Obsah (5)

§ 78§ 75§ 76§ 424§ 63

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24. märts 2017 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-4932 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlus

§ 78

p 2 alusel hakata nimetatud katseaega arvestama alates käesoleva määruse jõustumisest.

1. Määrata Kevin Kaldmäe katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
2. Kohustada Kevin Kaldmäed järgima

§ 75

lg 1 p-des 1-6 toodud järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; ajavahemike järel 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 5.

§ 75

lg 2 p-de 2, 4, 7 ja lg 4 alusel kohustada Kevin Kaldmäed katseajal mitte tarvitama alkoholi; otsima endale kahe kuu jooksul pärast vangistusest vabanemist töökoha või hiljemalt

1. septembriks 2017 asuma omandama haridust või eriala; mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega, kui kriminaalhooldusametnik ei ole selleks luba andnud; jätkama osalemist programmis MDFT ja vajadusel sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“.
2. Kui Kevin Kaldmäe ei järgi katseajal kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda

§ 76

lg 7 kohaselt kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi

§ 75

lg-s 2 sätestatule, pikendada käitumiskontrolli aega või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele.

1. Määruskaebus rahuldada.
2. Määrata Ida-Viru Advokaadibüroole advokaat Irina Gromtsevi poolt määruskaebemenetluses Kevin Kaldmäele osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 48 eurot (sh käibemaks 8 eurot).
3. Nimetatud menetluskulu 48 eurot jätta KrMS § 187 lg 1 alusel Eesti Vabariigi kanda.
4. Samal alusel jätta riigi kanda ka maakohtu poolt Kevin Kaldmäelt sisse nõutud 48 eurot advokaat Irina Gromtsevi poolt maakohtus osutatud õigusabi eest. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
5. Tartu Maakohtu 10.06.2016 otsusega mõisteti Kevin Kaldmäele

§ 424

ja § 4231 järgi ning

§ 63

lg 1, § 65 lg 2 ja § 68 lg 1 alusel vangistuseks 1 aasta 7 kuud ja 10 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 06.03.2016 ja lõpeb 16.10.

2. Viru Vangla esitas 28.12.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava K. Kaldmäe vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
3. Viru Maakohtu 23.02.2017 määrusega jäeti K. Kaldmäe vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud neli korda. Käesoleval ajal kannab ta karistust katseajal toimepandud kuriteo eest. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb samuti katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja võimalike lisakohustuste täitmisega. Viru Vangla iseloomustusest ja kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et varasemalt on kinnipeetav korduvalt rikkunud vabaduses karistuse kandmisel ettenähtud nõudeid (üldkasuliku töö tegemise ajakava ja reegleid). Maakohtul puudub igasugune veendumus, et kinnipeetav seekord läbib katseaja nõuetekohaselt, täidab kõiki ettenähtud nõudeid ja ei pane toime uusi kuritegusid. Samuti omab kinnipeetav kinnipidamiskohas kehtivat distsiplinaarkaristust.
4. Probleemid kinnipeetavaga algasid 15 aastaselt. Samast ajast alates hakkas kinnipeetav tarvitama alkoholi. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et pereterapeudile püüdsid ema ja poeg jätta omavahelistest suhetest paremat ülevaadet kui see tegelikult oli ning kinnipeetav varjas nii kriminaalhooldusametnikule kui pereterapeudile liigset alkoholi tarvitamist ja kinnitas, et on alkoholi tarvitamise lõpetanud, kuigi see ei olnud nii. Käesoleval ajal viibib kinnipeetav sõltuvus- ja rehabilitatsiooniosakonnas, osaleb jätkuvalt pereteraapias ja sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“. Maakohus leiab, arvestades kinnipeetava varasemat käitumist, et on oluline, et kinnipeetav jätkab nende tegevustega ja nendega jätkamine on kindlam vangistuses olles. Maakohtul puudub veendumus, et kinnipeetav on vabaduses motiveeritud vabatahtlikult programmides käima.
5. Alalise elukoha olemasolu ja soovi asuda õppima peab maakohus antud asjas positiivseteks asjaoludeks, kuid leiab, et vaid neil alustel ei ole kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega põhjendatud. Samad asjaolud olid kinnipeetaval olemas ka kuritegude toimepanemise ajal ja katseajal, seega ei välista antud asjaolud uute kuritegude toimepanemist kinnipeetava poolt.
6. Vangistuse tervikuna ärakandmine on reegel ja vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine sellest selgeks erandiks. Maakohus ei tuvastanud käesolevas asjas ühtegi sellist asjaolu, mida saaks käsitleda erandina antud asjas. Maakohus leiab, et antud kinnipeetava puhul on karistuse eesmärgid täidetavad vaid vangistuse lõpuni ärakandmisel. Määruskaebus
7. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse K. Kaldmäe kaitsja advokaat I. Gromtsev, kes taotleb Viru Maakohtu määruse tühistamist ja vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.
8. Määruskaebuse esitaja leiab, et maakohus on ebaõigesti hinnanud asjas olevaid asjaolusid ja teinud neist ebaõiged järeldused.
9. Määruskaebuse läbivaatamisel tuleb

§ 76

lg 4 alusel arvesse võtta kinnipeetava isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil.

1. Maakohtu hinnangul on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise üks eelduseid vangistatu õiguspärane käitumine. Maakohtu arvates ei ole see tingimus täidetud, kinnipeetav ei suuda reegleid järgida isegi kinnipidamiskohas ning see näitab selgelt, et karistuse eesmärgid ei ole antud kinnipeetava puhul veel täidetud.
2. Määruskaebuse esitaja leiab, et üks distsiplinaarkaristus ei anna veel alust rääkida, et isiku käitumine vangistuses on halb. Tihti lähtub kohtupraktika sellest, et ühe distsiplinaarkaristuse olemasolu ei ole takistuseks ennetähtaegseks vabastamiseks. K. Kaldmäe puhul tuleb arvestada, et tegemist on noore 18-aastase isikuga, kes kannab reaalset vangistust esimest korda. Ta kannab karistust noorteüksuses, kus ühe distsiplinaarkaristuse omamine on pigem erand kui reegel. Distsiplinaarkaristuseks on talle määratud noomitus, mis räägib sellest, et distsiplinaarrikkumine ei ole raske. Alates juulist 2016 on kinnipeetava käitumine vangistuses laitmatu. Ta on hõivatud kasuliku tegevusega, kusjuures ta oli selle tegevuse algatajaks. Ta on omal soovil asunud tööle nii koristajana kui ka paigutatud sõltuvus- ja rehabilitatsiooniosakonda alkoholisõltuvusega tegelema, kus võtab aktiivselt sealsetest tegevustest osa. See näitab, süüdimõistetu on aru saanud, et tema seadusvastase käitumise peamiseks põhjuseks on alkohol ning ta on hakanud aktiivselt tegelema antud sõltuvusest vabanemisega. Sellise noore inimese puhul, kes esimest korda kannab reaalset vanglakaristust, võib öelda, et tal on tõsised kavatsused oma endise eluviisi muutmiseks ning ta on asunud paranemise teele.
3. Maakohtu arvates, et kuna K. Kaldmäe pani uue kuriteo toime katseaja jooksul, puudub kohtul igasugune veendumus, et kinnipeetav seekord läbib katseaja nõuetekohaselt, täidab kõiki ettenähtud nõudeid ja ei pane toime uusi kuritegusid. Määruskaebuse esitaja leiab, et maakohus ei ole arvestanud, et K. Kaldmäe kannab reaalset vangistust esimest korda. Teda on karistatud neljal korral, millest kolmel korral pani ta kuriteo toime alaealisena. Viimane kuritegu on tema poolt toime pandud viis päeva pärast täisealiseks saamist. Kui ta oleks viimase kuriteo pannud toime viis päeva varem, siis oleks tegemist olnud kohustusliku tingimisi ennetähtaegse vabastamisega. Määruskaebuse esitaja arvates on reaalne vangistus mõjutanud teda muutma oma endist mõtlemist ja käitumist ning ta on asunud paranemise teele. Seda kinnitab K. Kaldmäe käitumine vangistuse jooksul. See kinnitab, et ta on võimeline läbima ennetähtaegse vabanemisega kaasneva katseaja. Käesolevaks ajaks on ta ära kandnud juba suurema osa karistusajast. K. Kaldmäe edaspidised võimalused vabaduses (kindla elukoha olemasolu ning lähedaste toetus) võimaldavad hoida ära tema varasemast elukäigust tulenevaid riske ning järelevalve annab talle võimaluse muuta oma endist elulaadi ja hakata elama seaduskuulekalt.
4. Samal arvamusel on ka prokurör ja vangla, kuna nad toetasid K. Kaldmäe ennetähtaegset tingimisi vangistusest vabastamist. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta on jätnud tähelepanuta nii vangla kui ka prokuröri arvamuse.
5. K. Kaldmäe palvel edastas B.T. , Viru Vangla psühholoog ja MDFT superviisor, oma arvamuse K. Kaldmäe teraapia läbimise ja jätkamise kohta. Selle kohaselt on K. Kaldmäe motiveeritud teraapiaga jätkama ka pärast vabanemist (kaebuse lisa).
6. Kaitsja leiab, et K. Kaldmäe tingimisi ennetähtaegne vabastamine annaks kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ja on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Kaitsja arvestades ülaltooduga leiab, et K. Kaldmäe suhtes on karistamise eesmärgid täidetud ning talle tuleks anda võimalus ennast vabaduses tõestada. Ringkonnakohtu järeldused
7. Tutvudes asja materjalidega ja kaaludes kõiki

§ 76lg-s 4 toodud asjaolusid kogumis, leiab kohtukolleegium, et K.

Kaldmäe tuleb vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Erinevalt maakohtust leiab ringkonnakohus, et süüdlase käitumist on võimalik positiivselt mõjutada ka vabaduses, allutades ta käitumiskontrolli nõuetele. Eelkõige toetab K. Kaldmäe vabastamist tema viimatine käitumine karistuse kandmise ajal, elutingimused vabaduses ja tagajärjed, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

1. K. Kaldmäe puhul on tegemist noore inimesega, kes kannab esimest vanglakaristust. Kuigi isiku varasem käitumine vabaduses ei olnud kooskõlas seaduse ega üldiste käitumisnormidega, on K. Kaldmäe puhul viimasel ajal märgata olulist paranemist. Kinnipeetav on kinni pidanud vangla distsipliininõuetest (v.a 29.06.2016 määratud noomitus veekeeduseadme omamise eest), ta on asunud omal soovil kinnipidamiskohas alates 30.09.2016 koristaja ametikohale, alates 30.09.2016 paigutatud omal soovil sõltuvus- ja rehabilitatsiooniosakonda enda alkoholisõltuvusega tegelema, millistest tegevustest võtab aktiivselt osa, alates 10.08.2016 osaleb igakuiselt mitmedimensionaalses pereteraapias (MDFT) koos psühholoogi ja emaga ning alates 11.11.2016 individuaalselt sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“. Samuti toimus 01.11.2016 kutsesobilikkuse testi tegemine selgitamaks välja K. Kaldmäele sobivaid erialasid. Vabaduses jätkuks MDFT-programmis ja programmis „Eluviisitreening“ osalemine. Seega on kantud vangistus K. Kaldmäed positiivselt mõjutanud. Ka K. Kaldmäe elutingimused vabaduses toetavad tema vabastamist. Süüdlane asub elama koos emaga. Vabanemise järgselt on K. Kaldmäe leidnud võimaluse läbida plaatija või siseviimistleja kursused ning tulevikus neil erialadel tööd leida. Arvestades eeltoodut, aga eriti K. Kaldmäe noorust ja soovi mõjutada teda seaduskuulekale käitumisele, nõustub kohus kaitsjaga, et kinnipeetava tingimisi ennetähtaegne vabastamine mõjub K. Kaldmäe edasisele elule ilmselt positiivsemalt kui vangistuse kandmise jätkamine.
2. Kriminaalhooldusametniku ja vangla ettepanekutest lähtuvalt leiab ringkonnakohus, et lisaks

§ 75lg-s 1 loetletud kontrollnõuetele tuleb K.

Kaldmäe õiguskuulekusele suunamiseks määrata ka

§ 75

lg-s 2 ja lg-s 4 toodud kohustused.

§ 75lg 2 p-de 2, 4, 7 ja lg 4 alusel panna K.

Kaldmäele järgmised kohustused: mitte tarvitada alkoholi; otsida endale kahe kuu jooksul pärast vangistusest vabanemist töökoht või hiljemalt

1. septembriks 2017 asuda omandama haridust või eriala; mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega, kui kriminaalhooldusametnik ei ole selleks luba andnud; jätkata osalemist programmis MDFT ja vajadusel sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“.
2. Kuna ringkonnakohtu määrused on edasikaevatavad, siis tuleb kinnipeetav vabastada alles käesoleva määruse jõustumisel juhul, kui see jääb muutmata. Sellest lähtudes tuleb tema kandmata jäänud karistuse täpne suurus arvestada vabanemise seisuga. 20.

§ 76

lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui 6 kuud, mistõttu tuleb K. Kaldmäele määrata katseaeg kuni

1. oktoobrini
3. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 4 tühistab ringkonnakohus Viru Maakohtu 23.02.2017 määruse. Kohus vabastab K. Kaldmäe talle Tartu Maakohtu 10.06.2016 otsusega mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 16.10.2017 ning rahuldab määruskaebuse.
4. K. Kaldmäe kaitsja advokaat I. Gromtsev esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal määruskaebuse koostamiseks 1 tund, mille eest taotletakse tasu 48 eurot (sh käibemaks 8 eurot).
5. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kuna kolleegium teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 4 nimetatud lahendi, jääb eelmärgitud menetluskulu KrMS § 187 lg 1 alusel Eesti Vabariigi kanda.
6. Samal alusel tuleb jätta riigi kanda ka Viru Maakohtu 23.02.2017 määrusega K. Kaldmäelt sisse nõutud 48 eurot advokaat I. Gromtsevi poolt maakohtus osutatud õigusabi eest. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau Tiit Lõhmus Aarne Sarjas