ning lahendada tsiviilasjad ühes menetluses ja lugeda tsiviilasja numbriks 2-16-
10. Kostjale on hagiavaldused kätte toimetatud avalikult kohtuteate avaldamisega 08.11.2016 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostja ei ole hagiavaldustele kirjalikku vastust esitanud. Kohtu seisukoht
11. Kohus, tutvunud hagimaterjalidega, leiab, et XXXX hagi tuleb rahuldada täielikult ja XXXX hagi tuleb rahuldada osaliselt. 3 2-16-10466
12. Perekonnaseaduse (

) § 100 lõiked 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) ning alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Tulenevalt seadusest (

§§ 96

ja 97) on vanemad kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele.

§ 97

p 2 kohaselt, ülalpidamist on õigustatud saama ka laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21aastaseks saamiseni.

§ 99

lg 1 kohaselt, ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

§ 99

lg 2 kohaselt, ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

§ 101

lg 1 kohaselt, igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

§ 101

lg 2 kohaselt, kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

§ 108

kohaselt, õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.

1. TsMS § 407 lg 1 kohaselt, kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
2. Hageja I palub alates hagi esitamisest, so alates 07.07.2016 mõista välja elatise igakuiselt miinimumsummas, samuti palub hageja I mõista välja elatise tagasiulatuvalt ühe aasta eest. Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määruse nr 139 kohaselt on töötasu alammäär alates 01.01.2016 430 eurot kuus ja alates 01.01.2017 470 eurot kuus. Eeltoodust tulenevalt on käesoleval ajal elatise miinimummäär 215 eurot ja alates 01.01.2017 235 eurot. Kuna elatise nõue on esitatud seaduses sätestatud alammääras, ei pea hageja I seaduslik esindaja alaealise lapse vajadusi tõendama. Kohtu hinnangul on hageja I nõue põhjendatud ning kohus rahuldab hageja I nõude täielikult. Hagejale I välja mõistetud elatis tuleb tasuda hageja I seadusliku esindaja pangakontole iga kalendrikuu eest ette. Samuti rahuldab kohus hageja I tagasiulatuva elatise nõude täielikult.
3. Hageja II palub alates hagi esitamisest, so alates 07.07.2016 mõista välja elatise igakuiselt miinimumsummas, samuti palub hageja II mõista välja elatise tagasiulatuvalt ühe aasta eest. Käesoleval ajal on elatise miinimummäär 215 eurot ja alates 01.01.2017 235 eurot. Kuna elatise nõue on esitatud seaduses sätestatud alammääras, ei pea hageja II kohtu arvates oma vajadusi tõendama. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-33-11 märkinud, et elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja lapse arenguks piisavate materiaalsete vahendite 4 2-16-10466 tagamine. Seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Lähtudes eeltoodust ei saa pidada miinimumsummas elatise maksmise nõuet ülemäärase ja luksusliku elulaadi võimaldamise nõudeks. Kohus leiab, et ka täisealise lapse puhul on võimalik lähtuda samast põhimõttest, kuna üldteada olevad kulud, sh kulud toidule, eluasemele, riietele-jalanõudele, koolitarvetele, hügieenile, ei vaja kohtu hinnangul tõendamist. Hageja II on tõendanud, et ta lõpetas XXXX 17.06.2016, õpib 2016/2017.õppeaastal XXXX 1.kursusel täiskoormusega õppes ja nominaalne õppeaeg on 4 aastat. Kuna hageja II õpib täiskoormusega, on hagejal II raskendatud õppetöö ajal endale ise ülalpidamist teenida. Kohtu hinnangul on hageja II nõue põhjendatud osaliselt ning kohus rahuldab hageja II nõude, sh tagasiulatuva elatise nõude osaliselt. Kohus jätab rahuldamata hageja II elatise nõude ajavahemiku 01.07-14.08.2016 eest, kuna hagejal II on võimalik koolivaheajal endale ise ülalpidamist teenida. Hagejale II välja mõistetud elatis tuleb tasuda hageja II pangakontole iga kalendrikuu eest ette.
4. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p
6. TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Lähtudes eeltoodust jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt elatise nõudmise hagilt riigilõivu ei võeta. Tsiviilasja toimiku andmetel ei ole pooltel hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Raivo Einula kohtunik 5